• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Omavalitsused peavad tekstiilijäätmete kokkukogumise tagama

autor: Katrin Koppel, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
veebruar 2023
Kategooria: Keskkond, TööstusEST veebruar 2023
Omavalitsused peavad tekstiilijäätmete kokkukogumise tagama. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Kohalikud omavalitsused (KOV) peavad korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise hiljemalt 1. jaanuariks 2025. Eraldi taaskasutuse kohustust tekstiilijäätmetele seatud ei ole.

Praegu on tekstiilijäätmete kokku kogumine korraldatud igas KOV-is isemoodi – osas on olemas konteinerid kasutuskõlblike kasutatud riiete ja jalanõude kokku kogumiseks, osas kogutakse tekstiilijäätmeid ainult jäätmejaama kaudu.

Eesti Kunstiakadeemia avaldas jaanuaris uuringu, milles tõdetakse, et tarbijate kasutatud tekstiili ringlussevõtuks puuduvad praegu Eestis head võimalused. Seetõttu on kõige olulisem koguda eraldi kasutuskõlblikud tekstiilesemed, et need teise ringi kaubana uuesti kasutusse võtta. Seda saab teha näiteks juba tuttavate riidekonteinerite või kaupluste kogumiskastide kaudu.

Tekstiil vaja eraldi sortida

Hiljemalt 2025. aastaks peavad KOV-id tagama ka tekstiilijäätmete kokkukogumise. Lisaks jäätmejaamas tekstiilijäätmete vastuvõtmisele on võimalik koguda tekstiilijäätmeid kokku ka korraldatud jäätmeveo raames – see tähendab, et inimestele tuleb kogumisauto kodu juurde. Juba praegu on Eestis omavalitsusi, kus on hakatud nii tekstiilijäätmeid koguma, näiteks Tori, Jõelähtme ja Anija valdades.

See tähendab, et jäätmevedaja korraldab regulaarselt tekstiilijäätmete kogumisringe ning inimesed saavad oma eraldi kogutud tekstiilijäätmed ära anda kodu juurest. Lisaks võib korraldada ka kogukondlikes jäätmemajades või kogumispunktides, kus on tekstiilijäätmete jaoks eraldi konteiner. Kindlasti võiks olla kasutuskõlblike riiete kogumiskonteineri kõrval teine konteiner tekstiilijäätmete jaoks, millel on selgelt eristuv märgistus. Sel juhul on ka edaspidine käitlus lihtsam ja odavam.

Kasutuskõlbliku tekstiili korduskasutusse suunamisega tegelevad juba mitmed ettevõtted ja organisatsioonid. Selliste jäätmete ringlussevõtuks praegu Eestis head lahendused puuduvad, seega tuleb esialgu leida koostööpartnerid teistest riikidest. Meie tekstiilijäätmete mahud on suhteliselt väikesed, kuid näeme, et esmatöötluse võimekus võiks Eestis siiski kohapeal olemas olla. Parem on olukord tööstuslike tekstiilijäätmetega, mille ringlussevõtjaid leiab ka Eestist.

Näiteks tehakse tekstiilitööstuse jäätmetest sisupatju, isolatsioonimaterjale või vatiini.
Ringlussevõtu edendamist toetame ka edaspidi (uue struktuurifondide rahastusperioodi meetme avanemine jääb tõenäoliselt 2024. aastasse).

Probleem erineva koostisega

Eestis ei ole praegu keemilise ümbertöötlemise võimekust. Mehaaniliselt töötleb Eesti ettevõte AS Paragon Sleep ümber kohalike tekstiilivabrikute tootmisjääke. Seda projekti kaasrahastas KIK.

Kuna nii keemilise kui ka mehaanilise ümbertöötlemise juures on oluline, et kokku kogutud tekstiil oleks võimalikult ühetaoline ega sisaldaks võõriseid, siis edukaks ümbertöötlemiseks peab toimima nii kokkukogumine kui ka eeltöötlus (näiteks lukkude, metallide, nööpide eemaldamine).

Statistika

Tekstiilijäätmed satuvad segaolmejäätmete sekka

  • EL-is tekib 5,8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid aastas ja sellest 67% põletatakse energia saamiseks või ladestatakse prügilasse.
  • Liigiti kogutakse EL-is praegu tekkivatest tekstiilijäätmetest keskmiselt üks kolmandik.
  • Eestis tekkis 2021. aastal liigiti kogutud olmetekstiilijäätmeid (ehk tarbijatel tekkinud rõiva- ja tekstiilijäätmed) ligikaudu 2200 tonni, millest enamus ladestati prügilasse või põletati energia saamiseks.
  • Seega kokku tekib Eestis ligikaudu 22 500 tonni tekstiilijäätmeid.
  • Hiljutine tekstiilijäätmete kohta käiv uuring on saadaval internetis: https://media.voog.com/0000/0049/3896/file

Sildid: keskkondkohalik omavalitsustekstiilijäätmedtekstiilitööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

Järgmine artikkel

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor
Keskkond

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Järgmine artikkel
Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!