Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kinnitab, et valitsus tegeleb operatiivselt täiendavate kriisimeetmete välja töötamisega, kuid ka tööstussektor peab asuma end ümber kujundama, et olla tulevikus vähem haavatav nii tööjõu- kui ka tarneprobleemide suhtes.
Teie eelkäija Kaimar Karu sõnas Delfile antud intervjuus, et pelgab KredExi ja EAS-i meetmete rakendamise takistumist seoses ministrivahetusega, ja leidis, et uue ministri kõige tähtsam ülesanne on aidata ettevõtjaid nii palju kui vähegi võimalik. Kuidas seda teete?
Kriisimeetmete rakendumisel ei tohi lasta pudelikaelu tekkida, oleme valitsuses meetmetega aktiivselt tegelenud ja usun, et (reaalne raha hakkab ettevõteteni jõudma järgmisel nädalal (21. nädal – toim). Praegu oleme tervishoiu mõttes seisus, kus tunneli otsas paistab valgus, aga ettevõtete jaoks ei lähe kohe valgeks, sest nad on saanud suure löögi ja majanduskeskkond on muutunud.
Kas ettevõtete aitamiseks mõeldud meetmete jõustamine on venima jäänud?
Abivajaja jaoks on alati reegel, et mida varem abi saabub, seda parem. Valitsus ei ole olnud bürokraatlik, pigem vastupidi. Ajakava meetmete ettevalmistamiseks on olnud ülikiire. Näiteks EAS-i ettevõtlusmeetmed – reedel, 24. aprillil otsustas valitsus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise tingimused, ametnikud kirjutasid nädalavahetusel meetme valmis.
Muidugi on avaliku raha jagamisel bürokraatlikud reeglid, millega peab arvestama. Näiteks EAS-i meetmete rakendamiseks oli Euroopa Komisjonilt vaja saada riigiabi luba – selleta me ei saa hakata raha välja maksma. Riigiabi luba jõudis meieni 7. mai hilisõhtul, 8. mail teavitas EAS ettevõtjaid ja 11. mai hommikul kell 9 hakati taotlusi vastu võtma.
Ma ei saa jätta küsimata, mida teete võrreldes Kaimar Karuga teisiti?
See ei ole harukordne küsimus (naerab – toim). Kas ma üldse peaksin midagi teistmoodi tegema? Kaimar Karu oli professionaalne ja tegi oma tööd südamega. Mul kahjuks pole olnud võimalust Karult tööd üle võtta, sest ta ei leidnud selleks aega. Ma kindlasti tahaks rohkem panustada ettevõtete ja Eesti majanduse uuele innovatsioonilisele hingamisele turgutamisele.
Teie portfellis on väga lai valik teemasid, IT-st tööstuse, turismi ja väliskaubanduseni. Milles end kõige rohkem kodus tunnete?
Erialalt olen jurist ja oma professiooni raames kokku puutunud erinevate majandusprobleemidega, mis on üle kandunud õiguslikeks probleemideks. Õigusprobleeme ei saa aga lahendada tootmisprotsessi tundmata ja seetõttu olen olnud mitmetes ärivaldkondades detailselt sees. Nii et õigusalane tegutsemine on andnud arusaamise äriprotsesside toimimisest ja teatud valdkondade detailse tundmise.
Ma usun, et minister ei pea olema kõige parem spetsialist, vaid strateeg, kes suudab näha üldist pilti ning organisatsiooni üldise pildi hüvanguks häälestada ja tööle panna – see teeb ministri edukaks. Spetsialiste on meil Suur-Ameerika tänava tornmajades väga palju, ma ei hakka nendega teadmiste poolest konkureerima. Minu ülesanne on luua sünergia, et saaksime ühekoos jõuda heade tulemusteni ja ettevõtjaid maksimaalselt toetada.
Milline on praegu Eesti töötleva tööstuse olukord – mis tegevusalad on kergemalt pääsenud, kes rohkem kannatanud?
Ega kergemat pääsemist pole kellelgi. Konjunktuuriinstituudi andmete põhjal teame, et kogu töötlevas tööstuses on tootmine vähenenud ja selle põhjus on nii sise- kui välisturu nõudluse vähenemine. Enim on suutnud nina vee peal hoida toiduainetööstus, keemiatööstus, arvuti- ja elektroonikatööstus, aga see tasandub kolme kuu möödudes ära. Ega helget tulevikku pole oodata kellelgi.
Kas valitsusel on kavandamisel täiendavaid meetmeid ettevõtete aitamiseks või pikendatakse olemasolevaid?
Meetmeid tuleb välja töötada vastavalt turusituatsioonile ja valitsus on olnud nende puhul väga operatiivne. Praegu on raske detailselt öelda, mis on plaanis, aga oleme niivõrd operatiivsed küll, et vajaduste selgel identifitseerimisel suudame need ka valitsusse viia ja abinõud vastu võtta. Koostöö ettevõtlussektoriga hoiab meid heas operatiivses seisundis.
Kas tööstussektoril oleks rohkem kasu rahalisest toest (nt laenu võimaldamine, töötukassa palgatoetus) või hoopis maksulangetustest, näiteks keskkonnatasude vähendamisest?
Vanasõna ütleb, et ära anna kala, vaid anna õng. Küsimus on aga selles, et kalamees võib vahepeal ära surra, nii et peab tekkima mõistlik tasakaal. Peame vaatama tulevikku ja kujundama tööstussektori võimalikult paindlikuks ning vähem haavatavaks sellistele ilmingutele nagu me täna näeme. Näiteks võõrtööjõud – seda on küll hea kasutada, aga see on ka meie nõrkus. Peame olema võimelised ümber vaatama oma toimimispõhimõtted nii, et riskid oleksid hajutatud.
Innovaatilisus suurendab lõpptoote realiseerimishinda ja võimaldab kõrgema lisandväärtuse loomise abil meie inimestele kõrgemat palka maksta. Sellega praegu tegelemegi, laual on innovatsiooniagentuuri loomise projekt, mis hakkaks panustama ettevõtete innovatsiooni edendamisse.
Kas tuleb eraldi asutus või luuakse uus EAS-i üksus?
Praegu oleme planeerinud EAS-i üksusena. Loodan, et suvel jõuame sellisesse faasi, et saame ettevõtjatele üht-teist pakkuda.
Tulles tagasi tööjõu teema juurde – põllumehed said valitsuselt välistööjõu siinviibimise asjus pikendust, tööstusettevõtted mitte. Mis aitaks tööstusettevõtteid tööjõukriisist välja?
Kõige paremini aitab see, kui suudame haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi suunal tõhusamat tööd teha. Ühelt poolt on võimalik olemasolevat tööjõuressursi ümber õpetada, teisalt on meil umbes 50 000 potentsiaalselt töötajat – ma ei taha uskuda, et neist keegi ei sobi töötleva tööstuse huviorbiiti. Küsimus on selles, kuidas me nad üles leiame ja motiveerida suudame.
Oleme olnud selle küsimuse ees seetõttu, et võõrtööjõudu on olnud määratult lihtsam kasutada – praegu on selge, et see on meile kätte maksnud. Oleme mugavustsoonis ja on tekkinud õpitud abitus. Peame suutma sellest välja tulla ja vaatama avarama pilguga oma tootmisprotsesse: mida saame teistmoodi teha ja ümber korraldada, et meelitada inimesi atraktiivse tööandjana enda juurde tööle.
Samas kasutavad tööstusettevõtted näiteks kõrgelt kvalifitseeritud Ukraina keevitajaid, keda Eestist pole võtta, sest ses valdkonnas ei lähe kutseharidust omandama nii paljud noored, kui meie tööturg vajaks.
Olen päri. Samas – keevitaja põhikoolituse kursus koos sertifikaadieksami sooritamisega on võimalik läbi viia 40 päevaga. Me keskendume liiga palju paradigmale, et meil ei ole töötajaid. Peame mõtlema laiemalt, kuidas saaksime kinnistada oma töötajaid enda juurde, sest ukrainlast me ei kinnista nii hästi, kui meie oma väljakoolitatud inimest.
Kuidas Eesti riik saab toetada oma töötlevat tööstust olukorras, kus paljud riigid muutuvad järjest enam protektsionistlikuks ning see omakorda mõjutab tarneahelaid ehk Eesti tööstusettevõtteid võidakse hakata tarneahelatest välja suruma?
Kriisi alguses oli näha, et riigid panid piirid kinni, rääkimata kaupade ja inimeste liikumise piiramisest, nii et jah, protektsionism oli riikidele omane. Euroopa Liidu ühisturu raamistikus on välja töötamisel EL-i tööstuspoliitika, kus on kesksel kohal tööstusstrateegia – sealt saame sisulist tuge, kuidas meie ettevõtted saavad oma tootmist korraldada ka protektsionistlikus olukorras või kuidas ennetada selliste olukordade tekkimist. Me peame selles protsessis juures olema, nende ilmingutega arvestama ja oma ettevõtteid informeerima. Ka välisministeeriumi ja väga ulatusliku üleilmse võrgustikuga EAS-i kaudu saame probleeme lahendada ja teha turu-uuringuid, et teada, millistele turgudele panustada ja millistele mitte.
1. mail langetati elektri- ja kütuseaktsiisi. Kas on plaanis täiendavaid maksulangetusi, näiteks keskkonnatasude (saastetasude, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu) näol?
Valitsuses on keskkonnatasude langetamisest juttu olnud, on tehtud ettepanekuid keskkonnatasude langetamiseks. Planeeritakse ka taastuvenergia tasude diferentseerimist, nii et konkurentsivõimet tagavaid meetmeid ja maksulangetusi kindlasti lauale tuleb. See teema on valitsuse majandusarengu komisjoni ees loodetavasti juunis.
Põlevkivisektor on lisakriisis seoses naftasõjast tingitud hinnalangusega. Samas ollakse CO2 kauplemissüsteemis, tasutakse keskkonnatasusid tuha ja poolkoksi ladestamisele. Mil sünnivad otsused leevendamaks põlevkivitööstuse probleeme?
Sektoris on otseselt hõivatud 6000 inimest ja kaudselt 3000, nii et probleem puudutab väga paljusid inimesi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on välja töötatud põlevkivitööstuse toetuspakett, kus on arutelu all nii ladestustasud, täiendav palgatoetus lisaks praegu töötukassa pakutavale kui ka erimärgistatud kütuse teema. Valitsuskabinet kinnitas 7. mail sektori abistamiseks välja töötatud abinõude paketi: alandatakse tuha ladestamise keskkonnatasu ja kompenseeritakse ajutiselt karjääridest ning kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu. Ajutiselt lubatakse põlevkivikarjääri tehnikal ja seadmetes kasutada erimärgistatud kütust.
EAS-i vahendusel on tööstusettevõtetele pakutud tootearenduse toetust, aga selle tingimused on praegu muutmisel – kodulehe andmeil ettevõtteile soodsamaks. Mis muutub?
Seni sõltus toetuse maksimaalne suurus ettevõtte suurusest. Uute tingimuste kohaselt on plaanis 75% toetuse määr, et ettevõtted saaksid kriisiajal tootearendusega tegeleda. Uued tingimused rakenduvad mai keskel.
VMT Tehased juhatuse liige Rainer Kütt kirjutas tööstusuudiste veebis, et riigil ei ole selget tööstuspoliitikat ja riigi tasemel ei tegele tööstusega süvendatult keegi. Kas kriitika on põhjendatud?
Kui Kütt nii arvab, siis on tal õigus. Minu jaoks on oluline töötada ennast sellisele tasemele, et selliseid arusaamu vältida. Koostöökogu Tööstus 2030 ongi kokku kutsutud selleks, et tööstusega riigi tasemel süvendatult tegeleda. Selle alustala on aastate jooksul olnud töötleva tööstuse erialaliidud, kuid Küti kriitika tähendab, et tööstuspoliitika väljakujundamisel tuleb teha rohkem koostööd tööstusettevõtete endiga. Mida laiapõhjalisemalt koostööd teeme, seda paremini suudame ühist vankrit vedada ja seda efektiivsemalt edasi liigume. Ma ei arva, et ametnikud saaksid kabinetivaikuses tööstuspoliitika välja töötada, selle laiali saata ja siis on teema ammendatud.
Praeguse valitsuse volitused lõpevad 2023. aastal. Oletame, et see aeg on käes ja Teilt küsitakse: mida kasulikku tegite oma ametiaja jooksul Eesti tööstuse jaoks? Mida tahaksite vastata?
Tahaks, et minu eest võtaksid sõna Eesti tööstussektori lipulaevad ja annaksid professionaalse hinnangu. Sest mille heaks me ikka tööd teeme, kui mitte selle heaks, et meie ettevõtluskeskkond, sh töötlev tööstus oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.
