Viimase aasta jooksul oleme nii maailmas kui ka Eestis pidanud õppima märkama seda, mis päriselt oluline: inimeste tervis, tugevad lähisuhted, kindel töö ja sissetulek. Ka majandus on sel perioodil kainenenud. Üha enam on näha, et lisaks teenusmajandusele vajame endiselt ka tugevat tööstust, millele Eesti majandus, riik ja inimesed saavad keerulistel hetkedel toetuda.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tellis audiitorfirmalt Ernst & Young sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi. Praegu pole puidu- ja metsatööstusest riiklikult ühtset ülevaadet, sest sektori andmed on statistikas killustatud erinevate kategooriate vahel. See tekitab segadust ja sektori kogumõjuks nopitakse välja väga erinevaid numbreid.
Positiivne üllatus
Ernst & Youngi 2018. aasta andmete põhjal koostatud analüüsist selgub, et puidu- ja metsasektor toodab ligi 15% kogu Eesti lisandväärtusest. Samuti annab otseselt ja kaudselt tööd ligi 60 000 inimesele. Eriti märkimisväärne on mõju Kesk- ja Lõuna-Eestile, kus sektoriga on seotud 15% töökohtadest. Üks suurimaid positiivseid üllatusi oli aga sektori lisandväärtus. Kui Eesti ettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta jääb umbes 30 000 euro kanti, siis näiteks metsamajanduses on see suisa 64 610 eurot. Eriti suur on lisandväärtus aga puidu keemilises töötlemises, kus see on 182 594 eurot töötaja koha.
Koroonakriis on mõjunud laastavalt paljudele sektoritele. Õnneks on Eesti majandus mitmekesine ega sõltu ühe sektori käekäigust. Puidutööstus on olnud üks neist harudest, mis praeguses kriisis on aidanud Eesti riigil ja majandusel vee peal püsida. Koroona tõi kaasa kodude korrastamise ja parandamise buumi, mis aitas kaasa nii puidust ehitusdetailide, aiamajade, mängumajade kui ka mööbli müügile. Eesti puidupõhiste toodete eksport tõi 2020. aasta kolme kvartaliga müügitulu üle 1,6 miljardi euro, samas kui puidutoodete import moodustas üheksa kuuga 554 miljonit eurot ning oli jätkuvalt üks sise- ja väliskaubanduse bilansi peamine tasakaalustaja.
Suudaksime enamat
Samas näitab Ernst & Youngi uuring ka tööstusharu suuremaid väljakutseid. Kuigi puidu mehhaanilises väärindamises on Eesti Euroopa tipptegija ja sellest ülejääva energiapuidu väärindamises oleme samuti väga arvestatavaks tegijaks tõusnud, siis majaks ja mööbliks kõlbmatut paberipuud ekspordime endiselt Põhjamaadesse, kes siis selle väärindamisest oma riikidele ja inimestele tulu toodavad.
Kui sektori ekspordimaht väheneks 3,4 mln tihumeetri keemilise töötlemise tooraine võrra, nii et see väärindataks hoopis Eestis, suudaks puidu- ja metsasektor luua lisandväärtust kokku 2,6 mld eurot, kasvatades nii otsest kui ka kaudset tööhõivet.
Kokkuvõtvalt võib eelmise aasta ja audiitorfirma uuringu põhjal nentida, et tööstus on jätkuvalt oluline. Samuti tuleb meie majandusel hoida ka edaspidi mune mitmes korvis, et kriisides vastu pidada.
Maapealne või maa-alune?
Kui aga vaadata veel pikemat ja jätkusuutlikuma majanduse perspektiivi, siis inimkonnana on meil valida, kas toota maju, mööblit, toasooja või kohvitopse maa-alustest maavaradest või kasutada selleks vähemalt osaliselt maapealset ressurssi. Pool Eestist on kaetud metsaga. Ajaloolistel põhjustel on sellest majandusmetsast lähikümnenditel 40% saamas raieküpseks. Võime selle jätta metsa alla kõdunema või toota sellest midagi väärtuslikku, millega asendada näiteks Venemaa gaasi või Hiina plastmööblit.
Puidu väärindamine Eestis aitab luua töökohti maapiirkondades, tasakaalustada väliskaubandust, tuua tulu riigile ja vähendada meie keskkonnajalajälge, et pärandada oma järglastele isemajandav riik ning elamisväärne keskkond.
