Õiglase ülemineku fondi vahendeid on jaotatud kahte tegevussuunda – 80% fondi mahust suunatakse teemasse „Mitmekesine ja nutikas ettevõtluse areng“, teine tegevussuund „Atraktiivne elukeskkond“ hõlmab ülejäänud 20% fondi mahust.
Esimese tegevussuuna sees on ette nähtud toetada ettevõtluse teadusmahukuse tõstmist, väikeettevõtluse arengut ning suuri tööstusinvesteeringuid; siia lisanduvad veel toetused inimeste ühelt töökohalt teisele liikumiseks ning töötajate ümberõppeks. Teine tegevussuund käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte.
Ülevaade esimese tegevussuuna meetmetest
Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)
On kogu ÕÜF paketi kõige suurem meede – maht 153 miljonit eurot. Eesmärk on mitmekesistada piirkonna majandust, toetades uusi suuremahulisi tootlikke investeeringuid kõrgema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtetesse.
Toetatavad on eeskätt põhivarainvesteeringud uute toodete tootmiseks (või teenuste) pakkumiseks ja ettevõtete (või üksuste) rajamiseks; samuti on toetusskeemis täpsustatud tingimustel abikõlblikud eeltoodut toetav teadus- ja arendustegevus, töötajate koolitamine ja võrkudega liitumise ning projekteerimiskulud. Toetuse suurus sõltub ettevõtte ja projekti suurusest, loodavate töökohtade arvust ning mitmest muust aspektist ning võib ulatuda 10–15 miljoni euroni projekti kohta.
Ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus
Arendatakse koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga ja sel on kaks eesmärki:
- toetada ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust (sh rakendusuuringute tellimist ja/või läbiviimist, uute tehnoloogiate loomist, katsetamist ja piloteerimist, teadustöötajate palkamist jne), mille tulemusena peaksid tekkima kõrgema lisandväärtusega tooted ja teenused;
- tugevdada tuleb haridus- ja teadusasutusi, näiteks toetada ettevõtete teadmusmahukust ning koostööd teadus- ja arendusasutustega, eriotstarbeliste laborite loomist, teadustöötajate palkamist jms. Meetme maht on 50 miljonit eurot.
Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused
On meede, mis aitab luua inkubatsioonikeskuste ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused Ida-Viru majandusstruktuuri muutmiseks, uute ettevõtete tekkeks, toodete ja teenuste väljaarendamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks.
Väikeettevõtluse toetus
On oma loomuse kasvutoetus, mis näeb ette Ida-Virumaal tegutsevate väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) pikaajalise konkurentsivõime suurendamist uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside väljatöötamise kaudu ning inim- ja struktuurkapitali kasvatamist VKE-de konkurentsivõime suurendamiseks ja ekspordivõimekuse kasvatamiseks.
Toetatakse ka põlevkivisektorist väljuvate töötajate mobiilsust tööturul ja ümberprofileerimist, täiendkoolituse mahu suurendamist ning uute tasemeõppe õppekavade arendamist ja käivitamist kutse- ja kõrghariduses.
2021–2027 eurotoetuste pakett kinnitatakse valitsuses eeldatavasti järgmise aasta alguses. Selle alusel sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi vahel partnerluslepe, mis jääb EL-i vahendite kasutamise alusdokumendiks.
Õiglase ülemineku fond
- Teatavasti oleme Euroopa Liidu tasandil võtnud vastu otsuse jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
- Suurimad muutused kliimaeesmärkide poole liikumisel ootavad ees meie energiasektorit, mis on endiselt suures osas rajatud fossiilkütustele.
- 2018. aasta seisuga tekkis üle poole Eesti koguheitest ühes regioonis – Ida-Virumaal – ning enamus sellest pärines just meie energiamajandusest.
- Just Ida-Viru on piirkond Eestis, mis saab teekonnast kliimaneutraalsuse poole puudutatud kõige rohkem.
- Kuna sarnaseid piirkondi on üle Euroopa, lõi euroliit 2020. aastal nn õiglase ülemineku fondi (ÕÜF), mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses meie kliimaeesmärkide saavutamisega.
- Nii on Eestis ÕÜF sihtpiirkonnaks Ida-Virumaa ning fondi maht on ligikaudu 340 miljonit eurot.
Allikas: rahandusministeerium
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
