• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Teadus tuleb viia ettevõtlusele lähemale

autor: VILLU ZIRNASK
november 2019
Kategooria: Teadus, TööstusEST november 2019
Hetk arutelult: Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminar teemal riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis. Foto: erakogu. Teadus

UT150615AT171 TÜ nõukogu aruteluseminar: "Riskijuhtimine ja ettevõtlikkuse arendamine ülikoolis" Foto Andres Tennus/Tartu Ülikool

Eesti vajab värske raporti sõnul tugevamat kutseharidust, meil on ülearu palju kõrgkoole, millel on ülemäära omavahelisi kattumisi, ja liiga väikesed ettevõtted, millel on raskusi innovatsiooni elluviimisega.

Sel sügisel valminud Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raporti autorid soovitavad Eestil oluliselt tihendada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd, toetada innovatsiooni ettevõtluses ning panna paika realistlik siht teaduse riigieelarvelise rahastamise suurendamisel.

Raporti autorid märgivad, et Eesti kõrgharidussüsteem on teadusartiklite avaldamise poolest edukas, aga valdkonnad, millele uuringud keskenduvad ei ole alati ettevõtete ja riigi seisukohast olulised. Samamoodi esineb Eestis ekspertide hinnangul raskusi kõrghariduse pööramisega ühiskonna vajaduste poole ja leidub tõendeid, et majandus saaks kasu kutseoskuste suuremast andmisest. „Kokkuvõttes põhjustavad need tegurid oskuste defitsiiti nii äri- kui ka avalikus sektoris. Seda defitsiiti võimendab kutsehariduse mõne ala madal maine. Kutseharidust tuleb tugevdada, et saavutada tööjõu oskuste õige tasakaal,“ märgitakse raportis. Hindamisraporti autoritele jäi mulje, et praegu kaebavad Eestis kõik tööstusprotsessidele spetsialiseerunud tööliste, tehnikute ja operaatorite puuduse ning akadeemilise haridusega spetsialistide ülekülluse üle.

Oluline koostöö

Ekspertide arvates raskendavad ülikoolides vajalike muutuste läbi viimist vanamoodsad juhtimisstruktuurid, mis teevad strateegia formuleerimise keeruliseks ja enamus kõrgharidusasutusi takerdub takistustesse, kui nad püüavad muutusi läbi viia. Ekspertide arvates tuleks riigiülikoolide juhtimist muuta nii, et rektori määrab nõukogu, kus enamus kuulub ülikoolivälistele liikmetele. Lisaks võiks igas ülikoolis olla prorektor, kelle peamine ülesanne on teadmussiire ühiskonda. Akadeemilised teemad peaksid jääma ülikooli senati või sarnase akadeemilise kogu arutada, kuid strateegia ja ressursside jaotamine peaks olema nõukogu määratud juhtkonna otsustada. Mõne sammu selles suunas on Eesti tänavu veebruaris vastu võetud ja 1. septembrist kehtima hakanud kõrgharidusseadusega juba ka teinud.

Raporti autorid märgivad, et vaatamata kõrgharidusasutuste arvu vähenemisele viimasel ajal (2005. aastal ehk tippaastal oli neid 49, praegu on 20 – toim), on neid riigi väiksust arvestades endiselt palju.

Ferresto

„Eesti ülikoolid võidaksid profileerimisest; see tähendab strateegilisest spetsialiseerumisest nii, et kõrghariduse ökosüsteem on kooskõlaline, sisaldamata liiga palju kattumisi või lünkasid, ning lubab ühe ülikooli „väikseid“ valdkondi viia üle teise, kus nad pole kriitilisest väiksema kaaluga.

Eesmärk peaks olema ülikoolide ökosüsteem, kus eri ülikoolide erinevad tugevused täiendavad teineteist ja saavad kasu sünergiast, vähendades intellektuaalsete ja finantsressursside fragmenteeritust,“ õpetavad raporti koostajad.

„Kõrghariduse andmise vallas ongi haridus- ja teadusministeeriumi ning ülikoolide vahelised lepingud juba selle suunaga, kuid seda lähenemist tuleks laiendada ka ülikoolide teisele ja kolmandale missioonile – teadusuuringutele ning teadmussiirdele ühiskonnaga.“

Liiga palju mikroettevõtteid

Ent ülikoolide juhtimise ja nende teadusprojektide rahastamise korralduse täiustamisest ei piisa Eesti majanduse innovaatilisemaks ja teadusmahukamaks tegemiseks. Raportist selgub, et probleem pole üksnes kõrghariduse ja teadussaavutuste pakkumise, vaid ka nõudluse poolel.

„Ettevõtete suuruse poolest iseloomustab Eestit suurfirmade väike osakaal ning mikroettevõtete suur osakaal – see on põhjus, miks rahvusvahelises võrdluses paistab Eesti ärisektor silma madala teadus- ja uuringutegevuse intensiivsusega,“ nendivad eksperdid. „Ärisektori nõrk absorbeerimisvõime on innovatsioonile suureks takistuseks ja selle probleemiga on vaja kiiresti tegeleda.“

Mujal on just suurfirmad need, mis veavad tööstusinnovatsiooni, aga Eestis, nagu öeldud, on selliseid ettevõtteid vähe. Abi pole ka sellest, et Eestis majanduse käibes on suur välisfirmade osakaal, sest nende siinset toodangut ei iseloomusta üldiselt kõrge lisandväärtus. „See üsna vaene struktuur ei ole üldse lootustandev – eriti kui arvestada, et rahvusvaheliste ettevõtete praegused investeeringud ei paista toimivat „õppeplatsdarmina“ kohalikele innovaatoritele. Väikestele või perifeersetele riikidele on ohuks ka see, et rahvusvahelised ettevõtted ei pane sealseid allüksusi tingimata juhtima oma parimaid juhte,“ kustutab raport lootuse, et välisfirmad ja -investeeringud võiks saada Eesti välja vedajaks keskmise sissetuleku lõksust.

TA kogukulutused EL-is ja lähiriikides
Soome keskmine panus on läbi aastate ületanud Euroopa Liidu ning Balti riikide keskmist.

Raporti koostajate hinnangul on Eesti innovatsioonipildil „eredaid täppe, aga enamik neist on üsna õrnad“. Eredateks täppideks on kindlat tüüpi veebi- ja tarkvarapõhised ettevõtted ning e-valitsus, kuid Eesti vajab innovatsioonivõimekuse kasvu äris ja riigis laiemalt. Eesti on kuulus küll mõnede idufirmade-ükssarvikute poolest, kuid kogu tööhõivesse annavad kiiresti kasvavad firmad siiski väikese panuse ja väike on tööhõive ka tööstuse teadusmahukates sektorites.

Seetõttu vajab Eesti majanduse edasist moderniseerimist. Esiteks, soodustades struktuurset pööret uuemate, kõrgema tootlikkusega sektorite poole, ning teiseks, parandades vanade ja uute sektorite tootlikkust toote- ja protsessiinnovatsiooni, sealhulgas automatiseerimise abil.

Selleks soovitavad eksperdid Eesti valitsusel kinni pidada enda võetud kohustusest jõuda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelises rahastamises ühe protsendini SKP-st. Sellele eesmärgile ei ole Eesti, nagu sel aastal palju räägitud, tegelikkuses palju lähemale jõudnud ja lubavad pole ses osas ka lähiaastad.

Selleks, et ettevõtted teadus- ja arendusprogrammide viljasid paremini vastu suudaksid võtta, oleks mõistlik näiteks kasutada grandipõhiseid inimkapitali ettevõtetesse paigutamise skeeme jmt. Riigiettevõtetele aga võiks kehtestada nõude vähemalt teatud minimaalses ulatuses investeerida teadus- ja arendustegevusse või tellida samal hulgal teadus- ja arendustööd väljastpoolt ettevõtet. Samuti soovitavad autorid püüda saada Eestisse välisinvesteeringuid, mis toovad kaasa teadus- ja arendustegevust – näiteks lisades välisinvestoritele tehtavatesse pakkumistesse tööjõu koolitamist ning sidemete loomist teadusasutustega. Eestis juba tegutsevaid rahvusvahelisi firmasid võiks motiveerida siinseid töötajaid firma otseste vajadustega võrreldes n-ö üle koolitama, et majandusse valguks rohkem teadmisi rahvusvahelisest ärist.

Teadmussiire ülikoolidest ärisse

Palju tähelepanu pöörab raport ülikoolide ja äri vaheliste sidemete parandamisele. Ekspertide meelest tuleks Eestis luua mitme Euroopa riigi eeskujul innovatsiooniagentuur, mis toetaks teadus- ja arendustegevust ettevõtetes, ning arendada välja firmade vajadusi arvestav innovatsiooniteenuste pakett.

Samuti soovitavad asjatundjad tugevdada organisatsioone, mis aitavad teadustulemusi viia ettevõtlusele lähemale ja leida ettevõtetele sobivaid teadmuspõhiseid lahendusi. Raporti autorid nendivad, et Eesti on liiga väike, et üles ehitada üks paljude erinevate tehnoloogiate arendamisega tegelev keskus, nagu näiteks Soomes (VTT) või Saksamaal (Fraunhofer). Nad leiavad, et selle asemel võiks tugevdada ülikoolide teadmussiirde üksusi või luua ülikoolideülene üksus, mis muuhulgas võiks teha suurtes asjades koostööd mõne välismaise innovatsiooniagentuuriga.

Raportis soovitatakse riigil senisest rohkem tähelepanu pöörata ka innovatsiooninõudluse tekitamisele – riigihangete kaudu, standardimisega, maksude abil, teadlikkuse tõstmise kampaaniatega. Ekspertide hinnangul pole Eestis selles vallas süsteemset tööd tehtud, pikaajaline strateegia puudub ja kui leidubki mõni edulugu, siis see on sündinud pooljuhuslikult.

Kuna riigihangete kaudu innovatsiooni edendamisega kaasneb mitmesuguseid tehnilisi, poliitilisi ja administratiivseid riske, siis riigiametnikud seda teed kuigi meelsasti ei kasuta. Eksperdid arvavad siiski, et nõudluse tekitamise viisidest oleks see Eestile parim, sest see on sama hästi kui ainus viis, kuidas saab soodustada innovatsiooni ilma riigi otseseid kulutusi teadus- ja arendustegevusele suurendamata.

Iga algus on keeruline

Sellepärast, et seni ei ole innovatsiooni edendamisele suunatud riigihanked Eestis suurt kasutust leidnud, soovitavad asjatundjad mitte muretseda. Algus on kõigis riikides läinud raskelt, kuna säärased hanked nõuavad ametnikelt teistsugust lähenemist.

Nende hinnangul on praegu hoopis paras aeg innovatsioonihankeid jõuliselt toetada, võttes kohustuse kindla osa riigihangetest suunata innovatsioonihangetesse, luues üksuse, mis toetab nende läbiviimist kogu riigis, ja nõudes kõigilt riigiasutustelt hangete abil innovatsiooni toetamise pikaajalist strateegiat.

Hea teada

  • Raport („Peer Review of the Estonian R&I system“) valmis Eesti riigi initsiatiivil, Teadus- ja Arendus-
    nõukogu tellimusel ning Euroopa Komisjoni toel. Selle autorid on Marja Makarow, Erik Arnold, Luigi
    Mercuri, Ian Tracey, Lena Tsipouri, Dermot Mulligan, Martin Schmid ja Patrick Vock.
  • Raporti saab alla laadida aadressilt rio.jrc.ec.europa.eu/en/library/peer-review-estonian-research-and-innovation-system-final-report.

Riigis tehtud kogukulutused teadus- ja arendustegevusse

Sildid: Eesti tööstushariduskutseharidusteadusteaduskoostöö
ShareTweet
Eelmine artikkel

Elektrifitseerimine nüüd ja tulevikus

Järgmine artikkel

Tööstus vajab ärimudelite muutust

Järgmine artikkel
Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs

Tööstus vajab ärimudelite muutust

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020
Elbest

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

TööstusEST detsember 2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

15/12/2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

15/12/2020
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

15/12/2020
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

15/12/2020
Toftani juht Martin Arula märgistab hakkimiseks toodud puitu. Puidutööstused keskkonnasõbralikku energiat tootmas. Foto: Scanpix/Tomi Saluveer/LEPM

3 kogemust puidutööstusest: miks toota endale keskkonnasõbralikku energiat

15/12/2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!