Statistikaameti värskelt avaldatud andmetest selgub, et kuigi Eesti töötleva tööstuse toodangu maht mullu võrreldes 2019. aastaga 4% langes, näitas puidutöötlemine hoopis kasvutrendi. Puidutöötlemine oli üks kolmest töötleva tööstuse tegevusalast, kus toodangu maht ületas varasema aasta taset.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on töötlev tööstus turbulentsel ajal majanduse üks olulisemaid tugisambaid. „Töötlev tööstus on Eesti suurim majandussektor. Selle üks olulisemaid harusid, metsa- ja puidusektor, oli ka mullu Eesti väliskaubanduse vedur ning tähtsamaid kaubandusbilansi tasakaalustajaid,“ ütles Välja. Ta lisas, et ehkki ootamatult puhkenud koroonapandeemia tõi ebakindluse ka metsa- ja puidusektorisse, kosus puidutööstus kiiresti, sest ülemaailmselt kehtestatud piirangutega kaasnes võimalus veeta rohkem aega kodus. Koroonapandeemiale eelnenud majanduskasv oli suurendanud inimeste sääste, mida hakati reisimisvõimaluste vähenemisel ja meelelahutusasutuste sulgemisel kasutama eluaseme laiendamiseks või renoveerimiseks.
„Huvi mõne tootekategooria vastu oli möödunud aastal suurem kui kunagi varem. Nende hulka kuuluvad näiteks aiamajad, aiamööbel ja mänguväljakud lastele. Samuti puidust terrassi- ja voodrilauad,“ sõnas Välja. Ta lisas, et Eestis valmistatud puittoodete kõrge kvaliteet on tuntud rahvusvaheliselt ja tänu sellele suudame edukalt konkureerida suurte ning tuntud puidutööstusriikidega. „Mitmed kohalikud puidutööstusettevõtted kirjeldasid, kuidas hüppeliselt kasvanud globaalse nõudluse rahuldamist takistas tootmisvõimekus ja toormenappus. Sellist stsenaariumi ei osanud koroonapandeemia puhkemisel ilmselt keegi ette ennustada,“ märkis Välja.
Maapiirkondades annab sektor tööd
Metsa- ja puidusektor pakub Eestis otseselt ja kaudselt tööd 60 000 elanikule ning on eriti oluline tööandja väljaspool suuri tõmbekeskusi. Välja sõnas, et metsa- ja puidutööstustes loodud töökohad mõjutavad oluliselt ümberkaudseid ettevõtteid ja võimendavad kohalikku nõudlust teenindussektori töökohtade järele. „Maapiirkondade toimetulek ja tööturg on kriisidele eriti vastuvõtlik. Toodangu mahu kasv puidutöötlemises on aidanud töökohti metsa- ja puidutööstustes hoolimata koroonapandeemiast valdavalt säilitada. See omakorda on panustanud ka teiste regioonis tegutsevate firmade toimetulekusse keerulisel ajal,” ütles Välja.
Metsa- ja puidusektor on Eesti inimestele pakkunud koroonapandeemiaga kaasnenud ärevuses olulist tuge ja tõestanud end regionaalpoliitika ühe tugisambana. Sektori väärtusahel on ilmselt üks pikemaid Eestis. Samuti loob sektor töökohti paljudesse valdkondadesse – alustades logistikast, lõpetades infotehnoloogiaga. „Eesti majandus tugineb ekspordile. Tänu toodangumahu kasvule puidutöötlemises ja kõrgele ekspordivõimekusele olenemata keerulisest ajast, säilisid üle Eesti tuhanded töökohad, mis aitab Eesti majandusel langusest kiiremini väljuda,“ märkis Välja.
