• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Energiakriis lõpeb, kui saavad rajatud uued tootmisvõimsused

autor: Andres Tropp, Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Algavad läbirääkimised EL-i kliimapoliitika tugevdamise osas. Energiakriis lõpeb, kui saavad rajatud uued tootmisvõimsused. Andres Tropp Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht

Andres Tropp Eesti Energia regulaatorsuhete osakonna juht

Mõned nädalad tagasi jõustus Eestis seadusemuudatus, mille kohaselt peaks Eesti suutma aastal 2030 katta kogu enda elektri sisetarbimise taastuvelektriga.

Selline eesmärgi seadmine ei tulenenud Euroopa Liidust (EL), mille nõuete täitmise osas Eesti ametnikud hoolega näpuga järge ajavad. Vastupidi, käimasoleva energiakriisi ajal väljakannatamatult kõrgele kerkinud elektri hinnad on tekitanud valitsuse tasemel äratundmise, et Eestis ja regioonis tervikuna on puudu odavat hinda pakkuvatest elektritootmise võimsustest ning nende mahtu on vaja elektrisüsteemis kiiresti suurendada.

Piirangud pärsivad arendusi

See muudatus ei tulnud investoritele ja arendajatele lihtsal ajal. Käimas on Venemaa agressioon Ukraina vastu. Vastuseks energiakriisile on EL kaalumas põhimõttelisi muudatusi Euroopa elektrituru disainis. Paralleelselt ootusega hoogustada taastuvenergia investeeringuid on Euroopa Komisjon teinud ettepanekud taastuvenergia tootjate tulude piiramise ehk taastuvelektrile lubatud hinnalae kehtestamise osas.

Süsteemihaldurid teevad ettevalmistusi Balti riikide eraldamiseks Venemaa elektrisüsteemist. Euroopa ja Balti regiooni väljakutsetele lisanduvad veel kodumaised riigikaitse- ja keskkonnaalased piirangud, planeeringute ja liitumiste venimine jms, mis arendajate riskivalmidust kahandavad.

Justkui valitud eesmärgile umbusaldust avaldades tõuseb avalikes diskussioonides süstemaatiliselt küsimus, kuidas kaetakse Eesti elektrivajadused siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista.

Alustame positiivsest. Eestis on praegu ja ka 2030. aastal piisavalt (ca 1000+ MW) juhitavat elektritootmise võimsust, et valgus inimeste kodudes ei kustuks. EL-i kliimapoliitika muudab olemasolevat võimekust aja jooksul üha konkurentsivõimetumaks, kuid vajalik reserv on meil olemas. Seetõttu ei ole kuigi asjakohased diskussioonid selle üle, kas Eesti vajab veel üht uut põlevkivielektrijaama.

Oluline on, et vähemalt järgmise kümnendi jooksul on Eesti varustuskindlus tagatud ja kindlasti ei ole kliimapoliitika jätkumisel uus põlevkivielektrijaam see, mis elektri hinda võimaldaks alla tuua.

Selleks, et elektri hinda alla tuua, on vaja investeerida uutesse madalat elektri hinda võimaldavatesse tootmisseadmetesse, milleks on eelkõige tuuleelektrijaamad. Investeeringute saamiseks tuleb neile aga sobiv keskkond luua ning seda võrreldes eelkõige naaberriikidega.

Kui Eestisse pole viimase kümne aasta jooksul uusi tuuleparke ehitatud, siis näiteks Leedus ja Soomes käib suuremahuline arendus juba aastaid. Seetõttu peaks Eesti igal juhul vältima selliste poliitikameetmete rakendamist, mis uusi investeeringuid meist eemale peletaks. Olgu selleks siis turudisaini oluline muutmine või taastuvelektritootjate tulude vähendamine riikliku sunni ja käsu mehhanismidega.

Kui riigi hinnangul on tootjatel tõepoolest õnnestunud „liigselt“ kasumit teenida, siis tuleks neile anda võimalus paigutada see raha uute tootmisvõimsuste rajamisse, mitte neilt seda ära võtta. Kriis ei lõppe enne, kui rajatud on piisavalt uusi tootmisvõimsuseid.

Investeeringuteks vaja kindlust

Eestis on praegu veel palju kasutamata maapealsete tuuleparkide rajamise potentsiaali, kuid 100% taastuvelektri eesmärgi saavutamine koos varustuskindluse tagamisega eeldab ka meretuule potentsiaali kasutusse võtmist. Meretuuleparkide peamine erinevus maatuuleparkidest on nende suurus. Suurem suurus tähendab omakorda suuremaid riske, sh finantsriske.

Taastuvenergia arengu toetamisel on mööda saanud ajad, kus uutele projektidele makstakse lisaks turuhinnale ka taastuvenergia toetust. Selline lähenemine on ühiskonnale kallis ja tänast turuolukorda arvesse võttes ka põhjendamatu. Küll aga tuleb vajalikuks pidada taastuvelektri vähempakkumiste korraldamist n-ö hinnapõranda fikseerimiseks, mis tagaks arendajale minimaalselt vajaliku sissetuleku projektiga vee peale jäämiseks. Selliste vähempakkumistega kaasnev kulu ühiskonnale on oluliselt väiksem, kui tekkiv tulu, sest reaalselt on elektri hinnad turul hinnapõrandast enamasti kõrgemad ja kulu tarbijale kaasneb selle meetmega üksnes siis, kui tarbija nagunii madalatest elektri turuhindadest olulist kasu saab.

Koos mainitud seadusemuudatusega on valitsus juba otsustanud selliste vähempakkumiste mahtu suurendada. Samas meretuuleparkide projektid eeldavad seni planeeritud vähempakkumistest märksa suuremaid mahte ja võib olla ka mõnevõrra teistsuguseid meetmeid (näiteks CfD).

Arendajate hinnariski aitavad maandada ka pikaajaliste elektrimüügilepingute (nn PPA-d) sõlmimine. Eesti avalik sektor siiani selliseid lepinguid sõlminud ei ole, mistõttu peaks riik kindlasti eeskuju näitama. Suurte projektide jaoks vajaliku hulga PPA-lepingute sõlmimisele aitaks kaasa Balti riikide elektri hinnapiirkondade kokku liitmine ühtseks Balti elektri hulgituruks. Eraldi võetuna on Baltimaade hinnapiirkonnad näiteks suure meretuulepargi arendamiseks pisikesed.

Salvestus ja tarbimise juhtimine

Ilmastikust sõltuva tootmise suuremahuline kasutuselevõtt eeldab elektrisüsteemi paindlikkuse parandamist. Seda nii tootmise kui tarbimise poolest. Eestis ja Lätis elektri salvestuse alane regulatsioon paraku sisuliselt puudub. Leedus on see olemas, kuid see on pigem ühe käitise (Kruonise HPEJ) põhine. Seetõttu on vajalik töötada välja salvestuse alane regulatsioon, mis on vajalik ka Balti riikides elektri süsteemiteenuste turu käivitamiseks. Süsteemiteenuste turu käivitamine on vältimatu eeltingimus Balti riikide elektrivõrgu Venemaa süsteemist väljumisel.

Diskussioon selle üle, kas Eesti elektrisüsteem võiks tulevikus mahutada tuumajaama, mõnda uut gaasielektrijaama või põlevkivielektrijaama, jätkub nagunii. Aga taastuvelektri arendamisele praegu alternatiivi ei ole. Ainult see võimaldab Eestil nähtavas tulevikus elektri hinna mõistlikule tasemele tagasi tuua.

Sildid: Eesti EnergiaenergiakriisenergiapoliitikaEuroopa Liitrohepööretaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

Järgmine artikkel

Energiahindade tõus, Ukraina sõda, kõrge inflatsioon, tööpuuduse kasv, hiiliv majanduslangus

Seotud artiklid

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock
Keskkond

Biokütuste kasutamine peab suurenema

16/12/2022
Järgmine artikkel
Foto: iStock

Energiahindade tõus, Ukraina sõda, kõrge inflatsioon, tööpuuduse kasv, hiiliv majanduslangus

Ajakirja eelmine number siin

TööstuseEST detsember 2022

Sisuturundus

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022
Kaasaegne ERP - puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises. Foto: Fujitsu Estonia

Kaasaegne ERP – puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises

07/10/2022
Waldec2

Waldec – teie töötleva tööstuse partner alates aastast 1989

10/12/2021
GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

24/11/2021

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine EAS edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!