Kõigile on tänaseks selge, et kindlat elektritootmist on tarvis. Eleringi andmetel toodeti novembris Eestis peaaegu pool elektrist põlevkivi ja biomassi põletamise teel – peaaegu teine pool tuli importida, peaasjalikult Soome tuumaenergiat. Oli ka kübeke tuult ja veel vähem päikest.
Juhitava hüdroelektri ressurss on Eestis äärmiselt piiratud (et mitte öelda olematu) ja piisavamahuliste salvestusvõimekuste arendamise majanduslik ja tehniline potentsiaal on nii Eestis kui maailmas laiemalt suure küsimärgi all. Seega on tuumaenergia kasutuselevõtt suureks võimaluseks Eestile vältimaks tulevikus kõrgeid hindasid, gaasisõltuvust, biomaterjali põletamist, heitmeid, defitsiiti ja muid ebameeldivaid energeetika seisundeid.
Euroopa Liidus on 13 riiki umbes 100 reaktori kasutamise näol sarnase valiku juba ka teinud. Ehkki kasutusel vaid pooltes EL-i riikides, annab tuumaenergia suurima osa CO2-vabast juhitavast energiast.
Meie regioonis on viis reaktorit Soomes ja käivitamisel kuues. Rootsis töötab kuus reaktorit ja riiklik energiaettevõte Vattenfall uurib võimalusi väikereaktorite rajamiseks, sest toimiva turu eeldus on hästi ühendatud hinnapiirkonnad ning tootmisvõimekus. Eriti on tarvis taskukohase hinnaga, puhtaid ja juhitavaid energiaallikaid.
Kolm kõige olulisemat sisulist elementi tuumaenergia kasutamise puhul on asukoha, tehnoloogia ja inimeste olemasolu.
Asukoht
Sobiva paiga leidmine, mistahes ettevõtmise jaoks, on vältimatu etapp. Kodumaise energiavarustuse tagamise kui selgelt strateegilise iseloomuga tegevuse jaoks tuleb seda eriti hoolikalt teha. Asukoha otsimisel peab arvestama väga suure hulga tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega. See ei ole lihtne ühelegi osapoolele, kuid jõujaamad tuleb siin riigis kuhugi ometi ju rajada. Tänu kütuse suurele energiatihedusele on tuumaenergia jalajälg väga madal.
Seetõttu on Fermi Energia ise ja koostöös kodumaiste ja välismaiste geoloogia-, tuumatehnoloogia- ja ehitusvaldkonna ekspertidega analüüsinud tervet Eesti ala juba mitu aastat. Läbi on viidud mitmeid uuringuid, kulutatud sadu inseneritunde ja koostatud sadu lehekülgi aruandeid koos piltide ja graafikutega.
Võttes arvesse elektrijaamadele olulisi kriteeriumeid, oleme tuvastanud, et potentsiaaliga asukohti leidub üle Eesti, kuid parima sotsiaalmajandusliku sobivusega paigad asuvad Lääne- ja Ida-Virumaal. Ainult konkreetsete ja detailsete plaanide ja ettepanekute põhjal on võimalus alustada koostööd kohaliku kogukonnaga, kellega ühiselt välja selgitada, millistel tingimustel võiksid nad loodava ettevõtmisega päri olla ja milliseid häiringuid nad kindlasti ei soovi tunda.
Samas on tähtis aru saada, et vastavalt Eestis kehtivale korrale valitakse tuumaelektrijaamale sobiv asukoht riigi juhitava üleriigilise eriplaneeringu protsessi käigus. Kõik eelnevalt teostatud uuringud, aegsasti tuvastatud kitsaskohad ja välja pakutavad maksimaalselt põhjalikud lahendused annavad parimal juhul võimaluse eriplaneeringu tegevusi informeerida ja kiirendada. Lisaks on Keskkonnaministeeriumi juhtimisel töötav tuumaenergia töörühm tellinud ruumianalüüsi, et saada teada, kas Eestis võiks leiduda asukohti nii tuumajaama kui ka jäätmete lõppladustuspaiga jaoks.
Üleüldiselt on tervitatav, et Eestis on planeeringute liigne keerukus saanud paljudele selgeks ja püütakse leida tõhustamise kohti.
Tehnoloogia
Nii nagu on selge, et tuumaenergeetika lisab Eestile väärtust, on ka selge, et Eestile sobivad väikese võimsusega tuumaelektrijaamad. Definitsiooni kohaselt on väikereaktorid kuni 300 MW elektrilise võimsusega, vähendatud füüsilise jalajäljega tuumareaktorid, mida saab ehitada tehases valmistatud kvaliteetsetest moodulitest ning mis ei vaja ohutuse tagamiseks (sisuliselt tähendab see reaktori jahutamist) välist inimese sekkumist ega elektritoidet ehk nad on nn passiivselt ohutud. Siiski peab mainitud eelistest sõltumata ka väikereaktor vastama samadele ohutusnõuetele, mis rakenduvad mistahes tuumarajatisele.
Fermi Energia on Eestile sobilike tehnoloogiate analüüsiga tegelenud terve oma tegutsemisaja ja läbi oma ekspertide kogemuspagasi veel kauemgi. 2022. aasta seisuga on maailmas kolm reaktoriarendajat, kes pakuvad meie nõudmistele vastavat tehnoloogiat.
Keevaveereaktor BWRX-300 on maailma kahe kogenuima tuumatehnoloogiaettevõtte General Electric´u (USA) ja Hitachi (Jaapan) ühine tehnoloogia. BWRX-300 on, nagu nimi viitab, kümnenda põlvkonna keevaveereaktor elektrivõimsusega 300 MW. Võrdluseks, Olkiluoto 3. reaktori võimsus on 1600 MW. X-300 on sisuliselt sama tehnoloogia, mis pandi tööle juba 1950ndatel ja mida on radikaalsemate muudatustega optimeeritud ja viimistletud tänapäevaseks, suhteliselt lihtsaks reaktorisüsteemiks, kus suur osakaal on passiivsetel mehhanismidel nii tavarežiimis kui rikke korral. Põhja-Ameerika suurimaid energiaettevõtteid Ontario Power Generation tegeleb selle reaktori rajamisega Toronto lähedale. Jaama valmimistähtaeg on 2028. aastal.
USA tehnoloogiaarendaja NuScale Power on välja tulnud jaama kontseptsiooniga, mis koosneb 77 MW võimsusega moodulitest ehk NPM-dest (NuScale Power Module). Tegemist on surveveereaktori tehnoloogiaga, kuid iga moodul/kapsel sisaldab kõiki osasid, mis tüüpiliselt paiknevad jaamas üksteisest eraldi – reaktor, ühendustorud ja aurugeneraator on ühildatud üheks mooduliks, kust väljub aur. Vastavalt kliendi vajadusele on teatud hulk mooduleid paigutatud ühte veebasseini ja jaama koguvõimsust on võimalik muuta mooduleid eemaldades või lisades. Esimene klient on Utah osariigi munitsipaalasutuste ühendus UAMPS, kes on seda rajamas CFPP (Carbon Free Power Project) projekti raames. Elektrit on oodata 20ndate lõpuks, 30ndate alguseks.
Kolmas tehnoloogia on Rolls Royce SMR poolt arendatav surveveereaktor võimsusega 470 MW. Surveveereaktorid on keevaveereaktorite ees maailmas levinuim reaktortüüp. Elektrijaamades on neid kasutusel veidi üle 300 ja enam kui 100 on paigutatud all- ja pealveelaevadele. Rolls Royce´i väikereaktori lahenduse kohaselt valmistatakse 90% reaktorist kõrge kvaliteedikontrolliga tehastes ning jaama asukohas toimub vaid monteerimine. Huvitatud kliente on nii Suurbritannias kui Hollandis.
Pakkumised
Kuna tuumaenergeetikas on tarnijate näol tegemist palju enama kui pelgalt kauba müüjatega – eelkõige on tegemist partnerlussuhtega – siis on partneri valimisel äärmiselt oluline veenduda tema võimekuses olla pikaajaline tarnija, teenusepakkuja, koostööline ja kaasteeline. Ja valikut saab teha ainult ametlikult esitatud põhjaliku info põhjal. Seetõttu saatsime käesoleva aasta 15. septembril välja pakkumiskutsed kõigile kolmele ülalkirjeldatud tehnoloogiatarnijale. Kõige lühemalt protsessi kirjeldades ootame vastuseid 15. detsembriks ja teavitame tulemused 2023. aasta 8. veebruaril.
Pakkumises on kümneid detailseid küsimusi eesmärgiga hinnata ja võrrelda meile olulisi kriteeriume.
Esiteks, arvestades energiakriisi akuutsust, tahame näha, mis ajaks on tehnoloogia rajamine Eestis võimalik. Teiseks, et pakutud ajagraafikus veenduda, hindame eraldi tarnija tehnilist võimekust, kogemusi ja oskusi. Sinna hulka kuuluvad reaktoritehnoloogilised detailid, pakutava jaama eelnev ehitamise kogemus, tarneahela valmisolek ja võimekus tegeleda samaaegselt mitmete uute klientidega.
Kolmandaks, kommerts- ja finantsilised tingimused, kuna tuumaenergia peab olema tarbijatele konkurentsivõimelise hinnaga. Ökonoomikat mõjutab lisaks tehnoloogiale ka loamenetlusprotsessi tõhusus, tarneahela kogemused ja kvaliteetne projektijuhtimine – kõiges selles peab valitud tarnija olema hea partner.
Neljandaks, hindame Eesti tootmis- ja teenusettevõtete võimalust pakutava tehnoloogia rajamises osaleda. Aga kuna peamised kriteeriumid on siiski ohutus ja rajatavuse kindlus, siis kohaliku tarneahela osas teeme tõsist tööd ise, et Eesti ettevõtted oleksid loomulikud valikud projekti meeskonda tänu kõrgele kvaliteedile. Muu hulgas arvestame loomulikult ka sobivusega kohalikku elektrivõrku ning sellega, kas tehnoloogia sobib vaid elektri tootmiseks või on võimalik ka kaugkütte, tööstusauru, vesiniku jms tootmiseks.
Valitud tehnoloogiatarnijaga astume projektiarenduslepingusse, mille käigus algab tõsisem töö ja andmevahetus kolmel eesmärgil: 1) töötada välja kõikide tuleviku lepingute tingimused; 2) teha koostööd planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise protsessis ja 3) teha koostööd loamenetluse protsessis.
Inimesed
Piisav hulk vajalike pädevustega inimesi on tarvis tuumajaama igas etapis – projekteerimisel, ehitamisel kui käitamisel. Seatud nõuetele vastamise tagamiseks peab adekvaatselt olema mehitatud tuumajaama omanik, operaator ja riiklik järelevalve.
Tuumaenergeetikas ei tööta tegelikult tuumateadlaste armee. Sügava tuumateadmisega eksperte on kogu tööjõust vaja umbes 5%, peamiselt järelevalveametis ja reaktorite projekteerimisel (seda teevad reaktorite arendajad, mitte kasutajad). 15% töötajatest on head mehaanikud, keemikud, reaktorioperaatorid, järelevalvetöötajad, keda treenitakse tuumaalaste täiendkoolitustega.
Enamik (80%) töötajatest on oma valdkonna asjatundjad, kes ei pea omama tuumateaduse tausta, kuid kes on heade teadmistega ohutuskultuurist ja tuumaala nüanssidest.
Kogemus tuumaenergeetika mõjudest Rootsi omavalitsustele Östhammar (Forsmarki jaam, 3300 MW) ja Oskarshamn (Oskarshamni jaam, 1450 MW) näitab, et neis piirkondades on inimesed tuumavaldkonnaga tuttavad ning töökohti jagub nii jaamas endas kui selle ümber.
