Eesti elektroonikatööstuse käsi käib hästi. Elektroonikat läheb igal pool järjest rohkem vaja. Eestist eksporditakse elektroonikaseadmeid üle kogu maailma ja nõudlus kasvab. Majanduse üldise jahenemise märgid ei ole veel liigselt mõju avaldanud. Kuidas läheb aga elektroonikaalasel kõrgharidusel?
Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi programmijuhi Andres Eegi sõnul peab elektroonikaalane kõrgharidus jätkuvalt uuenema, et käia kaasas tööstusharu vajadustega.
Eesti elektroonikatööstuse peamised väljakutsed on tootmise moderniseerimine, kõrgema lisandväärtusega toodete ja inseneriteenuste arendamine. „Üha rohkem vajavad ettevõtted nutikaid inimesi, kellel on lisaks erialale tasakaalustatud teadmised nii kvaliteedi- kui keskkonnajuhtimisest, infoturbest ja kommunikatsioonitehnoloogiatest ning tootmise kui protsessi korraldamisest,” rääkis Andres Eek.
Kõrgemal haridustasemel õppida soovijaid liiga vähe
Eek tõdes, et kuigi suur nõudlus elektroonikaspetsialistide järele kasvatab õppijate arvu rakenduskõrghariduses ja kutsekoolides, on vähenemas magistri- ja doktoriõpingutes jätkajate arv.
Kui Eesti elektroonikaettevõtted tahavad aga rahvusvahelisel turul edukalt konkureerida, on neil vaja magistri- ja doktorikraadiga spetsialiste, tootmisjuhte, tootearendajaid ja teisi keskastme- ja tippjuhte, kes suudavad panustada tootearendusse ja tööstuse digitaliseerimisse.
Andres Eegi sõnul saab magistriõppes valikainete abil koguda just selliseid teadmisi, mis olemasoleva või tulevase töökoha vajadustega kõige paremini sobivad. Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolis õpetatavatele ainetele on võimalik teadmisi omandada ka välismaal. Seda saab teha Erasmuse programmi kaudu, viibides välisriigi ülikoolis ühe semestri.
Õppetöö sisaldab ka palju praktilist tööd
Ühe õppemeetodina kasutatakse tehnikaülikoolis praktilist meeskonnatöö kogemust pakkuvaid projektiaineid.
„Projektiaine raames lahendab grupp magistritudengeid reaalse ettevõtte või uurimisrühma antud ülesannet,” selgitas Eek ja lisas, et nii saavad töötavad magistrandid lisaks enesearengule panustada õpingute ajal ka tööandja arengusse.
Magistriõppe 120 ainepunktist moodustavad projektiained 36 punkti, mis tähendab, et töötavatel õppuritel on võimalik kolmandiku õpingute ajast tegeleda projektiainete käigus põhitööga seotud teemadega.
Tallinna Tehnikaülikoolis algas sisseastumine elektroonika- ja kommunikatsioonitehnoloogiate magistriõppesse juba möödunud aasta 1. detsembril ja kestab 7. juulini.
Vastuvõtt on lävendipõhine, mis tähendab, et kõik lävendiületajad on automaatselt ülikooli vastu võetud.
Hea teada
Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut on IT-teaduskonna üksus, kuhu kuuluvad elektroonika ja sidetehnika õppekeskus, kognitroonika teaduslabor, kommunikatsioonisüsteemide uurimisrühm ja mõõteelektroonika uurimisrühm. Instituudist on kasvanud välja mitmeid maailma muutvaid leiutisi, üks silmapaistvam näide on täiustused südamestimulaatorile, mida on müüdud miljoneid. Tänapäeval tegeleb instituut mh 5G tehnoloogia väljatöötamise ja uuringutega.
