Suust suhu turundus on uute töötajate leidmisel ja olemasolevate hoidmisel oluline. Paraku näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee töötajate küsitluste tulemused, et tööstuses on kõige vähem töötajaid, kes tuttavatele-sõpradele oma tööandja juures töötamist soovitavad.
Tööandja soovitamine iseloomustab töötajate seotust organisatsiooniga, mida mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Töötajad, kes tõenäoliselt ei soovita oma organisatsioonis töötamist, on ka tööga rahulolematud, vähem motiveeritud ja tööotsingutel aktiivsemad.
Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee kaks korda aastas korraldatavas üle 10 000 vastajaga töötajate küsitluses palutakse vastajatel hinnata, kui suure tõenäosusega nad soovitaks oma tööandja juures töötamist tuttavale. Hinnangud palutakse anda skaalal 0–10. Soovitajateks loetakse skaalal 9–10 palli märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6-pallise hinnangu andnud.
Tööandja soovitamine on seotud palgatasemega
Tööandja soovitamine on seotud töötasu suurusega. Oma tööandjat mittesoovitavad töötajad teenisid oktoobris 2019 keskmiselt 1376 eurot brutotöötasu, oma tööandjat soovitavad töötajad üle 1600 euro. Tööstusvaldkonna töötajad, kes soovitaksid oma tööandja juures töötamist suure tõenäosusega, teenisid keskmiselt 1740 eurot brutotöötasu, mittesoovitajad 1446 eurot. Uuringus osalenud tööstuse tegevusala töötajad teenisid keskmiselt 1567 eurot, mis on teiste tegevusaladega võrreldes keskmisel tasemel. Seega vaatamata suhteliselt heale palgatasemele on tööstuses tööandja soovitajaid vähem.
Agentuuri töötajate küsitlused näitavad, et töötajatelt tagasiside küsimine mõjutab ka töötajate suhtumist tööandjatesse. Töötajad, kellelt küsitakse tagasisidet, on tavaliselt ka tööga rohkem rahul, kuna tagasiside küsimine näitab tööandja hoolivat suhtumist. Reeglina on tagasiside küsitlused ka positiivses võtmes sõnastatud, mis omakorda häälestab vastajaid mõtlema tööandja headele külgedele. Kui tööandja ka töötajate tagasisidega arvestab, siis vastavad töötingimusted paremini ootustele ja töötajad on rahulolevamad.
Tagasiside küsimine suurendab rahulolu tööga
Tegevusaladel, kus töötajad suurema tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitaksid, küsitakse töötajatelt tagasisidet. Enamik (89%) info ja side tegevusalal töötanud vastajatest märkis 2019. aasta kevadises küsitluses, et neilt küsitakse tagasisidet. Samas põllumajanduse, majutuse ja toitlustuse ning kaubanduse valdkonna töötajatest oli kõige vähem neid, kelle hinnangul neilt tagasisidet küsitakse (61%). Tööstuses töötavatest vastajatest märkis 67%, et neilt mingil viisil tagasisidet küsitakse.
Tööstuses töötavad inimesed on rahulolematumad pea kõigega
Võrreldes tööstuse tegevusalal töötavate vastajate hinnanguid töötingimustele teiste tegevusalade töötajate omadega, on keskmine rahulolu pea kõigi tegurite suhtes, v.a töökaitsevahendid, madalam.
Tööandja soovitamine sõltub juhtimiskvaliteedist
Kui vaadata, kuidas hindasid tööstuse tegevusalal tööandja soovitajad ja mittesoovitajad erinevaid töötingimusi, näeme, et mittesoovitajate rahulolu on kõigi töötingimuste lõikes madalam kui teistes valdkondades.
Kõige suuremad erinevused soovitajate ja mittesoovijate hinnangutes on organisatsiooni ja üksuse juhtimise ning tööalaste täienduskoolituste võimaluste osas – tööandja soovitajad olid nendega märksa rohkem rahul kui mittesoovitajad.
Tööstuses on suurem rahulolematus tööks vajaliku info saamise, tagasiside ning tööprotsesside korralduse osas. Väiksemad on erinevused rahulolus tööriietusega ja töökaaslastega läbisaamises.
Tööga rahulolu mõjutab ka tööandja soovitamist. Töötajad, kes suure tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitaksid, on keskmiselt tööga rohkem rahul kui mittesoovitajad. Suure tõenäosusega oma tööandjat soovitavatest töötajatest olid peaaegu pooled (47%) oma tööga täiesti rahul ja 43% pigem rahul.
Tööga rahulolu mõjutab soovitamist
Tegevusalade lõikes on samuti näha, et tööandja soovitajaid on rohkem nendes valdkondades, kus ollakse oma tööga rohkem rahul (näiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, finants, haridus) ning vähem nendel tegevusaladel, kus rahulolematus on suurem (kaubandus, töötlev tööstus, majutus ja toitlustus).
