Elektrifitseerimine nüüd ja tulevikus

Euroopa elektritootmise erialaliitude organisatsioon Eurelectric on koostanud pikaajalise süsinikuneutraalsuse saavutamise plaani, mida tutvustas ajakirja TööstusEST selle aasta septembrinumber. See näeb ette süsinikuneutraalsuseni jõudmise läbi suuremahulise elektrifitseerimise.

Üht Vladimir Iljitš Lenini ütlust teisendades saame hõlpsasti järeldada, et kogu maa elektrifitseerimine on võrdne kommunismi ja sotsialismi vahega. Kuna meil pole aga sotsialismigi kuskilt võtta, rääkimata kommunismist, millest selle lahutama peaksime, siis tuleb selle eesmärgini jõuda keerulisemat teed pidi. Nii ongi Eurelectric hakanud välja andma ka Power Barometeri – ehk elektribaromeetri – nimelist ülevaadet, mis näitab rea konkreetsete näitajate varal, kus maal Euroopa elektrifitseerimine praegu on ja kuhu tuleks välja jõuda.

Võti transpordisektoris

EL-i riikide elektritootmise süsinikuintensiivsus hakkas kahanema 1990. aastal ja on sellest ajast langenud peaaegu poole võrra – 45 protsenti.

Samas on elektri osakaal energiatarbimises selle aja jooksul kasvanud vaid viie protsendi võrra ja moodustab praeguseks 22 protsenti lõpptarbimisest. Aastaks 2050 peaks energeetika süsinikuemissioonid olema möödunud sajandi viimase kümnendi algusega võrreldes langenud tervelt 95 protsenti. Selle saavutamiseks peaks elektri osakaal kasvama tänasega võrreldes peaaegu kolmekordseks ja moodustama umbes 60 protsenti energia lõpptarbimisest.

Kõige suurem potentsiaal elektrikasutuse kasvatamiseks peitub transpordisektoris. Kui nii tööstuse kui ka hoonete puhul on elektri osakaal lõpptarbimisest umbes kolmandiku ringis, siis transpordis moodustab see praegu kõigest ühe protsendi. Elektriautod moodustavad uute autode müügist praegu EL-is vaevalt 2,5 protsenti. Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks peaks aga elektrisõidukite arv praeguse 1,42 miljoniga võrreldes vähemalt 30-kordistuma.

Taastuvenergia kasv

Eeskätt eeldab transpordi elektrifitseerimine laadimispunktide arvu hüppelist kasvu. Aastaks 2025 peaks Euroopas olema vähemalt 3,36 miljonit laadimispunkti. Teine oluline tegur on tehnoloogia areng. Kui veel alla kümne aasta eest suutsid elektriautod ühe laadimisega läbida kuni 160 kilomeetrit, siis praeguseks on see vahemaa kasvanud 450 kilomeetrini.

Muidugi pole ka igasugune elekter võrdne. Põlevkivist või kivisöest saadava elektrienergia süsinikujälg ületab kordades maagaasi, mis on aga samuti palju suurem saastaja kui päikeseenergia. Riigiti on eri energiaallikate kasutuse vallas avanev pilt arvatagi väga erinev.

Kui mullu tootis EL süsinikuneutraalsetest allikatest umbes 58 protsenti elektrienergiast, siis kümne aasta pärast peaks see osakaal ulatuma kolmveerandini. Sellel kümnendil on toimunud üpris jõudsaid edusamme – taastuvenergiaallikatel põhinev elektritoodang on kasvanud 150 protsenti, fossiilkütustest toituv aga kahanenud 17 protsenti.

Investeeringud: kas ja millal?

Eurelectricu tellitud uuringu järgi peaks aastaks 2045 moodustama taastuvenergiaallikad EL-i selleks ajaks juba süsinikuneutraalsest, samas aga ka kulutõhusast elektrisektorist tervelt 80 protsenti. Selle saavutamiseks tuleb investeerida tohutuid summasid elektritootmisse ja -salvestamisse.

Elektrihind ja investeeringud

Möödunud aastal paigutati 30 miljardit eurot EL-i riikide jaotus- ja 3,5 miljardit eurot ülekandevõrkudesse. Järgmisel kümnendil peab see summa tõusma vähemalt kahekordseks. Võrke tuleb kaasajastada ja neisse tuleb sulandada väiksemad ja detsentraliseeritumad tootjad ning digitaalsed lahendused. Kõige selle juures tuleb säilitada tarnitava elektrienergia kvaliteet.

Lähiaastail toimub elektritootmises olulisi muutusi – aastaks 2025 peaks Lääne-Euroopas kasutusest eemaldatama 40 GW söel ja 20 GW tuumajõul põhinevat elektritootmisvõimsust. Kuna teadaolevatest uutest taastuvenergiatootjatest ei piisa energiasüsteemi stabiilsuse tagamiseks, ähvardab piirkonda energia puudujääk.

Sarnast arengut on oodata ka Ida-Euroopas. Kui meil kostab kurtmist elektrienergia hinna üle, siis Euroopas esineb juba olukordi, kus taastuvenergiaallikate arvu kasvades langeb elektri lühiajaline hulgihind nulli või muutub see suisa negatiivseks, mistõttu tootjad peavad oma investeeringu tagasi teenimiseks lootma ajutistele hinnatippudele. See mõistagi ei stimuleeri neid piisaval määral investeerima.

Tasude osakaal hinnas kasvab

Samas elektri jaehinnast moodustas 2018. aastal tootmiskulu praeguseks kolmandiku, ülejäänud on aga võrgukulud, maksud ja tasud. Erinevate maksude ja tasude osakaal on kümne aastaga kasvanud 73 protsendi võrra, võrgukulud aga püsinud stabiilsed.

Seega, kuigi hulgihind on langenud, töötab maksupoliitika ja regulatsioon sellele vastu, et elektrienergia hinnalangus tarbijani jõuaks.

Valik Eurelectricu soovitusi

• EL peab võtma vastu pikaajalise strateegia Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks, mis tunnistab elektrienergia tähtsust ja tagab, et energeetika arengukavad paneks paika konkreetsed meetmed selle soosimiseks.
• Lõpetada tuleb elektrienergia karistamine: maksud ja tasud peaksid olema tõhus signaal, et suunata inimesi ja ettevõtteid oma tegemisi dekarboniseerima, samuti peaks need olema eri energiakandjatel ühtlustatud. Dekarboniseerimise kulud langevad praegu ebaproportsionaalselt elektritarbijatele, seda tuleb muuta.
  Taristureeglistik vajab ülevaatamist ja muutuvatele oludele kohendamist. EL peab soosima elektriautode laadimisjaamade ühtlustamist.
• Rahastus tuleb suunata liikmesriikidele, kus on praegu kõige suuremad probleemid süsinikuemissioonidega. EL peab looma õiglasele energiale ülemineku fondi, mis toetaks süsinikuintensiivseid piirkondi, arvestades üleminekutehnoloogiate olemasolu ja haavatavamate klientide erivajadusi.
• Kiirendada tuleb innovatsiooni elektrifitseerimise vallas ja suunata sinna piisavalt teadus- ja arendusraha.
  EL peab looma elektrifitseerimise observatooriumi, mis teeks kindlaks parimad lahendused ja jälgiks nende rakendamist.
• Elektrivõrkude regulatsioon peab paranema. Süsteemioperaatorid peavad võtma erapooletu vahemehe rolli. Kasutusele tuleb võtta nutitariifid.
• Kasvatada tuleb elektrituru integratsiooni. Rajada tuleb varuelektrijaamu, mis töötaks vaid mõne tunni päevas. Suure taastuvenergia osakaaluga süsteem vajab ka salvestusvõimalusi ja paindliku tarbimise lahendusi.

Tänapäev ja eesmärk