• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Ilmunud on põlevkivi kvaliteedi Eesti algupärane standard

autor: Eesti Keemiatööstuse Liit
jaanuar 2022
Kategooria: Keemiatööstus

Standardi olemasolu on vajalik nii põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi hindamiseks ning erinevate omadustega ja erinevate nimetustega põlevkivikütteõli turustamiseks. Allikas: Pixabay.

Põlevkivivaldkonna standardimise tehnilise komitee algatusel valmis esmakordselt Eestis toodetavale põlevkiviõlile oma standard EVS 943:2021 “Naftatooted. Kütused (klass F). Destillaat- ja jääkkütused. Eesti põlevkiviõli spetsifikatsioon”.

Standardis käsitletakse Eesti kukersiitpõlevkivist utmise teel toodetud põlevkiviõli fraktsioone, esitatakse põlevkiviõli klassifikatsioon ja spetsifikatsioonid, mis garanteerivad kaubapõlevkiviõli vastavuse kvaliteedinõuetele ning eristavad kukersiidist toodetava põlevkiviõli kildaõlist ja muudest sarnastest vedelkütustest.

„Eesti põlevkiviõli kasutatakse kütteõlina ja merenduskütuse komponendina, mistõttu oli tekkinud vajadus põlevkiviõli fraktsioonide tunnussuuruste standardväärtuste kehtestamiseks. Vedelkütused segatakse sageli kokku eri komponentidest, mis võivad mõjutada lõpptoote mingit konkreetset omadust,“ selgitas standardi koostamise vajadust töörühma juht ja standardi koostaja Viru Keemia Grupi arendusosakonna juhataja Indrek Aarna.

Põlevkiviõlid on juba registreeritud Euroopa Kemikaaliametis vastavalt REACH määrusele, mis määratleb põlevkiviõlid raskesti identifitseeritavateks aineteks. „Seega aine olemust määratletakse vastavalt lähteainele, põlevkivile, ja tootmisprotsessile ehk utmisele. Igale uuele, sellest erinevale lähteainele lisanduvad täiendavate ainetega erinevad omadused ja taolistele lisandile tuleks hankida ka uus REACHi registreering. Samast loogikast on lähtutud ka põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi Eesti algupärase standardi koostamisel,“ lisas Aarna.

EVS/TK 57 sekretäri Anu Nuudi sõnul on algupäraste standardite koostamine märksa tõsisem ja aeganõudvam ettevõtmine kui ümbertrükkide ülevõtmine. Standardi koostamise ettepanek tehti 2019. aasta kevadel. „Eesti algupärase standardi olemasolu on vajalik nii põlevkiviõli kui kütuse kvaliteedi hindamiseks ning erinevate omadustega ja erinevate nimetustega põlevkivikütteõli turustamiseks. Samuti on Eesti standardi olemasolu oluline rahvusvaheliseks koostööks peegelkomiteede vastavate töörühmadega,” lisas Nuut.

Standardimise põlevkivivaldkonna tehnilise komitee juurde moodustati algupärase standardi koostamiseks töörühm, kuhu kuulusid Eesti Keemiatööstuse Liidu, Viru Keemia Grupi, Eesti Energia, Kiviõli Keemiatööstuse, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi eksperdid. Töörühm teostas standardi ekspertiisi ning esitas jooksvalt ettepanekuid ja arvamusi.

Uus standard põlevkiviõlile on avaldatud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kodulehel ja eelvaadet standardile saab vaadata siit.

Põlevkivivaldkonna standardimise tehniline komitee EVS/TK57 „Põlevkivi ja põlev­kiviproduktide töötlemine“ loodi Eesti Standardikeskuse juurde 2015. aastal. Komi­tee vaatleb standardeid, mis on seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tehnoloogiatega, põlevkiviõli tootmise, põlevkivikeemia ja põlevkivienergeetikaga ning aheraine ja jääkproduktide töötlemisega. Põlevkivile kohaldatud standardite olemasolu lihtsustab ja toetab laborite igapäevategevust ja arendustööd. Alates standardimise tehnilise komitee loomise algaastatest on tänaseks komitee toel avaldatud 12 standardit.

Lisainfo

https://taltech.ee/uudised/ilmunud-polevkivi-kvaliteedi-eesti-alguparane-standard

Sildid: Eesti Keemiatööstuse Liitkeemiatööstusliitude uudisedpõlevkivitööstusstandard
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Milrem koolitab välja robotitest metsamehi

Järgmine artikkel

Ilmus Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2020

Seotud artiklid

Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris viimaste aastate põlevkivi müügirekordi müües enam kui 100 000 tonni jagu põlevkivi.
Keemiatööstus

Kiviõli Keemiatööstus tegi jaanuaris põlevkivi müügirekordi

07/02/2023
Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele. Kiviõli põlevkivikeemia tehas vajab Euroopa Liidus seatud kliimaeesmärkide tõttu uuenduslikku lähenemist põlevkivikeemiale. Seda nähakse dikarboksüülhapete tootmises. Foto: Kiviõli Keemiatööstus
Keemiatööstus

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

16/12/2022
Järgmine artikkel

Ilmus Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2020

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!