Olukorras, kus meist keegi pole varem olnud, vajame oma tööde jätkamiseks uut käitumismustrit ja protseduure. Palju on räägitud vajadusest tööstuste digitaliseerimise ja automatiseerimise järele.
Avaldatud on rahvusvahelisi ja siseriiklikke uuringuid, mis toovad välja, et lähemate aastate jooksul tõuseb masinate tehtava töö osakaal tootmistes pea 50%. Me uskusime kogu aeg, et meil on veel aega, kuid praegune kriisiolukord on kohanemisvõimest teinud ellujäämise küsimuse.
Uute klientide leidmine ülitähtis
Olen kõrvalt näinud kümneid tootmisettevõtteid erinevatest valdkondadest ja võin ühise joonena välja tuua järgnevad aspektid: sõltutakse väiksest arvust põhiklientidest; protsessid on kohaldatud just nende klientide teenindamisele ja tõhusus on suunatud pigem tootmisse; puudub protsessuaalne ja tehniline võimekus kiirelt uusi kliente leida ja neid teenindama hakata.
Praeguses situatsioonis tähendab ettevõtte finantsiline sõltuvus väikesest arvust klientidest ja kogu tootmise nende ümber sättimine suurt riski, sest ei tegeleta süstemaatiliselt uute turgude ja partnerite otsimisega. Puuduvad protsessid, mis seda toetaksid. Koroonakriis on maailmas käivitanud protsessi, kus soovitakse lühendada oma tarneahelaid ja tellida komponente lähemalt. Osadel Eesti ettevõtetel on selliseks olukorraks ebapiisav ettevalmistus. Digitaliseerimisest ja protsesside automatiseerimisest kõneldakse palju, aga tihti mõeldakse selle all just n-ö põrandal toimuvat – tööstusroboteid ning tootmis- ja tööaja lugemissüsteeme.
Mina soovitaks nüüd pigem vaadata kontori poolele. Kuidas ehitada üles enda müügi- ja kliendisuhtluse protsessid nii, et need vastaksid kaasaja vajadustele? Näiteks mõelge, kui lihtsalt leiab potentsiaalne partner teie kodulehelt üles vajaliku info. Koduleht on ettevõtte visiitkaart ja kui see ei kõneta esimese kümne sekundiga, on potentsiaalne diil läinud. Muide, kodulehele on võimalik lisada töövahend, mis võimaldab näha, kes seda külastanud on – nii saab huvi tundnud ettevõttega ka tagantjärele ühendust võtta.
Pakkumised automaatseks
Sama oluline on see, kui kiiresti vastatakse sissetulevale päringule. Mõelge läbi oma pakkumise tegemise protseduur ja automatiseerige seal, kus võimalik. Pareto 80:20 printsiip kehtib ka siin ehk kui masin teeb ära 80% tööst, jääb inimesel teha 20%, mis omakorda võib-olla see kõige olulisem ja määravama tähtsusega töö. Vaadake üle kasutuses olevad IT-süsteemid ning võtke nendest maksimum. Ideaalis väljub automaatne pakkumus huvilisele kümne minutiga.
Sellele kõigele eelneb korralik planeerimine. Praegu on õige hetk üle vaadata tootmisahela sisendid ja väljundid, et pakkumustel oleks adekvaatsed tarneajad.
Õpime teiste kogemustest
Nagu öeldakse, sellest kriisist peab kasu olema. Hoiame oma inimesi, teeme valdkondade vahel koostööd, arutame, kuidas saame üksteist toetada. Näiteks kuidas ära kasutada logistikute kogemusi tööstusettevõtte siselogistika automatiseerimiseks või mil moel saaks oma tooteid e-kaubandusplatvorme kasutades paremini müüa või kuidas tööstusettevõtte vajadusi ja tarka linnaplaneerimist ühendada või…
See ajakirja number on eriline, sest juhatab sisse esmakordselt toimuva tööstuse digitaliseerimise virtuaalkonverentsi „Industry 4.0 praktikas“ (rahvusvahelise tööstuskonverentsina on tegemist järjekorras kuuendaga). 28. mail räägime virtuaalsel teel praktilistest näidetest, kuidas on praeguses situatsioonis Eesti tööstus muutunud ning mida me saame nii era- ja avaliku sektori kui ka sektorite vahelises koostöös teha, et kiirendada majanduse taastumist. Teeme koos Eesti kuvandi positiivseks ja väljume sellest olukorrast tugevamana, kui sinna sisenesime.
Eesti IKT-klaster koostöös ettevõtetega on üks tööstuse digitaliseerimise eestkõneleja. Klastri tegevusi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.
