Automatiseeritud robootika tootmisseadmed suhtlevad iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta, pakkudes juhtimisotsuste tegemiseks kvaliteetseid andmeid. Digitaliseerimisele annab seejuures tähenduse tootmisega seotud informatsioonivoo liikumise kaardistamine. Mida saab mõõta – seda peab saama ka kontrollida.
On põnev teada, et neljanda tööstusrevolutsiooni vallapäästmise initsiatiivi esitasid aastal 2011 Hannoveri messil Henning Kagermann, Wolfgang Wahlster ja Wolf-Dieter Lukas. Tootja otsib igapäevaselt vastust küsimusele, milliseid tarku ja uusi masinaid on tootmisse vaja, et lahendada erinevaid uusi ülesandeid.
Tootmise juhtimise korraldusega reaalajas saavutatakse aga automaatkontroll. Nii ongi targa tööstuse ülesandeks olnud peaasjalikult info hankimine ja liigutamine. Digitaliseerimisõhinas hakkas aga juhtuma, et infot igaks elujuhtumiks kogunes ettenägematus mahus – seda on vaja analüüsida ja korrastada, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. Seega on uute seadmete asjatundlik seadistamine tootmise korrastamisel kriitilise tähtsusega.
Uus arenguhüpe
Võib öelda, et just töötlev tööstus on aidanud Eestil üle elada senised kriisid. Ärevust võib tekitada aga tõsiasi, et tootmissektoris on hakanud ilmnema seadmeparkide väsimuse märgid.
Kuigi Eesti tegi oma arengus kogu maailmas silmapaistva infotehnoloogilise hüppe, ei jõudnud investeeringud seadmeparkidesse õigeks ajaks: seetõttu olemegi lõksus, kus suudame pakkuda peaasjalikult vaid allhanketeenust. Kriis toob aga meid kõiki võrdsema stardijoone taha: nüüd ja praegu tuleb tootjatel teha mitu hüpet korraga.
Täisdigitaalse tootmisseadme reaalajas integreeritud tootmiskorraldus vajab piisava keerukusastmega toodet väärtusahelas ülespoole liikumiseks.Ajastus paistab ju igatpidi sobiv – sektorisiseseid väärtusahelaid ehitatakse ümber valdkonnavahelisteks väärtusahelateks igal pool üle maailma.
Uued väärtusahelad
Suures plaanis on käimas täiesti uute väärtusahelate ülesehitus. Euroopa tööstuse toimemehhanismi taastamise eeldusena nähakse kaasaegse energiatootmise taristu rajamist ning samuti uue logistikavõrgu käivitamist, kuhu majutada täiesti uus Euroopa Tööstus 4.0 ja Tööstus 5.0.
Ligipääs väärtusahelate lugemisoskuse omandamisele on nüüdsest hädavajalik. Käes on momentum eestlaste läbiproovitud konkurentsieelised uuesti maksma panna – meile on omane mobiilsus, vastutustundlikkus ning infotehnoloogiline võimekus, mis tuleks töötlevasse tööstusesse laiemalt üle tuua. Tooteuuendus tuleks rajada konkurentsieelistele – need eelised oleks arukas varem välja selgitada, sest katse-eksituse meetodil läheb palju ressurssi kaotsi.
Mõistagi tuleb Eestis neljanda põlvkonna tööstusrevolutsiooni pealetungi laine lahenduste praktiliseks sillastamiseks läbi murda sarnastest takistustest nagu need ilmusid näiteks Tööstus 4.0 suhtes esimese aastakümne kõhklustes Saksamaal:
- investeeringute tasuvuse suhtes, et saadav tulu ületab kulud vaid ühe aastaga (ligi poolte firmade puhul);
- kompetentsi ja tööjõu kvalifikatsiooni puudulikkuse kompenseerimine on jõukohane (ligi kolmandiku mure);
- neljandik ettevõtteid väljendas skeptilisust, kas lüngad standardites ja regulatsioonides on kõrvaldatavad negatiivse tagasilöögita;
- ca viiendik tunnistas ebakindlust, kas tehnilise toetuse töökindlus on ikka piisavalt usaldusväärse pidamisega;
- samuti ca viiendik firmasid kahtlesid, kas oma tootmisväljundi tehnoloogilise taseme käitamise võimekuse potentsiaali rakendamisele on ressursikate saavutatav;
- ettevõtetes väljendati muret, kas infovoogude liigenduse kaitse on turvaline;
- kaheldi, kas pikaajalise juhtkonna motivatsioon püsib ülesande püstituses ning kas eesmärk on saavutatav.
Hea teada!
- Tootmiskorralduse korrastamise seminar 12.10 Instrutec 2022
- konverentsisaal B
- kell 11.30–12.30
Seminar tootmiskorralduse korrastamisest
Organisatsioonitehniline lahendus ja praktiku vaade sellele ehk tootmiskorralduse mõtestamisest selle elluviimiseni praktikas:
I Olukord
- Digitaliseeritud tootmiskorralduse käitamine ja hoolduslahenduste tõhusus. Tootmiskorralduse korrastamine, Industry 4.0
- Tehnilise dokumentatsiooni portfoolio ja hoolduskava – kes koostab ja vormistab
- Hoolduspõhimõtete preventiivse ja proaktiivse rakendamise erinevused
- Konfigureerimise täpsus ja tolerantside kalibreerimine, kvaliteedistandard
- Materiaalse oskusteabe portfoolio ja vigade kaardistamine õppimiseks
- Huvide konflikti vältimine ekspertiisi korralduses
II Eesmärk
- Tootmisväljundi sünkroniseeritud teenindamise süsteemne struktuur: tehniline osakond (tootmise ettevalmistus) ja tootmine (tootmise käitamine); eesmärgistatud ülesandepüstituse sünkroniseerimine süsteemseks samaaegseks ja samasuunaliseks (millisest struktuuriüksusest kuidas juhitakse ning aruandluse/vastutuse korraldus)
Lähtekohad:
1) sama fookuseesmärk samal viisil mõistetavaks/arusaadavaks ühemõtteliselt (võõrkeelde tõlgitavalt täpseks tagasisidestamiseks) samade sõnadega
2) tehnilise oskusteabelise võõrkeele omandamine; tootmisprotsessi ja protsessinnovatsiooni juhendi lugemisoskuse kvalifikatsioon
III Lahendus
- Sotsiaalne faktor I 5.0 – kõikide töötajate motivatsiooni- ja/või sertifitseerimise süsteem
- Reaalajas loetavate andmete sisendväärtuse hindamine digitaliseerimise eesmärgistamises
- CMMS otstarve ja rakendus – kes saab päriselt CMMS oskusteabelist kasu
IV Elluviimine
- Valmisolek seadmekomplektide riketeks – protseduurid rikete korral
- MEL ja varuosade logistika järelevalve – varuosade laomajanduse rahavoo monitooring
- Tootmisväljundi teenindamise järelevalve outsource auditi kokkuvõtteks: kulunumbrite nähtavus / mõõdetavuse mõju ettevõtte rahavoo juhitavusele / väärtuse kasvatamisele
