• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Emajõe Veevärk: veebipõhine keskkond lihtsustab andmete haldamist

autor: LIIVI TAMM
veebruar 2020
Kategooria: Ettevõte
Emajõe veevärk programm

Emajõe Veevärk koostöös AS-ga Fujitsu Estonia sidus ERP-tarkvara oma veebipõhise iseteenindusplatvormiga, et parandada suhtlust klientidega.

AS Emajõe Veevärki võib pidada IT-lahenduste juurutamise osas vee-ettevõtete seas üheks eesrindlikumaks: juba teenuse osutamise algusajast 2008. aastal ei pidanud veefirma klient lepinguid puudutavates küsimustes tingimata kontorisse tulema, vaid sai asjad aetud telefoni, e-kirja või tavaposti abil. Samuti on Emajõe Veevärk üks esimesi vee-ettevõtteid, kel juba 99% arvestitest on kaugloetavad.

Sebacom

Emajõe Veevärgi juhataja Andres Aruhein ja Fujitsu Estonia peakonsultant Ain Sakk selgitavad, kuidas digitaliseerimisprojekti raames genereeriti Emajõe Veevärgi veebipõhisesse iseteeninduskeskkonda ettevõtte ressursside planeerimise (ERP – Enterprise resource planning) tarkvara abil toimiv klienditeeninduse süsteem. See sisaldab endas lisaks iseteeninduskeskkonnale ka lepingute haldamist, näitude teatamist, arvete automaatset genereerimist, meeldetuletuste saatmist jne.

Probleem

Lõuna- ja Kesk-Eestis üsna laialdase klientide võrguga AS-i Emajõe Veevärk kliendibaas asub viie maakonna territooriumil ja hõlmab kokku 106 asulat. Ettevõte vajas tõhusamat klientide haldamise süsteemi – veebipõhist keskkonda, kuhu koonduksid kõik kliendiandmed, aga ka ettevõtte enda osakondade ja väliste partnerite vaheline suhtlus, andmed hangete kohta jne, kusjuures selle süsteemi ühe osana tuli luua ka klientide iseteeninduskeskkond.

Eesmärk oli, et oma töötajatel oleks lihtsam kliendiandmeid hallata ning kliendid saaksid kodulehe kaudu lihtsa vaevaga korraldada kogu suhtluse vee-ettevõttega, näha oma arvete seisu, tarbimist jm tagasisidet infost, mis ettevõtte käsutuses on. Näiteks veelekete, külmumisohu vmt kohta.

Lahendus

Fujitsu pakkus lahenduseks nende poolt täiustatud ja konkreetsele vajadusele vastavaks kohandatud ERP-i ühendamise Emajõe Veevärgi iseteenindusportaaliga. Lisaks olemasoleva kliendibaasi haldamise parandamisele pidi pakutud lahendus võimaldama ettevõttel ka oma tegevust laiendada ning kliente juurde lisada.

Lahenduse sisu on lühidalt ERP-i kaudu veebiteenuste loomine. Nimelt haldab Fujitsu Microsoft Dynamics 365 NAV majandustarkvara, mis põhiolemuselt loodud selleks, et aidata ettevõtetel hallata ja korrastada oma strateegilisi tegevusi.

Tuli lahendada ka just konkreetsest ettevõttest tulenevaid spetsiifilisi küsimusi: ERP on tüüpprogramm, mida saab vastavalt ettevõtte eripäradele ja vajadustele sobivaks kohandada. Otsustada tuli, kuidas ja millised süsteemi laekuvad andmed klientidele kättesaadavaks muuta ning tagada, et kogu süsteem oleks seejuures turvaline.

Fujitsu arendatav tarkvara tuli sobitada kogu Emajõe Veevärgis juba välja arendatud kodulehe veebikeskkonnaga, milles toimub praktiliselt kogu ettevõtte dokumendihaldus, hankepakkumised, projekteerimistingimused, liitumistaotlused jmt. Nii on iseteeninduse kaasajastamine vaid üks osa kogu Emajõe Veevärgi digiprojektist.

Tegevus

Emajõe Veevärk on paraja suurusega nii teeninduspiirkonna ulatuse kui klientide arvu osas, lisaks sellele on ettevõttel tugev kasvuambitsioon: see võimaldab mõelda oma kliendisuhtluse digitaliseerimisele ja automatiseerimisele.

Kõigepealt arendati välja iseteenindusportaal, mille veebitöö tegi võrguühenduste arendaja.

Fujitsu spetsialistid vaatasid kõigepealt üle, missugused on kriitiliselt vajalikud andmed, mis tuleb veebiportaalile edastada, kuidas käib nende andmete kontroll ja õiguse garanteerimine ning kuidas panna need andmed liikuma ettevõtte ressursside planeerimise programmi ja portaali vahel. Seda oli tarvis teada, et muuta just vajalikud andmed veebiteenusesse NAV-ist kättesaadavaks. Selleks tehti vajalik liidestus majandustarkvara ja kliendiportaali vahel, et automatiseerida klienditeeninduse töövoogu.

NAV-isse oli vaja tekitada eriarendus: viimane on põhimõtteliselt justkui valmis tükkidega lego, mille osasid saab omavahel kombineerides kokku panna, seadistada ja kohaldada, aga sinna saab ka uusi funktsioone juurde kirjutada. Just see konkreetne portaali liidestus oli antud juhul Fujitsu poolt juurde arendatud osa.

Tegevus toimus tarkvaraarendaja, portaaliehitaja ja veefirma vahel, kusjuures kõikvõimalikud läbirääkimised, analüüsid ja kooskõlastused võtsidki lõviosa projekti teostamise asjast.

Tulemus

Emajõe Veevärk saab enda käsutusse kliendiportaali, mis toimib analoogselt suurte IT- ja energiafirmade portaalidega. Vee-ettevõtetel on neid siiani vähe, sest suurte telekomihiidudega võrreldes on tegemist ikkagi määratult väiksema kliendibaasiga firmadega ja sageli ei jõuta oma kaalutlustes selleni, et otsustada eraldi majandustarkvaral põhineva iseteenindusportaali arendamise kasuks.

Nüüd saab tarbija portaalist graafiliselt näha oma veetarbimise trende – esialgu kuude lõikes, aga kuna veefirma enamikul tarbijatest on juba paigaldatud kaugloetavad arvestid, siis saab peagi tarbimise infot kuvada ka tunniajalise täpsusega. Seega tekib võimalus oma veekasutust jooksvalt jälgida ja sellest tulenevalt näiteks muuta oma tarbimisharjumusi vett säästvamaks.

Pikema eesmärgina saavad kliendid kõikvõimalikku suhtlust teenusepakkujaga arendada läbi iseteenindusportaali, alates lepingute digitaalsest allkirjastamisest, lõpetades lihtsalt küsimuste esitamiseni.

Kliendiportaali täiustamine praegu veel käib. Õige pea saab selle kaudu hakata sõlmima ka elektroonilisi kliendilepinguid ning siis peab süsteem suutma automaatselt kinnistusraamatust antud objekti katastriandmeid kontrollida, et selgitada, kas konkreetne isik on lepinguobjektiks oleva veetarbimispunkti omanik.

Kliendilepingu algatamisel moodustatakse ERP-is selle lepingu mustand, mille vaatab üle klienditeenindaja, seejärel liigub leping tagasi portaali ja edastatakse kliendile, kes saab selle digitaalselt allkirjastada.

Sildid: DIGINNODIGINNO edulooddigitaliseerimineedukas ettevõteIT
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Avati Tartu Ülikooli Delta keskus

Järgmine artikkel

ITL ühines DIGITALEUROPE’i üleskutsega suurendada digivaldkonna eelarvet

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Digitaleurope

ITL ühines DIGITALEUROPE’i üleskutsega suurendada digivaldkonna eelarvet

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.