• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

autor: TANEL RAIG
veebruar 2021
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST veebruar 2021
Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

Windaki tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

Pealinna külje all Tartu maantee tööstuspargi tagumises otsas tegutseb kaablikerimisliinide valmistaja Windak. Eestis teda suurt ei tunta – siin on üks klient. Põhja-Ameerika kaablitööstusele on nad aga tuntud – 80% käibest tuleb sealselt kaablipakendamisseadmete turult.

Ameerika turg vallutati tegelikult juba siis, kui tegutseti Õismäe taga asunud vanas kolhoosi töökojas, kus oli konarlik põrand ja puudus korralik valgus. Tartu maantee äärde uude hoonesse koliti alles eelmisel aastal. Siin on avar ja valgusküllane. Tootmissaali astudes on seal vaikne ja näha on töötajaid mõne masina ümber asju arutamas.

Küsimuse peale, kas tootmist alles seadistatakse pärast uude majja sissekolimist, vastab tehase juht Madis Tomson, et kõik töötab. Tootmissaalis olevad masinad ongi nende toodang – kaablipakendamis ja -kerimisseadmed, mis ootavad lõplikku valmimist ja klientidele saatmist.

„Kaablit me ei tee ja ei hakka tegema,“ naerab Tomson. Windakis tehakse kõrgtehnoloogilisi tööstuslikke masinaid, millega kliendid kaableid pakendavad. Selliseid seadmeid saadavad nad ligi 30 riiki üle maailma. Kaugeim koht on Uus-Meremaa. Kui Eestis on neil klient vaid maailma suurima kaablitootja Prysmian Groupi kuuluv Draka Keila Cabels, siis Põhja-Ameerika kaablitööstuse jaoks ollakse oluline automaatsete pakkimisseadmetega varustaja.

Masinatööstuse ringkondades teatakse Windakit kui tootearendusele keskendunud ettevõtet, kus iga uus kaablikerimisliin on parem kui eelmine. Tomson ütleb, et arendusi nõuab turg ja suur osa vajadustest tuleb klientidelt. Palju arendusi seostub ka keskkonnaga. Tomson toob näite, et mingil hetkel leiti, et kile ei sobi enam kaabli pakendamiseks ja kasutada tuleb pappi. Seejärel tuligi hakata tegema kaabli pakendamise seadmeid, mis pakendavad kaabli pappkarpidesse.

Ta meenutab ka mõne aasta tagust revolutsiooni Põhja-Ameerika kaablitööstuses, mida Windak aitas ellu viia. Ameerikas pannakse paigaldusel iga kaabel eraldi torusse. Siis leiti äkki, et kaableid võiks silikoonõliga õlitada, et need liiguksid torus paremini. Tundub väike soov, kuid Windak pidi selle jaoks seadmete paljud olulised osad ümber tegema.

Klientide vajadusi teades sünnivad tootearendused

Tootearendusideid käiakse ka ise klientide juurest otsimas. See tähendab, et klientide juures ei käi mitte ainult müügimehed, vaid kui vähegi võimalik, saadab Windak sinna ka oma inseneri. „Meil on reegel, et insener peab korra aastas kliendi juurde saama, et näha, kuidas operaatorid masinaid kasutavad ja mis on probleemid. Sealt tulevad ka paljud väiksemad nüansid tootearendusse,“ kinnitab Madis Tomson.

Ta peab inseneride kliendi juurde saatmist isegi osaks ettevõtte investeeringutest. „Me saaksime kliendi juurde saata mehaaniku midagi muutma ja parandama, kuid me saadame enamasti inseneri, et ta saaks infot,“ lausub ta. Inseneridel hoitakse „käsi kuumas“ kohe algusest peale, kui nad ettevõttesse tulevad. Nad lähevad vähemalt kaheks nädalaks tootmisse tööle. Tomsoni kinnitusel korratakse seda igal aastal, et ainult arvuti taga istudes reaalsustaju ära ei kaoks.

Windak. Foto: Julia-Maria Linna
Windak. Foto: Julia-Maria Linna

Hea oskusteave hoiab tootmise Eestis

Windak on Rootsi ettevõte, küll aga on eestlaste hoida enamus seadmete valmistamise oskusteabest. Tootmisettevõtte jaoks ebatavaliselt töötab Windaki kontoris pea sama palju inimesi kui tootmises. Tomsoni ütlusel annab see vihje, kui palju on siin kohalikku oskusteavet.

26 aastat tagasi, mil Windak loodi, koostati seadmeid Rootsis ja Eestist tarniti vaid komponente. 1999. aastal leiti, et ka koostamine oleks Eestis odavam ja toodi tootmine siia. Seejärel hakkas siia üle tulema ka inseneritöö ja tootearendus. Eestlased on tööga hästi hakkama saanud ja nüüd on siin juba nii palju oskusteavet, et Tomsoni väitel on inimesed peamine põhjus, miks Windaki tootmine on jätkuvalt Eestis.

Veerand sajandit on ettevõtte jaoks üsna noor iga, et kuskil turuliidriks jõuda. Samas nendib Tomson, et Windaki tõus on seotud kogu maailma arenguga, kus nende pakutavad automatiseerimise lahendused ei ole kuigi ammune nähtus.

Windakil on maailmas kolm-neli põhikonkurenti, kuid Tomson möönab, et ettevõttel on oma trumptooted, mis on maailmas ainulaadsed. Ta toob näitena spuuleri, mis suudab väga kiiresti pakkida kaableid väikeste poolide peale.

Paindlik kliendisuhtlus tõstab turuliidriks

Windaki trumbiks peab Tomson ka paindlikku kliendisuhtlust. „Me ei müü lihtsalt masinat,“ väidab ta. Kui teiste seadmetootjate toodang on rohkem standardne, siis Windak tegeleb Tomsoni ütlusel rätsepaülikonnaga. „Me müüme protsessi, mitte ainult masinat,“ ütleb ta.

Tema sõnul võib kliendil olla probleeme alates sellest, et ei oska valikut teha, kuni selleni, kuidas masin üles panna ja seda hooldada. „Ostad Hiinast masina, saad selle poole soodsamalt. Kuid siis ei ole sul meest, kes selle üles paneb. Võib olla ostsid vale masina ja lõpuks ei ole sul ka varuosasid,“ selgitab Tomson. „Me tahame veenduda, et klient sai õige masina ja on sellega õnnelik ka viie aasta pärast ja hiljemgi,“ ütleb ta. Juba seetõttu on kõik Windaki tehtud seadmed erinevad, et vastata kliendi vajadustele.

Taolise individuaalse lähenemise tõttu on aga Windak ise suurtele alltöövõtjatele üsna tüütu klient. Windak toodab ise oma seadmetele vajalikke komponente üsna vähesel määral ja ostab neid peamiselt tarnijatelt. Suur tarnija soovib teha 1000 tükki korraga, Windak tahab aga ühekaupa.

Tomson räägib, et unistus on juurde saada paindlikkust ja strateegiline suund on teha ise vajalikke komponente. See vähendaks sõltuvust tarnijatest. Paindlikkuse vajadus tuli välja ka koroona ajal, kui mõni tarnija võis öelda, et neil on koroona ja tehas on kinni või tellimusi on palju ja kogu tootmine on umbes.

Koroonaaeg tõi uued tooteideed

Mullu puhkenud koroonapandeemia tõi kõikumisi ka Windaki tegevusse. See paistab välja käibest, mis tavapärase seitsme miljoni euro asemel jäi eelmisel aastal alla kuue miljoni euro. Peamiselt vähenes käive koroona esimese laine ajal, mil tellimusi polnud. Tehase juhi Madis Tomsoni sõnul ajatasid nad olemasolevate tellimuste täitmise pikema aja peale ja käisid vähem tööl. Tellimuste venimine oli ka tingitud tarnijatest, kes ei suutnud komponente õigeaegselt toota.

Tänavuseks aastaks plaanitakse aga ajaloo suurimat käivet, üle kaheksa miljoni euro. On üldteada, et koroona ajal läksid inimesed koju remonti tegema. See tekitas vajaduse kaablit osta, mida kaablitootjad ei jõudnud ette toota. See andis neile signaali, et vaja on automatiseerida, et ei sõltutaks inimestest. See omakorda toob tellimusi Windaki seadmetele.

Windak ei jäänud koroonakriisis lootma ainult uuele tõusule. Vastu võeti töid, millega varem ei olnud tegeletud ja sahtlist otsiti üles kontaktid, mis pakkusid uusi tooteideid. Prantslastele lubati valmistada seade kastmisvooliku kerimiseks. Kuna kaabel ja kastmisvoolik on üsna sarnased, siis olid ka Windaki kaablikerimisseadmed uueks tööks kohaldatavad.

Windak sai mullu prantslastelt tellimuse uue toote, kastmisvooliku kerimisseadme (fotol) tegemiseks. Foto: Julia-Maria Linna

Tomson rõõmustab ka täiesti uue toote üle, mis ei ole seotud kaabliga. Valmis on ehitatud seadmed 3D-printeri täitematerjalide pakendamiseks. Kuna 3D-printerid on muutunud väga kättesaadavaks, maksavad vaid 100 eurot, siis hakati koroonapandeemia ajal kodus istudes printima. „Kui kaablitööstused jäid pausile, siis mõtlesime, mis me veel saame ära teha ja otsisime varasematelt messidelt saadud kontaktid välja,“ räägib Tomson. Praeguseks on valminud kuus seadet.

Kuna sihtgrupp ei ole veel tööstusseadmetega harjunud, siis on need üksjagu soodsamad ja lihtsamad. „Need peavad olema nagu arvutiprinter – tuled poest koju ja paned juhtme seina,“ selgitab Tomson. Peenhäälestus ja seadistamised on enamasti juba tootmises tehtud. Esimesed seadmed on olnud poolautomaatsed masinad, nüüd tegeleb Windak täisautomaatse masina arendamisega.

Tomsoni sõnul ongi Windaki võlu mitmekesisus. Rootsist ei tule jooniste pakki, mille järgi peab tootma, vaid kõike saab ise otsast lõpuni valmistada. Seade pannakse kokku ja toodang saadetakse laiali üle maailma – Eestist Uus-Meremaani.

Küsimus: Kuidas leiate tootmisesse vajalike oskustega töötajaid?

Madis Tomson, Windak OÜ tehase juht

Mul saab Windakis kümme aastat täis. Tulin siia kunagi inseneripraktikale, ettevõtet olen juhtinud kolm aastat. Meie kõige paremad kogemused ongi nende inimestega, kes on tulnud meile tööle otse koolist ja me oleme saanud nad ise välja õpetada.

Meil on väga mitmekesine töö, kus kasutame palju erinevaid süsteeme ja ajameid. Siin on võimalus omandada ägedaid teadmisi, mida koolis kindlasti ei õpi. Kuid ainult koolidest ei saa me töötajaid värvata. Peab pooleks võtma nende inimestega, kes toovad meile kogemust.

Meil on Windakis ka praegu viis kuni seitse vaba töökohta, sealhulgas on vaja automaatikuid, elektrikuid, mehaanikuid, elektriinsenere.

Aga millegipärast on nii, et kui Cleveron ütleb, et neil on kedagi vaja, siis nad saavad valida, aga kui meil on kedagi vaja, siis me peame otsima. See ei ole küll suur probleem, kuid kahjuks tähendab tavaliselt seda, et peame inimesi üle ostma.

Me teeme küll sama keerukaid asju kui Cleveron, aga Eestis ei tea keegi, mis on Windak. Ilmselt on põhjus selles, et me ei tee Eestisse suunatud turundust, kuna meie ettevõtte kliendid asuvad mujal maailmas.

OÜ Windak

  • Maailma juhtiv kaablite pakendamisseadmete ja -liinide tootja.
  • Ekspordib toodangut enam kui 30 riiki, käibest suurim osa tuleb Põhja-Ameerikast.
  • Tootmine asub Harjumaal, Peetris.
  • Tehase pindala on 1850 m2, lisaks kontoripind 500 m2.
  • Eesti ettevõttes on 39 töötajat, kes jagunevad võrdselt tootmise ja kontori vahel. Järgmise poole aasta jooksul lisandub vähemalt viis töötajat.
  • Kuulub Rootsi Windak Groupi, olles grupi ainus tootmisüksus. Põhja-Ameerikas asub protsessi- ja koolituskeskus, mujal on müügiüksused.

Sildid: edukas ettevõteEesti Masinatööstuse LiitEesti tööstusettevõte
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

Järgmine artikkel

Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris viimaste aastate põlevkivi müügirekordi müües enam kui 100 000 tonni jagu põlevkivi.
Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris põlevkivi müügirekordi

07/02/2023
Kristi Tölp teab, et tööstusautomaatika lahendused aitavad kokku hoida ettevõtete aega ja raha. Foto: Electromatix
Ettevõte

Tänapäev tööstusettevõttes: masinate taltsutamine IT abil

10/10/2022
Järgmine artikkel
Brexit. Foto: Shutterstock

Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!