Euroopa Komisjoni kliima- ja energeetika seadusandluse pakett Fit for 55 on vahend, mis peaks nii EL-il kui Eestil aitama 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni.
Kliimapaketi mõju saab olema tuntav kõigile liikmesriikidele nii riiklike eesmärkide püstitamise kui kogu Euroopa Liidus kehtima hakkavate üldiste sihtide kaudu.
MKM-i energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütleb, et on oluline, et kliimapaketi suunistele üleminek toimuks arukal, õiglasel, taskukohasel ja realistlikul viisil.
Samas tasub tema sõnul arvestada sellega, et praegu on tegu üksnes Euroopa Komisjoni ettepanekuga. Nüüd algab etapp, kus liikmesriigid ja Euroopa parlament kujundavad sellele oma seisukohad. Lõplik regulatsioon saab valmis üsna pika läbirääkimiste protsessi tulemusena aasta-paari pärast.
„Julgustame Eesti ettevõtteid osa võtma siseriiklike seisukohtade kujundamise kaasamisest, mis toimub lähikuudel,” märgib Tatar. „Ettevõtted tunnevad oma sektorit kõige paremini ning saavad anda tagasisidet, kus peituvad rohepöördes nende jaoks suurimad uued võimalused ja ka suurimad ohud.”
MKM-is täheldatakse, et tööstuse vaates tähendab kliimapakett kindlasti väljakutset, aga sama ka võimalust. Esiteks on kliimapaketiga täpsustatud ootuseid ja nõudeid tööstuse rohepöörde eesmärkideks, mis muudavad sisuliselt meie tööstuse senist toimimist ja energiakasutust. Teisalt on see võimalus haarata initsiatiiv ning olla suunanäitaja rohetehnoloogiate arendamisel ja kasutusele võtul.
Timo Tatar möönab, et rohepöörde elluviimisel tuleb olla siiski ka realistlik, et liiga kiired ja karmid rakendamise tähtajad ei vähendaks meie ettevõtete konkurentsivõimet.
Ettevõtjad on väljendanud ootust, et kliimapaketist hakataks ausalt rääkima. Mida nad võiksid selle all silmas pidada ehk siis, et kuidas ministeeriumis nähakse ettevõtjate ootusi?
Timo Tatar vastab sellele küsimusele järgnevalt: „Tõenäoliselt mõeldakse, millist mõju avaldab kliimapakett tööstuse tänasele toimimisele tegelikult, palju see muutuse elluviimine maksma läheb ning kes selle kinni maksab. Riigi ülesanne on siin tagada tasakaal, et muutuse elluviimine ei oleks liiga tormakas ning eesmärkide seadmisel lähtutaks olemasolevatest võimalustest. Näiteks kas vastavad rohetehnoloogiad on juba muutuse elluviimiseks olemas, kas need on samaväärsed praegu kasutatavate tehnoloogiatega jne. Teisalt peab riik tagama ka meetmete olemasolu, mille abil tõsta nii ettevõtjate teadlikkust kui ka võimekust muutuseid ellu viia.”
Mida tähendab temperatuuri vähendamine 1,5 kraadi – kas põhimõtteliselt seda, et tootmine pole Euroopas teretulnud, et see peab kolima vaesematesse maadesse?
Kuigi kliimapaketis sisaldub klausel üleüldise Maa õhutemperatuuri vähendamisest 1,5 kraadi võrra lähema kümnendi jooksul, märgib Tatar, et tegelikult me ei räägi temperatuuri vähendamisest, vaid globaalse kliimasoojenemise pidurdamisest, et tõus pidurduks 1,5 kraadi juures. See on Pariisi kliimakokkuleppest otseselt tulenev eesmärk.
Üha enam riike seavad sellest tulenevalt väga konkreetseid eesmärke ja sihte. 2021. aastal on riigid, kes moodustavad kokku 70% maailmamajanduse mahust ning 65% süsinikuemissioonidest, juba seadnud endale süsinikuneutraalseks saamise sihi sajandi keskpaigaks. Tootmise kolimine kuhugi mujale on Tatari arvates järjest lühinägelikum valik ning pigem tuleks teha jõupingutusi, et oma tootmist vastavalt kaasajastada.
Ehk siis tootmise ära kolimisele tuleks eelistada võimalikult keskkonnasõbralikke lahendusi, et vähendada süsinikuheidet.
„Enamgi veel – paketis on tehtud ka ettepanek uue süsiniku piirimehhanismi loomiseks, mille eesmärk on hoida ära süsinikuleket kolmandatesse riikidesse – ehk kolmandate riikide ettevõtjatel, kes tooteid EL-i impordivad, tekiks siis samuti heitkoguste eest maksmise kohustus ning EL-ist tootmise välja kolimine poleks seega Euroopa turu vaatepunktist õlekõrreks,” kirjeldab Timo Tatar. „Nagu viimane majanduskriis näitas, siis tarneahelate vaatest pole enam tootmiste ümberkolimise otsus nii lihtne tulema, eriti kui räägime regioonidevahelisest liikumisest. Kliimasoojenemise pidurdamine ning selle hoidmine 1,5 kraadi soojenemise juures seab omad väljakutsed, kuid sellega peavad kõik lõppude lõpuks ikkagi kohanema.”
Esitasin MKM-i ametnikele veel mõned küsimused Euroopa kliimapaketi ehk siis rohepöörde asjus. Ministeeriumi erinevatest osakondadest saadud vastuseid vahendab Timo Tatar.
Mida tähendab Fit for 55 tooraine kasutusele? Kas see võib tähendada näiteks seda, et Eestis ei hakata enam kunagi isegi mitte rääkima fosforiidi kaevandamisest, põlevkivi hääbub, puit on soosingus?
„Fosforiiti pole energia saamiseks niikuinii kunagi kasutatud, seega ei saa neid maavarasid vaadata samas kategoorias. Paketis on seatud selge siht ikka üksnes fossiilsete kütuste vähendamise ja taastuvenergeetika osakaalu kasvatamise suunas. Põlevkivi osakaal väheneb, kuid Eesti seisab kindlasti läbirääkimistel selle eest, et sektoris tegutsevatele ettevõtetele antaks piisavalt aega ümberkorralduste tegemiseks.
Rohemajandus vajab siiski suurtes kogustes erinevaid tooraineid, eriti metalle elektroonikainstrumentide ning taastuvenergeetika seadmete tarvis. Seega on tarvis senisest enam toormeid nende tootmiseks. Eestis leidub näiteks kaltsiumfosfaati, millel on omadus siduda endaga haruldasi muldmetalle, mida saab kasutada elektroonikatööstuses.
Lisaks levib Eestis graptoliitargilliit, mis sisaldab lisaks uraanile kõrges kontsentratsioonis näiteksmolübdeeni ja vanaadiumi, mis on mõlemad taastuvenergeetika jaoks vajaminevate oluliste elementide nimistus.
Eestile on uue majanduse tingimustes vaja tugevat majandusgeoloogia arenguhüpet, kõiki Eesti potentsiaalseid maavarasid tuleb analüüsida komplekstoormete kasutusele võtmise seisukohast ning tuleb tugevamini pühenduda ka maakide rikastuse tehnoloogiate arendamisele. Selles kontekstis on näiteks Eesti fosforiit ja selles leiduvad haruldased metallid kindlasti üha väärtuslikumad ning nende kasutusvõimaluste kõigi aspektide väljaselgitamisega liigume edasi.”
Mida öelda skeptikuile, kes süüdistavad EL-i silmakirjalikkuses – püüdlused nn kliimaneutraalsuse saavutamise poole on lihtsalt ühtede numbrite teise lahtrisse tõstmine ehk siis arvestuslik ja statistiline, et näidata ennast paremana, kui reaalselt oleme – tegelikkuses ja sisuliselt ei ole võimalik midagi muuta, küll aga on mõnes piirkonnas võimalik majandus välja suretada?
„Kui me oleme suutnud kliima tasakaalust välja viia, siis peame andma endast kõik, et seda olukorda parandada. See on põhimõtteline mõttemaailmade muutmise küsimus. Inimestel on raske loobuda oma harjumuspärasest keskkonnast või mugavustest, kuid samas on teaduslikult tõestatud, et kliimasoojenemine toimub ning selle jätkumisel mõju meie elukeskkonnale võib olla fataalne.
Seega suhtumine, et mitte midagi pole võimalik muuta, tähendab allaandmist. Majanduse vaatest on meil praegu veel võimalik seda muutust nii ellu viia, et ettevõtted jõuavad kohaneda.”
Kui digipöörde vajalikkusest saadakse ettevõtetes üldjuhul aru, siis rohepöördest eriti mitte – kuidas selgitaksite laiemale avalikkusele nn rohepöörde sisu ja olemust?
„Oleme Euroopa majandusruumi osa. Meie ettevõtted tarnivad lõviosa oma tooteid ja teenuseid just sellele turule. On ilmselge, et selleks, et sellel maailma ühel jõukamal turul püsida konkurentsis, peame ka nende turgude ootustele vastama.
Ambitsioonikat Euroopa kliimapoliitikat nõuavad poliitikutelt Euroopa elanikud. Needsamad kodanikud, kes tarbivad ka Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid. Tarbijad muutuvad järjest teadlikumaks ja nõuavad seda ka ettevõtetelt.
Seda trendi ei maksa ignoreerida. Paljudele ettevõtetele on selle arenguga kaasas käimine pikaajaliselt ellujäämise küsimus.
Nagu öeldud, peab muutma mõttemaailma ja tarbimisharjumusi. Ettevõtted peavad hakkama mõtlema, kuidas nende tegemised mõjutavad keskkonda ja seda mitte ainult ISO-sertifikaadi vaatest, vaid ka sisuliselt – kust tuleb ettevõttes kasutatav energia, palju tekib jäätmeid, mida nendega tehakse, kas on olemas ringmajanduse plaan.
Põhimõtteliselt on vaja, et iga ettevõtte tegevuse ja otsuse juures mõeldaks läbi, kuidas see tegevus või otsus mõjutab keskkonda ja milline oleks n-ö kõige rohelisem valik.
Olukorda ei saa vaadata vaid nii, et EL või Eesti riik nõuab rohepöörde elluviimist. Tegelikult turg ise on oma sisemist mõju rohepöörde vaates ellu viimas. Pangad küsivad ettevõtetelt rohepöörde elluviimise meetmeid ning näiteks Euroopa ja USA kliendid samuti. Kui ettevõtte väljund on eksport, siis keskkonnasäästlikkust tagavaid protsesse omamata ei ole nad enam konkurentsivõimelised.”
Kuidas saaksid ettevõtted ellu viia rohepööret, mis nõuab üldiselt ju suuri investeeringuid, aga säilitada samal ajal konkurentsivõime?
„Tõsi ta on, et tegemist on suure väljakutsega, kuna rohetehnoloogiad on praegu veel üldjuhul kallimad kui olemasolevad tehnoloogiad. Peame püüdma panna rohepöörde enda kasuks tööle ja leidma selles uusi võimalusi. Selleks tuleb panustada teadus- ja arendustegevusse, et leida need lahendused, mis suudaksid pakkuda sama väärtust, aga keskkonnasäästlikult ning samas oleksid meile ka taskukohased.
Võrdlus digipöördega on kohane. Ka kogu digitaalmaailma tehnoloogia oli alguses üsna kohmakas ja kallis, kuid on tänaseks teinud läbi meeletu arengu ja saanud taskukohaseks ka tavatarbijale.”
Kuidas on pidevalt lapitav Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) seotud või saab olema seotud euroliidu rohepöörde põhimõtetega?
„Energiamajanduse arengukavas on seatud Eesti energeetika põhisuunad ja eesmärgid, mis on kahtlemata ka veel nüüd aktuaalsed. Meie energiamajanduse põhieesmärgid on taastuvenergia osatähtsuse kasv, energiatõhususe suurendamine ning kõigi nende muutuste juures varustuskindluse tagamine. Need põhimõtted ei ole kuidagi rohepöördega vastuolus. Vastupidi – peame neid muutusi veelgi kiiremini ning suuremas mahus ellu viima.
Riiklik energia- ja kliimakava on teatis Euroopa Komisjonile, mis EL-i ühtses formaadis kõiki energia- ja kliimapoliitika teemasid käsitleb ja see koostataksegi erinevate valdkondlike fookusdokumentide põhjal.
Alustasime energiamajanduse arengukava uuendamise protsessi käesoleva aasta keskel ning arengukava jääb ka tulevikus käsitlema energiamajandust ning teised kliimapoliitika ja rohepöördega seonduvad teemad käsitletakse teistes riiklikes arengu- ja strateegiadokumentides, mis nendele valdkondadele keskenduvad.”
Kuidas maandada ettevõtjate hirmu, et Eesti tööstuspoliitikat ei hakata üha rohkem juhtima Brüsselist?
„Eesti tööstuspoliitikat juhime me ikka ise. EL-i liikmena peame ka sealsete juhistega arvestama, aga Eesti tööstuspoliitika lähtub eelkõige Eesti riigi ja tööstuse vajadustest, võimalustest ja eesmärkidest.”
Müüdid kasvuhoonegaaside heitkogustest
Graafik ja tabel iseloomustavad kasvuhoonegaaside (KHG) heitekoguseid Euroopas kokku ja riikide lõikes. Toodud numbrid lükkavad ümber kaks meil üsna visa järjekindlusega levivat müüti.
Esiteks – et Eesti KHG heite vähenemine on tingitud sellest, et 1990. aasta tase oli lihtsalt väga kõrge. Näeme, et Eesti KHG heide on praeguseks vähenenud ka 2005. aastaga võrreldes 40%.
Kasvuhoonegaaside heitmed inimese kohta Euroopa Liidus (kasvuhoonegaaside heitmed CO2 ekvivalendina tonnides ühe elaniku kohta):
Teiseks – oleme KHG heite poolest inimese kohta ikkagi Euroopa Liidu riikide seas tipus. Graafikust ilmneb, et oleme selle näitaja poolest pigem keskmike hulgas.
Kasvuhoonegaaside heitmete vähenemine Euroopa Liidus 1990–2020 (kasvuhoonegaaside heitmed CO2 ekvivalendina miljonites tonnides ja muutuse %):
ELi kliimapakett ja selle eesmärgid
- Euroopa Liidu pikemaajalised kliimaeesmärgid on kokku võetud 2011. aasta dokumendis „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050“.
- 14. juulil avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi koondnimetajaga „Eesmärk 55” ehk Fit For 55 – EL kohustub vähendama heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra 1990. aastaga võrreldes. See on EL-i lähim kliimaeesmärk teel Euroopa kliimaneutraalsuseni aastal 2050.
- Eesmärkide saavutamiseks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta kõiki olulisemaid kliima- ja energiaraamistiku õigusakte.
- 2019. aastal ametisse asunud uue Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on seadnud eesmärgiks muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.
Eesmärgid aastaks 2030:
- vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 55% võrra võrreldes 1990. aastaga;
- toota 40% energiast taastuvatest energiaallikatest;
- suurendada energiatõhusust 27% võrra.
Eesmärgid aastaks 2050:
- süsinikuheite vähendamine 80–95% võrreldes aastaga 1990. See tähendab heite reaalset vähendamist EL-is ega hõlma heitkogustega kauplemist;
- õiglane üleminek (vastava fondi loomine kõige enam mõjutatud piirkondade ja inimeste abistamiseks);
- kestliku Euroopa investeerimiskava (keskkonnahoidliku rahastamise strateegia ja kestliku Euroopa investeerimiskava vastuvõtmine, Euroopa Investeerimispanga osaline muutmine Euroopa kliimapangaks ja järgmise kümne aasta jooksul kõikjal EL-is triljoni euro ulatuses investeeringute toetamine);
- Euroopa looduskeskkonna säilitamine, elukeskkonna tervislikumaks muutmine ja kindluse loomine investoritele.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
