Ida-Virumaa hoiab tööstustraditsioone au sees ning kavandatavad toetusmeetmed loovad täiendavaid võimalusi ettevõtluse arenguks.
Ida-Viru maakonnas on viimastel aastakümnetel toodetud enamus Eestis tarbitud elektrienergiast ning headel aastatel on jätkunud elektrit ka meie naaberriikidele. Maakond on ainus piirkond Eestis, kus toodetakse vedelkütuseid. Põlevkivisektori kõrval on arenenud ka teised tööstusharud, Sillamäe sadama toel logistikasektor ning viimase kümne aasta jooksul on maakond olnud kõige kiiremini kasvava turismisektoriga piirkond Eestis. Kuid jätkuvalt moodustab põhilise osa maakonna majandusest põlevkivisektor – kaevandamine, elektri ja soojuse tootmine ning põlevkiviõli ja keemiatoodete tootmine.
Soovunelmad ja reaalsus
Pariisi kliimaleppega võetud eesmärkide täitmiseks Euroopa Komisjoni poolt algatatud „Euroopa roheleppe“ raames esitletud loosungid on viimastel aastatel põhjustanud Ida-Virumaal väga palju segadust ja ebakindlust. Kuigi me kõik sooviksime elada paremini hoitud maailmas, tarbida rohelist energiat ning taaskasutatavaid tooteid, on reaalsus midagi muud.
Vaatamata sellele, et roheenergia tootmisest on viimastel aastatel väga palju räägitud ning pakutud toetusmeetmed põhjustasid eelmisel aastal isegi väikese päikeseparkide rajamise buumi, moodustab tuule- ja päikeseenergia vaid marginaalse osa Eesti elektritarbimisest (2020. aastal 843 GWh, samas, kui kokku tootsid elektrijaamad mullu 5516 GWh. Ühtekokku moodustab taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal kogu tarbitud elektrienergiast veidi alla veerandi).
Suurim osa rohelisest energiast toodetakse biokütusel töötavates koostootmisjaamades ning kui soovime, et ka keerulistel aegadel (mida viimased kuud on olnud) oleks meil elekter olemas, on ainsaks lahenduseks Ida-Virumaa põlevkivijaamad, mis järjest rohkem kasutavad elektri tootmiseks teisi kütuseid (jäätmepuit ja uttegaas).
Euroopa roheline kokkulepe on oma olemuselt majanduse elektrifitseerimine – kõikjal, kus täna on kasutusel fossiilsed kütused, tuleb need asendada elektriga, mis on toodetud taastuvatest allikatest.
Tulevikus on edukad need piirkonnad, mis suudavad tagada majanduse arenguks vajaliku juhitava elektritootmise võimsuse olemasolu ja/või suures koguses energia salvestamise.
Energeetika jääb alles
Majanduse elektrifitseerimisel on Ida-Virumaal olulised eelised: olemasolev põhivõrk võimaldab vastu võtta suures koguses tuule- ja päikeseenergiat, Auvere elektrijaama ümberehitamine tagab suurtes kogustes juhitavate elektritootmisvõimsuste olemasolu, Estonia kaevanduses rajatav pump-hüdroelektrijaam annab vastuse, kas ka teisi Ida-Viru mägesid võib kasutusele võtta energia salvestamisel. Ida-Virumaal on piisavalt ruumi taastuvenergia arendamiseks (endised karjääri- ja tööstusalad) selliselt, et keskkonnahäiringud on minimaalsed.
Olen üsna veendunud, et ka järgmisel kümnel aastal tuleb enamus Eestis toodetavast elektrienergiast Ida-Virumaalt ning energiasektor moodustab olulise osa maakonna majandusest.
Mis aga ei tähenda, et tänane majandusmudel, kus põlevkivisektoril on domineeriv roll, jääb kestma. Põlevkivisektori maht jääb sarnaseks, kuid kütuste tootmise asemel keskendutakse keemiatoodetele, automatiseerimise ja digitaliseerimise tõttu väheneb tööjõu vajadus.
Kohaliku elektritootmise olemasolu, tööstussektori töötamise kogemusega tööjõud, töötajate ümberõppe ja koolitamise võimalused Ida-Viru kutsehariduskeskuses ning Narva ja Virumaa kolledžites, Eesti kahe suurema ülikooli kolledžite tugi teadus-arendustegevusele ning erinevad toetusvõimalused, loovad head eeldused olemasolevate ettevõtete arenguks ning uute ettevõtete tekkimiseks maakonda.
Süsinikuintensiivsete majandustega regioonide (Eestis Ida-Virumaa) majanduse toetamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud õiglase ülemineku toetusmehhanismi, et vältida kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete (loe: kasvuhoonegaaside vähendamise) tõttu töökohtade kadumist ja inimeste heaolu halvenemist.
Õiglase ülemineku toetusfond on ette nähtud mitte niivõrd rohepöörde ellu viimiseks, kui sellest tulenevate mõjude leevendamiseks.
Oleme Euroopa Komisjoniga kokku leppinud, et suurimaks mõjuks on hästi tasuvate töökohtade kadumine maakonnas ning sellest tulenevalt plaanime enamuse õiglase ülemineku toetusfondist kasutada ettevõtluse toetamiseks.
Toetused tulevad appi
Suuremad teotusmeetmed on planeeritud selliselt, et nende mõju (töökohtade loomine) oleks võimalikult kiire (lähema viie aasta jooksul), kuid pakume tuge ka teadus- ja arendustegevuseks, mis tagaks ettevõtete parema konkurentsivõime ja toetuse positiivse mõju ka 10 aasta pärast.
Toetusfondi reeglid näevad ette vahendite kasutusele võtmist juba järgneva kolme aasta jooksul. Kuid õnneks on Ida-Virumaa tööstusalade arendusel ette valmistatud piisavalt erineva suuruse ja kommunikatsioonidega tööstusalad Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Kiviõlis. Sellised alad säästavad ettevõtjaid pikast planeerimisprotsessist.
Ida-Virumaa on ettevõtjatele avatud! Pakume oskustega tööjõudu, ette valmistatud taristut, ümberõppe ja koolituse võimalusi, tuge teadus- ja arendustegevustes ning erinevaid toetusvõimalusi.
Nii avanevad õiglase ülemineku toetusmeetmed plaani kohasel 2022. aasta keskpaigas.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
