Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ühines Euroopa katusorganisatsiooni DIGITALEUROPE üleskutsega suurendada EL digivaldkonna eelarvet 3% asemel 10%-ni.
Sellekohane kiri esitati Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile ning kõigi Euroopa riikide peaministritele, 20. veebruaril, erakorralise ülemkogu päeval.
DIGITALEUROPE’i peadirektor Cecilia Bonefeld-Dahl leiab, et Euroopa Liidu liidrid määratlevad praegu Euroopa tulevikku. „Neil tuleb otsustada, kas investeerida tulevikutööstustesse või jääda minevikku. Kulutamine digivaldkonnale toob majanduskasvu, hästi makstud töökohti ja energia kokkuhoidu.“
DIGITALEUROPE on koostöös 24 liikmesorganisatsiooniga teinud viis ettepanekut, mis aitavad muuta Euroopa mõjukaks piirkonnaks just digivõimalusi kasutades. „Eelarve vahendite jaotamisel peab lähtuma just sellest, kus digitehnoloogiad aitavad enim muutusi luua – näiteks põllumajanduses, teadusarendustegevuses või mujal,“ selgitab Cecilia Bonefeld-Dahl. „Me soovime, et Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamisel oleks fookuses valdkonnad, mis tulevikku silmas pidades kõige enam kasu toovad.“
DIGITALEUROPE’i viis ettepanekut Euroopa Ülemkogule
- Tõsta Euroopa Liidu eelarvevahendid digitaalseks transformatsiooniks 3% asemel 10%-le.
- Laiendada Digitaalse Euroopa programmi märkimisväärselt – 9,2 miljardi euro asemel 25 miljardile eurole, et maksimeerida lühi- ja pikaajalisi mõjusid oskustele, tehisintellektile ning väike- ja keskmiste ettevõtete digitaliseerimisele Euroopa Liidus.
- Integreerida digitaalsus Horizon Euroopa raamprogrammi teaduse hüvanguks.
- Reserveerida eraldised digitaalsele innovatsioonile teistest rahastusprogrammidest, nagu Ühine põllumajanduspoliitika või Ühtekuuluvuspoliitika.
- Tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastust 2%-lt 3%-le EL SKP-lt.
25. veebruaril 2020 hakatakse Brüsselis arutlema eelarveraamistiku üle, et kinnitada Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027. Eesti riigi prioriteedid on põllumeeste toetuste järele aitamine Euroopa keskmisele, ühtekuuluvustoetuste võimalikult soodne kaasrahastamise määr, aga ka Rail Baltic.
