Kohalikud omavalitsused (KOV) peavad korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Eraldi taaskasutuse kohustust tekstiilijäätmetele seatud ei ole.
Praegu on tekstiilijäätmete kokku kogumine korraldatud igas KOV-is isemoodi – osas on olemas konteinerid kasutuskõlblike kasutatud riiete ja jalanõude kokku kogumiseks, osas kogutakse tekstiilijäätmeid ainult jäätmejaama kaudu.
Eesti Kunstiakadeemia avaldas jaanuaris uuringu, milles tõdetakse, et tarbijate kasutatud tekstiili ringlussevõtuks puuduvad praegu Eestis head võimalused. Seetõttu on kõige olulisem koguda eraldi kasutuskõlblikud tekstiilesemed, et need teise ringi kaubana uuesti kasutusse võtta. Seda saab teha näiteks juba tuttavate riidekonteinerite või kaupluste kogumiskastide kaudu.
Tekstiil vaja eraldi sortida
Hiljemalt 2025. aastaks peavad KOV-id tagama ka tekstiilijäätmete kokkukogumise. Lisaks jäätmejaamas tekstiilijäätmete vastuvõtmisele on võimalik koguda tekstiilijäätmeid kokku ka korraldatud jäätmeveo raames – see tähendab, et inimestele tuleb kogumisauto kodu juurde. Juba praegu on Eestis omavalitsusi, kus on hakatud nii tekstiilijäätmeid koguma, näiteks Tori, Jõelähtme ja Anija valdades.
See tähendab, et jäätmevedaja korraldab regulaarselt tekstiilijäätmete kogumisringe ning inimesed saavad oma eraldi kogutud tekstiilijäätmed ära anda kodu juurest. Lisaks võib korraldada ka kogukondlikes jäätmemajades või kogumispunktides, kus on tekstiilijäätmete jaoks eraldi konteiner. Kindlasti võiks olla kasutuskõlblike riiete kogumiskonteineri kõrval teine konteiner tekstiilijäätmete jaoks, millel on selgelt eristuv märgistus. Sel juhul on ka edaspidine käitlus lihtsam ja odavam.
Kasutuskõlbliku tekstiili korduskasutusse suunamisega tegelevad juba mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Selliste jäätmete ringlussevõtuks praegu Eestis head lahendused puuduvad, seega tuleb esialgu leida koostööpartnerid teistest riikidest. Meie tekstiilijäätmete mahud on suhteliselt väikesed, kuid näeme, et esmatöötluse võimekus võiks Eestis siiski kohapeal olemas olla. Parem on olukord tööstuslike tekstiilijäätmetega, mille ringlussevõtjaid leiab ka Eestist.
Näiteks tehakse tekstiilitööstuse jäätmetest sisupatju, isolatsioonimaterjale või vatiini.
Ringlussevõtu edendamist toetame ka edaspidi (uue struktuurifondide rahastusperioodi meetme avanemine jääb tõenäoliselt 2024. aastasse).
Probleem erineva koostisega
Eestis ei ole praegu keemilise ümbertöötlemise võimekust. Mehaaniliselt töötleb Eesti ettevõte AS Paragon Sleep ümber kohalike tekstiilivabrikute tootmisjääke. Seda projekti kaasrahastas KIK.
Kuna nii keemilise kui ka mehaanilise ümbertöötlemise juures on oluline, et kokku kogutud tekstiil oleks võimalikult ühetaoline ega sisaldaks võõriseid, siis edukaks ümbertöötlemiseks peab toimima nii kokkukogumine kui ka eeltöötlus (näiteks lukkude, metallide, nööpide eemaldamine).
Statistika
Tekstiilijäätmed satuvad segaolmejäätmete sekka
- EL-is tekib 5,8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid aastas ja sellest 67% põletatakse energia saamiseks või ladestatakse prügilasse.
- Liigiti kogutakse EL-is praegu tekkivatest tekstiilijäätmetest keskmiselt üks kolmandik.
- Eestis tekkis 2021. aastal liigiti kogutud olmetekstiilijäätmeid (ehk tarbijatel tekkinud rõiva- ja tekstiilijäätmed) ligikaudu 2200 tonni, millest enamus ladestati prügilasse või põletati energia saamiseks.
- Seega kokku tekib Eestis ligikaudu 22 500 tonni tekstiilijäätmeid.
- Hiljutine tekstiilijäätmete kohta käiv uuring on saadaval internetis: https://media.voog.com/0000/0049/3896/file
