• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Linery Heizomat

Innovatsioonile hoog sisse

autor: Kaupo Reede, EAS-i rakendusuuringute programmi projektijuht
veebruar 2021
Kategooria: Toetus, TööstusEST veebruar 2021
Rakendusuuringutesse ning teadus- ja arendustegevusse on panustanud näiteks Eesti tehnoloogiaettevõte Cleveron, kelle paki­robotid on fotol, samuti Eesti suurim biotehnoloogiafirma Icosagen ja kütuseelementide tootja Elcogen. Rakendusuuringute programm. Foto: Renee Altrov

Rakendusuuringutesse ning teadus- ja arendustegevusse on panustanud näiteks Eesti tehnoloogiaettevõte Cleveron, kelle paki­robotid on fotol, samuti Eesti suurim biotehnoloogiafirma Icosagen ja kütuseelementide tootja Elcogen. Foto: Renee Altrov

EAS avas tänavu 27. jaanuaril rakendusuuringute programmi, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel töötada välja uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Programmi kaudu kaasrahastatakse arendusprojekte kuni 3 miljoni euroga ja kuni 80% ulatuses ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid.

Rahvusvahelises konkurentsis ei piisa enam sellest, et tehnoloogiat kasutatakse, tehnoloogiat peab looma. Võrreldes innovatsiooni poolest eesrindlike riikidega, nagu Soome, Rootsi, Taani, Iisrael ja Kanada, on Eesti ettevõtete teadusarenduse investeeringud tagasihoidlikud. See omakorda takistab kiiremat lisandväärtuse kasvatamist. Nimetatud riikides on innovatsiooni hoogustanud riiklikud tehnoloogiaarendusprogrammid, millest on rakendusuuringute programmi loomisel eeskuju võtnud ka EAS.

Paljud olemasolevad EAS-i teenused ja meetmed vastavad tehnoloogilise valmisoleku tasemele number kuus, nende seas näiteks innovatsiooniosak, arendusosak, tootearendustoetus ja ettevõtja arenguprogramm. Nende eksperimentaalarenduste tulemusel valmivad tööstuslikud prototüübid. Samas kõige riskantsemaks tehnoloogilise valmisoleku tasemeks loetakse varasema staadiumi arendusküpsusega rakendusuuringut, mille jooksul katsetatakse teooriat laboratoorsetes tingimustes ja mille tulemuseks on laboratoorne prototüüp.

Eesmärgiks suurem kasum ja konkurentsivõime

Mida lihtsam on toode, seda suurem on konkurents, kuid meile on oluline, et Eestist jõuaksid turule teadmus- ja tehnoloogiamahukad tooted ning teenused, mis suurendavad ettevõtete kasumit ja konkurentsivõimet. Just selliseid projekte hakkab EAS rakendusuuringute programmi kaudu toetama ja nõustama. Programmi tulemusena soodustatakse ka teadmussiiret ja teadlaste liikumist ettevõtete ja teadusarendusega tegelevate asutuste vahel.

Arendusprojektide puhul tuleb arvestada ka ebaõnnestumise riskiga, kuid uued teadmised suurendavad siiski ettevõtte võimekust luua uusi tooteid, protsesse ja teenuseid. Kindlasti on rakendusuuringud ja tootearendus investeering ettevõtte väärtusesse.

Projekte võivad ettevõtted ellu viia üksi või kasutada selleks teise ettevõtte või teadusarendusasutuse teenuseid.

Rahastusmahuks on esialgu kokku lepitud 23 miljonit eurot kuni Euroopa Liidu uue rahastusperioodi käivitumiseni aastal 2022. Taotlusi saab esitada kogu perioodi vältel, kuniks raha jätkub. Minimaalne toetusmäär on 100 000 eurot ja maksimummäär 3 miljonit eurot. Samuti on võimalik kasutada kuni 20 000 euro suurust toetust teostatavusuuringu tegemiseks.

Toetame nutivaldkondadele spetsialiseerujaid

Oluline kriteerium on projekti vastavus nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on Eestis infotehnoloogia (tehisintellekt, masinõpe, asjade internet, küberteemad), tervisetehnoloogia (personaalmeditsiin, e-tervis) ning ressursside väärindamine (puit, toit, põlevkivi ja nanotehnoloogiline lähenemine materjalitehnoloogiale).

Ettevõtte põhitegevus ei pea nende valdkondadega otseselt kattuma, kuid oluline on, et arendusprojekt oleks vastavate nutika spetsialiseerumise valdkondadega seotud.

Osalevatele ettevõtetele ei sea programm piiranguid, osalema on oodatud nii äsja alustanud kui ka juba pikalt tegutsenud ettevõtted. Peamine on ettevõtte konkreetne huvi ja plaan enda originaaltoodangu või uudse lähenemise loomise vastu.

Lihtsaima näitena võib tuua saapavabriku, mis soovib oma toodet edasi arendada, kasutades selleks koostöös teadlastega valmivaid uusi materjale. Samuti võib saapavabrik soovida parendada oma arendusprotsessi, kasutades selleks suurandmeid, või näiteks saapaid kiibistades.

Kuidas murda teadlaste abil välja keskpärasuse lõksust?

Teadlaste kaasamine ettevõtete teadus- ja arendustegevusse aitab luua suuremat lisaväärtust, välja töötada uusi tehnoloogiaid ning leida unikaalsete eelistega ärimudeleid. Ettevõtjatel aitavad arendustegevusega seotud riske maandada spetsiaalselt selleks loodud riiklikud toetused.

Kasutada saab innovatsiooni- ja arendusosakuid

Koostöö hoogustamiseks ettevõtete ning ülikoolide ja teiste arendusteenuse pakkujate vahel on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu võimalik taotleda kuni 35 000 euro suuruse toetusega innovatsiooni- ja arendusosakuid.

Nende abil saab teha tehnoloogiakatsetusi, teostatavusuuringuid, kvaliteedikatseid ja luua prototüüpe. Samuti võivad ettevõtted kasutada arendusosakut toote sertifitseerimiseks või intellektuaalomandi kaitseks uutele turgudele sisenemisel. See on hea võimalus ka just esimeseks koostööks teadus- ja arendusasutusega.

EAS-i toetust koostööks teadus­asutustega peab väga oluliseks abiks ka Värska Vesi. Ettevõtte äriarendusjuhi Martin Raisma kinnitusel on Värska Vesi saanud koostööst teadlastega täiendavat oskusteavet ja ideid, mis on aidanud kaasa veetootja tootearenduse võimekuse laienemisele.

„Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, kellega töötasime välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis 2019. aastal parima uue joogitoote tunnustuse,” on Raisma senise koostööga väga rahul.

Ettevõtjate tagasiside põhjal on teadus- ja arenduskoostöö puhul üheks suurimaks takistuseks erinevad fookused ja prioriteedid ettevõtete ning akadeemiliste organisatsioonide vahel.

Ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste põhitähelepanu on suunatud oma eesmärkide täitmisele ja seetõttu on ettevõtjatel vahel mõistlikum palgata vajaliku kompetentsiga teadlane või ekspert pikemaks ajaks oma ettevõttesse tööle. Nii saab ekspert pühenduda ettevõttes konkreetsele arendustööle ja vabaneb mõneks ajaks akadeemiliste ülesannete täitmisest.

Selline tööformaat levib üha laiemalt ja ka ülikoolid arvestavad sellega aina enam teadlaste akadeemiliste karjääride planeerimisel.

Toetusest on abi teadlase palkamiseks

2020. aasta novembris avas Riigi Tugiteenuste Keskus uue sektoritevahelise mobiilsuse toetuse. See lubab kaasrahastada teadlase palgast 25‒70%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegemist on rakendusuuringu või tootearendusprojektiga. Lisaks kaetakse toetuse raames 40% ulatuses ka muid projektiga kaasnevaid kulusid.

Hea teada

Rakendusuuringute programm

EAS-ist saab taotleda rakendusuuringu toetust, mille abil saab ettevõtja kas iseseisvalt või koostöös teiste ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega:

  • töötada välja innovaatilisi tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid
  • katsetada uusi materjale
  • koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta

Minimaalne toetus: 100 000 eurot.
Maksimumtoetus: 3 mln eurot.
Lisaks on võimalik kasutada kuni 20 000-eurost toetust teostatavusuuringu tegemiseks.
Kõik taotlevad ettevõtted peavad läbima eelnõustamise.
Lisainfo: www.eas.ee/teenus/rakendusuuringuteprogramm.
Allikas: EAS

Sildid: EASEesti tööstusEuroopa Liitrakendusuuringudrakendusuuringute programmteadustoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tulevik on akutõstukite päralt

Järgmine artikkel

Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam

Seotud artiklid

Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats
Teadus

Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

02/05/2023
Bioinformaatika – teadusharu, mis püüab muu hulgas antikehi uurides leida inimkonda sajandeid vaevavatele haigustele uudseid ravimeetodeid. Jürgen Tuvikene loodab, et antikehade uurimine aitab tulevikus lahendada paljude seni mõistatuslike haiguste tekkimise põhjuse. Foto: OÜ Dxlabs/erakogu
Teadus

Bioinformaatika püüab antikehi uurides leida uudseid ravimeetodeid

02/05/2023
Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale. Investeerimistoetused peavad Ida-Virumaal andma aseainet seni seal domineerinud põlevkivitööstusele. Foto: Scanpix/Rauno Volmar
Rohepööre

Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale

02/05/2023
Eesti metsateadlased maailmas kõrgel kohal: Eesti Maaülikool kerkis maailma põllu- ja metsandusharidust pakkuvate kõrgkoolide seas 37. kohale. Foto: Ilme Parik / Wikipedia
Teadus

Eesti metsateadlased tõusid maailmas kõrgele kohale

02/05/2023
Järgmine artikkel
Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam. Foto: Shutterstock

Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2023

Sisuturundus

Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023
iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!