Ilmus Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2020

2020. aastal suutis tööstusharu ka majandus- ja tervishoiukriisis areneda ja toota üle miljoni tonni põlevkiviõli, varustada riiki põlevkivist toodetud elektriga ja osaleda ringmajanduses kõrvalsaadustega. Selle kõrval arenes põlevkiviteadus, panustati keskkonda ja kogukonda. Eriolukorra ajal jätkus tootmine ja elutähtsad teenused olid tagatud.

2020. aastal panustasid kolm Eesti põlevkivitööstuse ettevõtet — Eesti Energia, Viru Keemia Grupp ja Kiviõli Keemiatööstus — riigikassasse kokku üle 76 miljoni euro. Ka majanduskriisis suutsid ettevõtted 2020. aastal arendada uusi tehnoloogiaid, suurendada tootmise efektiivsust ja viia ellu keskkonda säästvaid projekte 45 miljoni euro ulatuses. Teadus- ja arendustegevusse panustati 18 miljonit eurot.

Ettevõtted tootsid üle miljoni tonni põlevkiviõli, kokku 1,15 miljonit tonni. Õlitoodangu maht oli samas suurusjärgus kui 2019. aastal ning püsis vaatamata naftahindade suurele kõikumisele ja pandeemiast põhjustatud probleemidele.

Kaevandasid kokku 9,2 miljonit tonni põlevkivi. See on väikseim maht viimase 30 aasta jooksul. Otse põlevkivist elektri tootmine vähenes 2020. aastal eelmise aastaga võrreldes üle 50% – tasemeni 1,8 TWh aastas. Veel 2018. aastal toodeti otse põlevkivist aastas 8 TWh elektrit.

Tõusulainel oli põlevkivi peenkeemiatoodete müük. Viru Keemia Grupp tootis 2020. aastal 2288 tonni väärtuslikke peenkeemia- ja fenooltooteid ning eksportis neid 4 miljoni euro eest. See on 33% rohkem kui 2019. aastal.

Põlevkivitööstus liigub puhtama tootmise poole. Ainuüksi õhuheitmed on aastatega vähenenud tootmismahtude järjepidevast suurenemisest hoolimata, aga samas ka tänu põlevkivist elektrienergia tootmise vähenemisele. Õli tootmine võimaldab lahendada ka keskkonnaprobleeme. Koostöös teadusasutuste, sh TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskusega on Eesti Energia panustamas põlevkiviga vanarehvide ja plastiprügi kasutamist õli tootmiseks.

„2020. aasta tõi põlevkivisektori rohepöörde valgusse. Rohelepe annab omalt poolt lisatõuke vaadata eesseisvaid arenguid kompleksselt, sidudes ühte näiteks tuuleenergia, vesinikutootmise, keemiatööstuse ja põlevkivi kasutamise. Sektori jätkusuutlikkuse alustala peitub teadus- ja arendustegevuses. Väljakutse seisneb aga selles, kuidas põlevkivitööstus roheleppe tingimustes kõige rohkem võidaks,“ selgitas TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk. Tema hinnangul võib 2020. aastal alustatud arendustööde alusel öelda, et üheks valitud suunaks on põlevkivi ja põlevkivi töötlemise tehnoloogiate rakendamine senisest enam keemiatööstusele ja ringmajandusele fokuseerides.

Aastaraamat on veebiväljaandena kättesaadav kompetentsikeskuse kodulehel ning ettevõtete veebilehtedel. Aastaraamatut annavad välja alates 2014. aastast igal aastal TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus koostöös Eesti Energia, Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstusega. Aastaraamatu väljaandmist toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.