Euroopa Komisjoni algatatud roheline kokkulepe on seadnud ambitsioonikad eesmärgid, kuid loonud ka uued võimalused nii ettevõtetele kui ka teadus- ja haridusasutustele. Ida-Virumaast, suurimast tööstuspiirkonnast Harjumaa järel, räägitakse viimasel ajal üha rohkem.
Koostöös Tallinna Tehnika-ülikooliga on Kohtla-Järvel juba 61 aastat antud tehnilist kõrgharidust ja koolitatud spetsialiste tööstusettevõtetele. Kolledži vilistlased on toonud kaasa põlvkondade vahetuse paljudes Ida-Viru tööstusettevõtetes. Spetsialistide täiend- ja ümberõpe on võimaldanud töötavatel spetsialistidel täiendada oma teadmisi ja oskusi tööprotsessi katkestamata.
Tahetakse uusi õppesuundi ja erialasid
Õiglase ülemineku kontekstis on Ida-Virumaa tuleviku tuumaks teadus, haridus ja innovatsioon. Rahandusministeeriumi korraldatud Ida-Viru elanike arvamuskorje tulemustest selgub, et maakonna elanike üks ootusi on kvaliteetse ja mitmekesise hariduse pakkumine, sh erinevad õppesuunad ja uued erialad. Kohtumistel on toonitatud vajadust regionaalsete kolledžite valdkondade laiendamiseks.
Arutelu all on võimalused CO2 kinnipüüdmiseks ja kasutamiseks, mis omakorda nõuab nutikaid lahendusi ja spetsialiste. Tähelepanu on pööratud olemasolevate ja tekkivate jäätmete taaskasutamise korraldamisele ringmajanduses, kaasnevate mõjude hindamisele uute maavarade kasutuselevõtmisel ning ettevõtlikkuse suurendamisele. Läbiv teema on digioskuste arendamine ja tarkade süsteemide rakendamine nii tööstuses kui ka avalikus ruumis. Nõudlus on olemas, tuleb tagada piisav pakkumine.
Tuge ja uusi võimalusi vajavad eelkõige põlevkivitööstuses töötavad inimesed oma oskuste arendamiseks ning uute sihtide seadmiseks. Näiteks on TTÜ Virumaa kolledžis suurenenud nõudlus magistriõppekavade järele. Töötavate inimeste jaoks on aktuaalne vajadus nanokraadide (mõned kuud kestev intensiivne õpe – toim) või üheaastaste magistriõppekavade järele – neid tuleks kiiremas korras hakata ette valmistama. Praegu on üheaastane kava TTÜ-s vaid IT-teaduskonnas. Enam ei minda õppima kraadi pärast, vaid koguma nn haridustükke personaalse õpiraja jaoks, et olla tööturul konkurentsivõimeline.
Õppekavade arendamine käib koostöös ettevõtjatega
Virumaa kolledž on pidevalt arendanud oma õppekavasid koostöös ettevõtete spetsialistidega. Nii on infotehnoloogia õppekavasse „Telemaatika ja arukad süsteemid“ toodud sisse andmeteaduse, masinnägemise, pilveteenuste ning pilve- ja digitehnoloogiatega seotud õppeained. Nende teadmiste jõulisem edasiarendamine toimub äriinfotehnoloogia magistriõppekava andmeanalüüsi ja arukate süsteemide peaerialal.
Eespool nimetatud õppekaval toimub õppetöö alles teist aastat, kuid juba on õppuritel olnud võimalik saadud teadmisi rakendada töökohal. Näiteks võimaldas õpitu luua masinõppe algoritmide abil ennustusmudeli, mis prognoosib elektrijaama turbiini probleemi tekkimist ning võimaldab seda ennetada.
Esimeste lõpetajate magistritööd võimaldavad praktiliselt lahendada ettevõttes olevaid kitsaskohti, nt automatiseerida aruandlus- ja äriprotsesse või luua monitooringusüsteemi masinapargi seisundi jälgimiseks.
Tulevikus on plaanis koostöös ettevõtetega rakendada töökohapõhise õppe mudelit, et viia kokku ettevõtete uurimisprobleemid ja TTÜ akadeemiline kompetents. Tööstusmagistrantuur ja -doktorantuur on Tallinna Tehnikaülikooli, sh Virumaa kolledži suured ülesanded.
Tänu eelmisel aastal loodud rakendusliku keemia uurimisrühmale on kolledžisse asunud õppima esimesed doktorandid Indiast ja Iraanist. Doktoritööd on seotud CO2 katalüütiliste reaktsioonidega metall-orgaanilistes võrestruktuurides ja väävli selektiivse fotokatalüütilise oksüdatsiooniga.
Virumaa kolledžis, sh põlevkivi kompetentsikeskuses (PKK) on võimekus tegeleda teadus- ja arendustegevuses lisaks põlevkivi temaatikale ka rakenduskeemiaga. Kompetentsikeskus on lähiaastate fookusesse seadnud nii vedelkütuste väärindamise kui ka põlevkivitehnoloogiate kasutamise ringmajanduses.
Vedelkütuste jätkuva üleilmse nõudluse valguses on põlevkiviõli kvaliteedi tõstmine Eesti põlevkivitööstuse üks võtmeküsimusi. Samal ajal pöörab põlevkivisektor üha enam tähelepanu ringmajanduse põhimõtete rakendamisele ja seetõttu tegutseb ka PKK aktiivselt põlevkivitööstuse tehnoloogiate integreerimisel teiste tööstussektoritega.
Olulised märksõnad: vesinik ja digitaliseerimine
Uuenduskuuri on läbinud kolledži masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimise õppekava. Õppekava arendamisel arvestati, et süsinikujälje vähendamise ja rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise olulisemad märksõnad on vesinik ja digitaliseerimine. Lähtuti ka OSKA raportist ja ettevõtete soovidest pöörata õppekavades rohkem tähelepanu tarkade võrkude rajamise ja kasutamisega seotud teadmistele.
Tähtsal kohal on soojusenergeetika ja -tehnikaga seotud IT-lahenduste kasutamine, sh nii riistvara- kui ka tarkvaralahendused.
Taastuvenergeetikaga seotud IT-lahenduste, sensorsüsteemide kasutamine, asjade internetiga seotud lahenduste tundmine, andmete visualiseerimine, suurandmete analüüsi ja andmekaeve oskuste omandmine toimub interdistsiplinaarse õppena koos telemaatika ja arukate süsteemide õppekava tudengitega.
Regionaalhariduse proovikivid
Lähiajal muutuvad reaalsuseks ametid, mis veel hiljuti tundusid ulmelised. Tõsiasi on, et haridus ja tehnoloogia käivad üha enam käsikäes ning enam ei eksisteeri ühte ilma teiseta. Üha enam hinnatakse teadus- ja teadmispõhiseid seisukohti. Ühiskond ootab teadlastelt, et nad oskaksid ette näha, mida toob tulevik Eesti majandusele, tööstusele, Ida-Virumaale. Hädavajalik on ühendada regioonis olemasolev haridusvõimekus ning tuua sisse Eesti ja välisriikide ülikoolide kompetentsid.
Suurim proovikivi on tehnikavaldkonna õppekavade populaarsuse kasvatamine noorte seas. Kuidas motiveerida noori tulevikuerialadele õppima asuma – see on võtmeküsimus. Miks peaks värske gümnaasiumilõpetaja asuma õppima Virumaa kolledžisse? Selle õppeaasta sisseastujate seas tehtud küsitlus näitas, et 70% vastanutest tegi valiku huvipakkuva eriala põhjal ja vaid 48% kodulähedase õpikoha järgi. Muutust noorte valikutes näitab fakt, et varem märkis kodulähedase õppimisvõimaluse esmaseks valikuks ligi 80% sisseastujatest.
Hea teada – TTÜ Virumaa kolledži erialad
Rakenduskõrgharidusõpe
- Keemiatehnoloogia
- Telemaatika ja arukad süsteemid (IT, peaeriala: telemaatika tarkvara)
- Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (peaerialad: energiatehnika; masinaehitustehnoloogia)
Magistriõpe
- Kütuste keemia ja tehnoloogia
- Äriinfotehnoloogia (peaeriala: andmeanalüüs ja arukad süsteemid)
Doktoriõpe
- Vastavalt väljakuulutatud teemadele, valdkond: rakenduskeemia
Erialaliitude kampaaniad kannavad vilja
Trükiliit on alates 2016. aastast korraldanud nn õppima meelitamise kampaaniat koos Tallinna Polütehnikumiga – tegemist on ainsa kooliga Eestis, kus trükierialasid õpetatakse.
Tänavu tehti 15. maist kuni 15. juulini välikampaaniat, mille eesmärk oli anda sõnum põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatele, et paljude teiste erialade seas on võimalik õppima asuda trükitehnoloogia erialale Tallinna Polütehnikumis. „Laiem eesmärk on teha nähtavaks trükitööstus kui kaasaegne ja perspektiivikas tööstusharu.Kampaaniat toetas ka liidu loodud kaubamärk ja veeb tulejatryki.ee, kus on rohkem infot õppimisvõimaluste ja hilisemate karjäärivõimaluste kohta,“ lisas Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu tegevjuht Katre Savi.
Tema hinnangul olid ühest küljest tulemused head: kooli sisse astuvad õpilased olid plakateid märganud. „Teisest küljest oleme jätkuvalt probleemi ees, et põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajad ei tea, mida edasi õppida ning enamasti ei osata trükitööstuse kui võimaluse peale mõelda. Valdavalt ei teata, kui tehnoloogiliseks, digitaalseks ja automatiseerituks on muutunud tänapäevane trükitööstus ja millised inimesed seal igapäevaselt tegutsevad,“ mainis Savi.
Seetõttu pakutaksegi koolidele võimalust tulla trüki- ja pakenditööstuse ettevõtetesse külla, et näha, millised on moodsad trükikojad ning kui palju erinevaid töid ja ameteid on rakendatud ühe trükise sünniks. „Oleme valmis minema koolidesse, et tutvustada trükitööstust ja Tallinna Polütehnikumi, kui võimalikku valikut karjääriteel,“ lisas Katre Savi.
Kampaanias tippjuhid, mitte modellid
Eesti Elektroonikatööstuse Liit korraldas tänavu esmakordselt kampaania, kus kutsuti noori üles õppima elektroonikaerialasid. Kolm nädalat kestnud kampaanias kasutati erinevaid kanaleid: plakatid neljas linnas, spetsiaalne veebileht www.elektroonik.ee, kajastused sotsiaalmeedias, pressiteade jms. Kampaanias esinesid nii Incapi juht Otto Pukk kui ka Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets.
„Kampaanias kasutasime teadlikult reaalseid elektroonikatööstuse tippjuhte, mitte fotomodelle, et kinnitada noortele: nad on tõepoolest reaalsetesse ettevõtetesse oodatud, et üheskoos põnevaid asju teha ja maailma parandada,“ selgitas Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk. Kampaania tulemusel alustas sel sügisel TalTechi riistvara ja programmeerimise erialal bakalaureuseõpinguid eelmise aastaga võrreldes kolm korda rohkem tudengeid.
Samuti oli Tallinna Polütehnikumis rekordiline avalduste arv elektroonika erialadel ja üle mitme aasta avati seal taas elektroonikaseadmete tehniku eriala 28 huvilisega.
IT-valdkonnas alustati juba neli aastat tagasi programmiga „Vali IT“, mille raames pakutud neljakuulise ümberõppekoolituse eesmärk on suurendada Eestis IT-spetsialistide arvu, andes koolituse lõpetajatele tarkvaraarendaja algoskused. Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ rahastatud koolitusprogramm kestis tänavu septembrini.
Septembrikuu seisuga oli programmi alustanud 497 inimest, kellest koolituse läbis 440. Selle aasta lõpuks on prognoositud lõpetajate arv 507. Praktika-alast koostööd on tehtud 154 ettevõttega.
