Elektroonikatoodete suurenenud nõudlus koosmõjus koroonakriisiga on üle maailma tekitanud komponentide tarnehäireid, mis mõjutavad tugevalt ka Eesti tehaseid.
Samas loodavad Eesti tootjad uutele võimalustele, mida võib olukord siinsetele tehastele edaspidi pakkuda. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu (EETL) tegevjuhi Arno Kolgi sõnul teevad tarneraskused tehastes tootmise planeerimise küll keerulisemaks, kuid pikemas perspektiivis on see sektori jaoks positiivne probleem.
„Praegune olukord näitab väga selgelt, et nõudlus elektroonika järele on hüppeliselt kasvanud ja trendid toetavad nõudluse hoogsat kasvu ka tulevikus,” nendib Kolk. “Tehnoloogia ja digitaliseerimise areng nõuab järjest enam elektroonikat. See tähendab, et elektroonikatööstus peab suutma oma tootmismahtudega järele tulla. Siin on kindlasti ka Eestil võimalus meelitada enda juurde suuri investeeringuid. Nii Euroopa Liit kui ka USA on otsustanud, et pooljuhid ehk kaasaegse elektroonika kõige olulisemad lähtematerjalid on strateegiliselt tähtsad tooted ja nende tootmine tuleb tuua geograafiliselt lähemale.“
Komponentide tarneraskused
USA elektroonikatööstushiiu, elektroonikakomponentide tarnetega tegeleva Arrow Electronicsi Baltikumi müügijuht Hanno Septer märgib, et esimesed märgid kasvava nõudlusega kaasnenud komponentide tarneraskustest tekkisid mullu sügisel.
„Aasta lõpus olid tarneraskused juba väga teravad. Komponendid, mille tarneaeg on tavaliselt 12 nädalat, venisid juba 26–28 nädala peale. Praeguseks on probleem veelgi süvenenud ja tarneajad ulatuvad juba 52 nädala pikkusteks,” kirjeldab Septer olukorda. „Elektroonikatooted koosnevad sadadest komponentidest ja ka ühe hilinemine võib saada probleemiks. Need, kes tahavad täna hakata komponentide tellimusi esitama, saavad suure tõenäosusega nendest komponentidest tooteid kokku panema hakata järgmise aasta samal ajal.”
Tarneraskustest on mõjutatud kõik tootjad. Nii puudutavad Hanno Septeri sõnul tarneprobleemid kõiki elektroonikatööstuse komponente, alates mikroskeemidest kuni takistite ja kondensaatoriteni. Suurimad probleemid on näiteks mikrokontrollerite ja erinevate komponentidega, mis lähevad IoT-seadmetesse. Kusjuures Septeri hinnangul ei ole tarneraskuste põhi veel käes. „Kõik komponentide tootjate tehased saavad praegu rohkem tellimusi kui toodangut välja suudavad saata,” tunnistab ta.
Samas on Septeri sõnul tegemist elektroonikatööstuse jaoks positiivse probleemiga, sest kasvanud nõudlus toob sektorisse tööd juurde, sealjuures ka Eesti elektroonikatehastesse. „Praegune olukord näitab, et elektroonika järele on suurenev nõudlus. Kuigi hetkel on raske, läheb peale investeeringuid uutesse tehastesse olukord paremaks,” iseloomustab ta perspektiive.
Põhjused ei ole vaid koroonas
Maailmas pooljuhtide tootmises esirinnas oleva Taiwani Elektri- ja Elektroonikatootjate Liidu (TEEMA) asepresident Roger Liao sõnul on pooljuhtide puudus terav eriti just autotööstuses.
„2020. aasta alguses, mil COVID-19 pandeemia algas, ennustati autotööstuses nõudluse järsku langust, kuna linnasid pandi lukku ja inimesed lükkasid oma suuri oste eesootava majanduslanguse valguses edasi ning autotööstused tühistasid kiiresti oma tellimused tarnijatega,” selgitab Liao ja lisab, et pandeemia kasvatas nõudlust nutitelefonide ning süle- ja tahvelarvutite järele, kuna inimesed hakkasid kodust töötama ja õppima.
Nõudluse kasvu panustas ka 5G, mängude, digitaalse transformatsiooni ja kontaktivaba majanduse areng. Autotööstuse nõudlus taastus TEEMA asepresidendi sõnul juba eelmise aasta viimases kvartalis. „Avalikkus oli pandeemia suhtes optimistlikum kui eeldati,” tõdeb Roger Liao. „Siiski olid autotööstusettevõtted juba oma tellimused tühistanud ning see põhjustas suure nõudluse kasvu, mida ei suudetud õigeaegselt täita.”
Nõudluse kiire taastumine ja elektroonikabuum
Euroopas, sh Eestis, Põhja-Ameerikas ja Aasias, elektroonikakomponentide tarnimisega tegeleva TTI Euroopa suuna tarneahela direktori Felix Corbetti hinnangul nägi ettevõte broneeringute jõulist taastumist Aasias juba 2020. aasta teise kvartali lõpus ette. Sest juba siis ilmnes suurenev nõudlus kodus töötamise seadmete järele, nagu arvutid, tahvelarvutid, sideseadmed ja nutitelefonid.
Tellijatelt oodatakse pikaaegseid graafikuid
Nii Arrow Electronicsi kui ka TTI esindajad rõhutavad eelkõige vajadust olla võimalikult läbipaistev ja prognoosida oma tulevasi tarneid ette võimalikult pikaks perioodiks.
„Esimene soovitus on jagada oma plaane, sest alles siis võtavad komponentide valmistajad need enda tootmisplaanidesse ja seda suurem on tõenäosus vajalikke komponente saada,” sõnab ettevõtte müügijuht Hanno Septer. „Tootmisjuhtidel on vaja planeerida tootmist järgmise kevadeni ja anda tarnegraafik ette vähemalt kuus kuud kuni aasta.”
Sama oluline on tema sõnul anda tarnegraafikutes reaalseid tarbeid, mitte lisada kahekordseid koguseid lootuses, et siis saab vähemalt poole kogusest kätte. „Nii tekib tarneahelasse palju „õhku” ja olukord läheb veelgi hullemaks,” räägib Septer. „See oli probleemiks aastatel 1995 ja 2000, kuid hiljem on sellest õnneks õpitud ja enamik tehaseid esitavad oma reaalseid vajadusi.”
Felix Corbett ütleb, et tema ettevõte investeeris laovarudesse ka nõudluse languse ajal 2019. aastal, et tagada klientidele laos vajalikud tooted, mis oleksid kohe valmis transpordiks.
Komponentide tootjad teevad suuri investeeringuid
EETL-i juht Arno Kolk kinnitab, et nii pooljuht- kui passiivkomponentide tööstus on investeerimas miljardeid uute tehaste asutamisesse ja olemasolevate laiendamisse, et rahuldada komponentide kasvavat nõudlust. Nii on pooljuhttööstus muutunud globaalseks nii, et igal regioonil on oma fookus. Uus suundumus on tuua arendus ja tootmine kõikidesse regioonidesse, et parandada varustuskindlust.
