• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Energiavarustuse olulisemad komponendid on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju, tõdeti arvamusfestivalil. Foto: Shutterstock

    Arutelu arvamusfestivalil: tuuleelektri tootmine peab lähtuma keskkonna säästmise eesmärgist 

    Kaugjuhitav robotseade Brokk-170 Enefiti põlevkiviõli tehases. Foto: Enefit Solutions

    Tööstusrevolutsioon – roboti kasutuselevõtt lühendab ohtliku tööprotsessi kestust kolm korda

    TalTechi võiduka tiimi kooseisu kuuluvad tudengid Martin Võip, Ivan Fomin, Marten-Hugo Kivari, Arianne Reima ja Olesja Burakova ning mentor Diana Belolipetskaja. Foto: TalTech

    Eesti tudengid noppisid mainekalt Boschi võistluselt teise koha

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasnevad probleemid: tuule- ja päikeseenergia ülemäära suuremahuline tootmine, samas, kui juhitavat võimsust napib, muudab elektrisüsteemi kergemini haavatavaks ja rikketundlikumaks. Foto: shutterstock

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasneb mitu probleemi

    Atria Eesti juht Meelis Laande usub, et masinad ja tootmisliinid on lihatööstus endale soetanud selleks, et nad töötaksid, mitte selleks, et neid lihtsalt omada. Samas vajab sektor investeeringuid konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Alo Tänavots

    Lihatööstus küll pingutab, aga tarbija kipub kohalikule toidule selga keerama

    Tõnu Mertsina: tööstusettevõtete ebakindlus süveneb. Foto: Jake Farra

    Tööstusettevõtete ebakindlus oma kasvuväljavaadete osas süveneb

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Energiavarustuse olulisemad komponendid on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju, tõdeti arvamusfestivalil. Foto: Shutterstock

    Arutelu arvamusfestivalil: tuuleelektri tootmine peab lähtuma keskkonna säästmise eesmärgist 

    Kaugjuhitav robotseade Brokk-170 Enefiti põlevkiviõli tehases. Foto: Enefit Solutions

    Tööstusrevolutsioon – roboti kasutuselevõtt lühendab ohtliku tööprotsessi kestust kolm korda

    TalTechi võiduka tiimi kooseisu kuuluvad tudengid Martin Võip, Ivan Fomin, Marten-Hugo Kivari, Arianne Reima ja Olesja Burakova ning mentor Diana Belolipetskaja. Foto: TalTech

    Eesti tudengid noppisid mainekalt Boschi võistluselt teise koha

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasnevad probleemid: tuule- ja päikeseenergia ülemäära suuremahuline tootmine, samas, kui juhitavat võimsust napib, muudab elektrisüsteemi kergemini haavatavaks ja rikketundlikumaks. Foto: shutterstock

    Mittejuhitava taastuvelektri kasutamisega kaasneb mitu probleemi

    Atria Eesti juht Meelis Laande usub, et masinad ja tootmisliinid on lihatööstus endale soetanud selleks, et nad töötaksid, mitte selleks, et neid lihtsalt omada. Samas vajab sektor investeeringuid konkurentsivõime säilitamiseks. Foto: Alo Tänavots

    Lihatööstus küll pingutab, aga tarbija kipub kohalikule toidule selga keerama

    Tõnu Mertsina: tööstusettevõtete ebakindlus süveneb. Foto: Jake Farra

    Tööstusettevõtete ebakindlus oma kasvuväljavaadete osas süveneb

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Industry 5.0 keskendub lisaks majandusele ka keskkonna- ja sotsiaalteemadele

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
mai 2022
Kategooria: Sündmus, TööstusEST mai 2022
Industry 5.0 keskendub lisaks majandusele ka keskkonna- ja sotsiaalteemadele

Eelmisel aastal räägiti konverentsil Industry 4.0 peaasjalikult infotehnoloogia arendamise vajalikkusest, tänavusel konverentsil toovad korraldajad teemade ringi ka sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna aspektid. Foto: Industry 4.0

Tänavu kaheksandat korda toimuva Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsile on lisaks tavapärastele IT-valdkonna teemadele lisandunud n-ö inimlik mõõde – Industry 5.0 mitte ainult ei aita robotite abil teha tööd kiiremini ja paremini, vaid fookusse tõuseb ka inimvõime ära tunda muutuste vajadus.

Sel aastal 25. mail 2022 peetava konverentsi korraldamisse on lisaks tehisintellekti- ja robootikakeskusele AIRE (Al & Robotics Estonia), Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti IKT klastrile jt lisandunud agaralt ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Nimelt soovib MKM anda konverentsile laiemat haaret, kaasates sellesse ka sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme. Suure pildi nägemises ja muutuste elluviimises on inimestel jätkuvalt juhtiv roll ning sellele tänavu keskendutaksegi.

Konverentsile tuleb juurde inimlik mõõde

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran selgitab, et seekordse konverentsi sisu kokkupanekul lähtuti sellest, et seal ei räägitaks mitte ainult tehnoloogiast ja robotitest, vaid vaadata laiemalt, mida tulevik meie tööstussektorisse toomas on.

Kuigi maailma majandust räsivad erinevad kriisid, märgib Haran, et Industry 5.0 teemade valik ei ole kannustatud kriiside lahkamisest, pigem keskendutakse pikale vaatele, sest kuigi jah, ettevõtted tegelevad praegu kriisiolukordade lahendamisega, ei tähenda see veel seda, et kaugemasse tulevikku plaane ei tehtaks. Valdavalt juhindutakse Skandinaaviamaade kogemusest, vaadatakse, kuhu sealsed riigid on tänaseks juba jõudnud ning seatakse ka oma sihte paljuski selle järgi.

„Kui Industry 4.0 oli hästi tehnoloogiapõhine üritus ja räägiti sellest, et digitaliseerimise järgmine samm on näiteks tehisintellekt jne, siis nüüd on toodud juurde n-ö tööstuse sotsiaalse kestlikkuse mõõde. Tervikuna vaadatakse koos majanduse arengut, selle sotsiaal-majanduslikku ning keskkonnamõju,” kirjeldab Andri Haran seekordse konverentsi kontseptsiooni. „Ühel tööstusettevõttel, kes tegeleb oma äri arendamisega, on ka väga suur sotsiaal-majanduslik mõju – seal töötavad inimesed, oma tegevusega mõjutab ettevõte keskkonda, kus ta asub, tal on seal oma taristu ning selle kõige tõttu on sel ettevõttel kohalikke olusid arvestades kaunis suur keskkonna jalajälg. Oma tegevuses peab ta seda kahtlemata jälgima ning hoolitsema selle eest, et tema tegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.”

Radius

Äri pole ainus, mis tulevikku kavandades oluline

Nõnda on käesolevasse Industry 5.0 konverentsi kokku pandud kolm suurt teemat – majandus, keskkond ja sotsiaalne valdkond. Meie kutsume seda kõike ühise nimetajaga – kestlikkus, kusjuures ka Euroopa Liidus on kõik need kolm teemat aktiivselt päevakorral. Peame aru saama ja üha rohkem endale teadvustama, et infotehnoloogia annab küll tootmisettevõttele tõhususe, ent ettevõte ei saa olla jätkusuutlik, panustamata keskkonnahoidu ja sotsiaalsesse poolde.

„Ma usun, et ettevõtjad on nendest teemadest teadlikud, küsimus on selles, kuidas ühes või teises firmas on prioriteedid seatud ehk, kui palju nendesse teemadesse panustatakse,” räägib Haran.

„Pigem ma arvan, et üldiselt need valdkonnad ettevõtetes tasakaalus ei ole. Ennekõike püüdlevad ettevõtted ikkagi kasumi teenimise poole, aga on kasvav trend panustada ka sotsiaalsetesse ja keskkonna valdkondadesse. Aga nendest asjaoludest on vaja üha rohkem rääkima hakata – majanduses ei räägi me niisiis ainult rahast, vaid ka kõikidest kaudsetest mõjudest.”

Majanduses ei räägi me niisiis ainult rahast, vaid ka kõikidest kaudsetest mõjudest.
Andri Haran

Riik soovib konverentsil välja tuua olulised teemad, millega lähematel aastatel on tarvis nii riiklikult kui ettevõtete tasandil tegelda. Et sõnum, kuhu panustada tahame, oleks kõigile selge. Ühtlasi loodab MKM, et ka tööstus vaatab oma sektori sees ringi ning seab endale sisemised eesmärgid, kuidas jõuda näiteks Euroopa Komisjoni nn rohepöörde tähisteni ning samas olla konkurentsivõimeline.

Andri Harani sõnul on rohepöörde suunistel tööstuse tulevikus mängida oluline roll, Industry 5.0 vaatleb, kuidas rohepööret ellu viies suudaksid ettevõtted olla majanduslikult efektiivsed. Oluline on seejuures oskus keskkonnaeesmärkide täitmine oma konkurentsieeliseks pöörata.

Rohepöörde võib kasumit teenima panna

„Maailm on muutumas. Kui nüüd küsitakse, et kust selleks kõigeks raha võetakse, siis tuleb teadvustada, et vanaviisi saastavalt majandades enam edasi minna ei saa. Paljudes Euroopa riikides on muutused juba ette võetud, mõned lahendusedki on leitud. Ettevõtjad on avanud läbi rohepöörde endale uued võimalused, uued tooted ja uued turud,” märgib Haran. „Selle kaudu peaks olema võimalik ka keskkonnaeesmärkide täitmiseks tehtud investeeringud tagasi teenida. Kui ka hetkel võivad need muutused tunduda valusad, siis pikaajalises perspektiivis aitavad nad ikkagi arengule kaasa.”

Ta ei usu, et euroliit kriiside tõttu rohepöördele pidurit tõmbama ruttab. Küll aga kinnitab Haran, et kõik osapooled arvestavad nende kriisidega, ettevõtete keerulise olukorraga ning keegi ei hakka sundima tööstusettevõtteid oma varjust üle hüppama.

Haran kinnitab, et rohepöörde eesmärk ei ole firmasid pankrotti ajada. „Muutused tuleb ellu viia sujuvalt, aga samas tuleb säilitada järjekindlus,” ütleb ta. „Eesmärk on ju ikkagi see, et ettevõtted jäävad ellu, on konkurentsivõimelised, aga suudavad samas ka keskkonnakaitselisi sihte täita.”

Konverentsi Industry 5.0 kandvat ideed lahti seletades märgib Andri Haran, et sellega tuuakse majandusele võrdväärsete osapooltena juurde n-ö inimlik mõõde ja keskkonnaaspektid, mida ei saa tulevikku planeerides jätta tähelepanuta.

Hea teada!

Industry 5.0 toimub 25. mai 2022

  • Konverents toimub 8. korda, peetakse see Tallinnas TalTech Mektorys ja igal aastal osaleb selle töös 400–500 professionaali.
  • Tänavu ootavad korraldajad hübriidformaadis kohapeale ca 200 osalejat ning distantsil liituma veel vähemalt sama palju.
  • Konverentsi korraldavad AIRE, MKM, TalTech, EAS, ITL ja Confent.
  • Konverentsil osalevad tootmisettevõtete juhid ja tootmisjuhid, ülikoolide tootmise ja tööstuse õppejõud, riigisektori tootmise ja tööstusega tegelevad ametnikud ning IT-ettevõtete tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega seotud juhid ja keskjuhid.

Industry 5.0 eesmärgid:

  • tuua kokku enamik Eesti tööstusettevõtetest ja soodustada kestliku majandamise dialoogi riigi ja sidusrühmade vahel;
  • demonstreerida digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde laiemat mõju ühiskonnas;
  • näidata, et kolmikpöörde kriitiline eeldus on juhtimise kvaliteet ja muutuse juhtimise oskus;
  • tutvustada teadus- ja arenduskoostöö parimaid praktikaid.

Allikas: www.industry40.ee

Sildid: Eesti tööstusindustry 4.0 in practiceIndustry 5.0infotehnoloogiaMKMsündmus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tehnikaülikooli teadlased arendavad põlevkivil põhinevat peenkeemiatööstust

Järgmine artikkel

Comodule’i elektritõuks on loomult maailmaparandaja

Seotud artiklid

ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.
Digitaliseerimine

Rahvusvaheline tasuta ESG tööriist toetab kestlikkuse edendamist

12/09/2025
Kiibikeskus loob Eesti elektroonikatööstuse ettevõtetele vajaliku toe. Foto: Incap Electronics Estonia
IT

Eesti süvatehnoloogia kogukond koondub ühtsesse veebikeskkonda

12/09/2025
Järelkasvu küsimus ei ole ainult kooli vastutus. Incapis hinnatakse kõrgelt noorte spetsialistide panust. Foto: Raigo Pajula
Tööjõud

Eesti elektroonikatootja: järelkasvu küsimus ei ole ainult koolide vastutus

12/09/2025
Võitjaid toetatakse kokku 1,4 miljoni euroga. Foto: Pixabay
Toetus

Ettevõtjad saavad taas taotleda toetust teadus- ja arendustöötajate palgakulude katmiseks

12/08/2025
Järgmine artikkel
Tõukerataste komplekteerimine Comodule’i tehases. Fotod: Comodule / Katrin Eleri Engel

Comodule’i elektritõuks on loomult maailmaparandaja

Värske ajakirja number

TööstusEST september 2025
TööstusEST mai 2025

Sisuturundus

EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025
Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.