EAS avas tänavu 27. jaanuaril rakendusuuringute programmi, mis aitab Eestis tegutsevatel ettevõtetel töötada välja uusi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Programmi kaudu kaasrahastatakse arendusprojekte kuni 3 miljoni euroga ja kuni 80% ulatuses ning ettevõtteid hakkavad nõustama oma ala eksperdid.
Rahvusvahelises konkurentsis ei piisa enam sellest, et tehnoloogiat kasutatakse, tehnoloogiat peab looma. Võrreldes innovatsiooni poolest eesrindlike riikidega, nagu Soome, Rootsi, Taani, Iisrael ja Kanada, on Eesti ettevõtete teadusarenduse investeeringud tagasihoidlikud. See omakorda takistab kiiremat lisandväärtuse kasvatamist. Nimetatud riikides on innovatsiooni hoogustanud riiklikud tehnoloogiaarendusprogrammid, millest on rakendusuuringute programmi loomisel eeskuju võtnud ka EAS.
Paljud olemasolevad EAS-i teenused ja meetmed vastavad tehnoloogilise valmisoleku tasemele number kuus, nende seas näiteks innovatsiooniosak, arendusosak, tootearendustoetus ja ettevõtja arenguprogramm. Nende eksperimentaalarenduste tulemusel valmivad tööstuslikud prototüübid. Samas kõige riskantsemaks tehnoloogilise valmisoleku tasemeks loetakse varasema staadiumi arendusküpsusega rakendusuuringut, mille jooksul katsetatakse teooriat laboratoorsetes tingimustes ja mille tulemuseks on laboratoorne prototüüp.
Eesmärgiks suurem kasum ja konkurentsivõime
Mida lihtsam on toode, seda suurem on konkurents, kuid meile on oluline, et Eestist jõuaksid turule teadmus- ja tehnoloogiamahukad tooted ning teenused, mis suurendavad ettevõtete kasumit ja konkurentsivõimet. Just selliseid projekte hakkab EAS rakendusuuringute programmi kaudu toetama ja nõustama. Programmi tulemusena soodustatakse ka teadmussiiret ja teadlaste liikumist ettevõtete ja teadusarendusega tegelevate asutuste vahel.
Arendusprojektide puhul tuleb arvestada ka ebaõnnestumise riskiga, kuid uued teadmised suurendavad siiski ettevõtte võimekust luua uusi tooteid, protsesse ja teenuseid. Kindlasti on rakendusuuringud ja tootearendus investeering ettevõtte väärtusesse.
Projekte võivad ettevõtted ellu viia üksi või kasutada selleks teise ettevõtte või teadusarendusasutuse teenuseid.
Rahastusmahuks on esialgu kokku lepitud 23 miljonit eurot kuni Euroopa Liidu uue rahastusperioodi käivitumiseni aastal 2022. Taotlusi saab esitada kogu perioodi vältel, kuniks raha jätkub. Minimaalne toetusmäär on 100 000 eurot ja maksimummäär 3 miljonit eurot. Samuti on võimalik kasutada kuni 20 000 euro suurust toetust teostatavusuuringu tegemiseks.
Toetame nutivaldkondadele spetsialiseerujaid
Oluline kriteerium on projekti vastavus nutika spetsialiseerumise valdkondadele, milleks on Eestis infotehnoloogia (tehisintellekt, masinõpe, asjade internet, küberteemad), tervisetehnoloogia (personaalmeditsiin, e-tervis) ning ressursside väärindamine (puit, toit, põlevkivi ja nanotehnoloogiline lähenemine materjalitehnoloogiale).
Ettevõtte põhitegevus ei pea nende valdkondadega otseselt kattuma, kuid oluline on, et arendusprojekt oleks vastavate nutika spetsialiseerumise valdkondadega seotud.
Osalevatele ettevõtetele ei sea programm piiranguid, osalema on oodatud nii äsja alustanud kui ka juba pikalt tegutsenud ettevõtted. Peamine on ettevõtte konkreetne huvi ja plaan enda originaaltoodangu või uudse lähenemise loomise vastu.
Lihtsaima näitena võib tuua saapavabriku, mis soovib oma toodet edasi arendada, kasutades selleks koostöös teadlastega valmivaid uusi materjale. Samuti võib saapavabrik soovida parendada oma arendusprotsessi, kasutades selleks suurandmeid, või näiteks saapaid kiibistades.
Kuidas murda teadlaste abil välja keskpärasuse lõksust?
Teadlaste kaasamine ettevõtete teadus- ja arendustegevusse aitab luua suuremat lisaväärtust, välja töötada uusi tehnoloogiaid ning leida unikaalsete eelistega ärimudeleid. Ettevõtjatel aitavad arendustegevusega seotud riske maandada spetsiaalselt selleks loodud riiklikud toetused.
Kasutada saab innovatsiooni- ja arendusosakuid
Koostöö hoogustamiseks ettevõtete ning ülikoolide ja teiste arendusteenuse pakkujate vahel on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu võimalik taotleda kuni 35 000 euro suuruse toetusega innovatsiooni- ja arendusosakuid.
Nende abil saab teha tehnoloogiakatsetusi, teostatavusuuringuid, kvaliteedikatseid ja luua prototüüpe. Samuti võivad ettevõtted kasutada arendusosakut toote sertifitseerimiseks või intellektuaalomandi kaitseks uutele turgudele sisenemisel. See on hea võimalus ka just esimeseks koostööks teadus- ja arendusasutusega.
EAS-i toetust koostööks teadusasutustega peab väga oluliseks abiks ka Värska Vesi. Ettevõtte äriarendusjuhi Martin Raisma kinnitusel on Värska Vesi saanud koostööst teadlastega täiendavat oskusteavet ja ideid, mis on aidanud kaasa veetootja tootearenduse võimekuse laienemisele.
„Oleme tootearenduse osas teinud koostööd teadusasutusega TFTAK, kellega töötasime välja loodusliku mineraalveega Värska Vurtsvasseri tootesarja, mis pälvis 2019. aastal parima uue joogitoote tunnustuse,” on Raisma senise koostööga väga rahul.
Ettevõtjate tagasiside põhjal on teadus- ja arenduskoostöö puhul üheks suurimaks takistuseks erinevad fookused ja prioriteedid ettevõtete ning akadeemiliste organisatsioonide vahel.
Ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste põhitähelepanu on suunatud oma eesmärkide täitmisele ja seetõttu on ettevõtjatel vahel mõistlikum palgata vajaliku kompetentsiga teadlane või ekspert pikemaks ajaks oma ettevõttesse tööle. Nii saab ekspert pühenduda ettevõttes konkreetsele arendustööle ja vabaneb mõneks ajaks akadeemiliste ülesannete täitmisest.
Selline tööformaat levib üha laiemalt ja ka ülikoolid arvestavad sellega aina enam teadlaste akadeemiliste karjääride planeerimisel.
Toetusest on abi teadlase palkamiseks
2020. aasta novembris avas Riigi Tugiteenuste Keskus uue sektoritevahelise mobiilsuse toetuse. See lubab kaasrahastada teadlase palgast 25‒70%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegemist on rakendusuuringu või tootearendusprojektiga. Lisaks kaetakse toetuse raames 40% ulatuses ka muid projektiga kaasnevaid kulusid.
Hea teada
Rakendusuuringute programm
EAS-ist saab taotleda rakendusuuringu toetust, mille abil saab ettevõtja kas iseseisvalt või koostöös teiste ettevõtete, teadusasutuste, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega:
- töötada välja innovaatilisi tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid
- katsetada uusi materjale
- koguda teadmisi tehnoloogilise teostatavuse kohta
Minimaalne toetus: 100 000 eurot.
Maksimumtoetus: 3 mln eurot.
Lisaks on võimalik kasutada kuni 20 000-eurost toetust teostatavusuuringu tegemiseks.
Kõik taotlevad ettevõtted peavad läbima eelnõustamise.
Lisainfo: www.eas.ee/teenus/rakendusuuringuteprogramm.
Allikas: EAS
