Kliimaeesmärgid tähendavad suuri muutusi inimestele, kes tegutsevad suure keskkonnamõjuga valdkondades. Õiglase ülemineku eesmärk on teha need muutused nii, et inimesed ei peaks ebaõiglaselt kannatama.
Selle jaoks on Euroopa Liidus Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF), mis Eestis katab suure saastega põlevkivitööstusele orienteeritud Ida-Virumaad. Kliimaläbirääkimistel ÜRO-s on õiglase üleminekuga seotu – kliimapoliitika majanduslikud mõjud, majanduse mitmekesistamine, mõju tööhõivele, majanduse koguproduktile, tervisele – olnud Annela Anger-Kraavi kanda.
„Kliima soojenemine iseenesest ei ole ohtlik, ohtlik on see, mis see kaasa toob, nagu ekstreemsed tormid, merevee hapestumine, põuad ja kuumalained,” selgitab Kraavi, miks seda kõike üldse vaja on. „Kõik meie elumustrid ja traditsioonid muutuvad. Kiireid ja lihtsaid lahendusi kliimamuutustele ei ole.”
Kliimaprobleem on tema sõnul nurjatu probleem (wicked problem), mida on tohutult raske tervikuna näha. Kõige hirmutavam on see, et kuigi kogu aeg tuleb juurde uusi teadmisi kliimamuutuste kohta, on siiski palju seda, mida me ei tea. Teadlase sõnul oleme me üleminekuga meeletult hiljaks jäänud.
Lõputult ei saa kokku hoida
Kraavi selgitab, et me kasutame seniseid kogemusi ennustamaks, mis edasi juhtub, aga praegu on määramatus väga suur.
„Inimkond on läbi teinud mitmesuguseid kriise, nende kohta on meil ajalooline mälu,” märgib ta. „Aga midagi sellist, nagu praegused kliimamuutused, kus CO2 kontsentratsioon on viimase kahe miljoni aasta kõrgeim, pole varem läbi elatud.” Just seetõttu on roheüleminekus palju vastuolusid.
„Seda saab teha ainult inimestega koos, muidu tekib vastuseis ja võimule saavad valitsused, kes annavad kogu protsessile tagasilöögi,” rõhutab Kraavi. „Igaüks peab oma osa andma. Inimest sellest süsteemist ei eemalda, kui me just välja ei sure. Peame õppima teistmoodi elama nii, et säiliks inimeste eneseväärikus.”
Samas toob ta näite, et maainimesed elavadki suures osas nii, nagu ülejäänud maailm räägib, et tuleks elada – kustutavad tulesid, kasvatavad ise toitu, taaskasutavad. Neilt ei ole enam midagi võtta. „Oluline on, et me hoiame inimesi, sest nemad ju peavad roheülemineku tegema. Õiglane üleminek on see, et tuleb leida tasakaal, ei saa jätta maapiirkondade elanikke külma ja nälga,” märgib ta.
Ka elektritarbimist ei saa lõputult vähendada. „Küünlavalgel võib ju kodus olla, aga kui sa oled tootja, siis tuleb ette piir, kui tuleb pood kinni panna,” arvab Kraavi. „Samas oleme lubanud ÜRO-s ja Euroopa Nõukogus, et praegune kriisiolukord ei tohi segada roheülemineku elluviimist.”
Tulemas mitu toetusmeedet
Õiglast üleminekut riigi tasandil koordineerib rahandusministeeriumi regionaalarengu ja -poliitikakoordinaator Ivan Sergejev. Ta selgitab, et ÕÜF-i tegemistesse on kaasatud võimalikult lai hulk osapooli, toimunud on mitmeid seminare ja arutelusid ning kokku on kutsutud spetsiaalne juhtkomisjon.
Esimene toetatud projekt Eesti ja ka EL-i tasandil on juba olemas – NEO Performance Materials – supermagnetite tehas Narvas sai fondist 18,75 miljonit eurot, ettevõte ise panustas üle 80 miljonit. Sergejev lisab, et ootel on veel kümmekond projekti. Aprilli alguses sai allkirja ka teine ÕÜF-i meede mahus viis miljonit eurot, mille fookuses on sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine Ida-Virumaal.
Lähiajal peaks rakenduma veel kolm ÕÜF-i meedet: väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeeringutoetus, ettevõtluse teadmusmahukuse toetus kohalikele kolledžitele ning ettevõtjate teadus-arendustegevuse toetus. Suurimate väljakutsetena toob Sergejev välja ÕÜF-i suhteliselt rangeid reegleid ning kiiret rakendamise tempot.
„Fondi vahenditest finantseeritavad projektid peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, silmas pidama maakonna arengu pikka vaadet ning vastama EL-i poolt kehtestatud reeglitele. Teisalt on meil suhteliselt vähe aega nende realiseerimiseks,” kirjeldab ta olukorda. „Jälgime hoolikalt, et need väljakutsed õiglase ülemineku võimalusi ei kärbiks.”
Kuulatakse ka ettevõtjate nõu
Õiglase ülemineku fondi kasutamiseks koostati Ida-Virumaale territoriaalne kava. Selle käigus peeti nõu ka Viru Keemia Grupiga (VKG) puidukeemiatootmise sisseseadmiseks ja Fibenoliga bioressursi fraktsioneerimise tehnoloogial baseeruva biotööstuskompleksi rajamiseks. Fibenol tegeleb praegu Imaveres asuva katsetehase käikuvõtmisega, et teha suvel tootmisega algust. Kuid otsitakse kohta ka suuremal skaalal tehase rajamiseks. Uuritakse erinevaid võimalusi Eestis, sh Ida-Virumaal ja Lätis.
„Ühetegi otsust selles osas veel tehtud ei ole,” ütleb ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Liisa Rohila. „Tööstusliku tehase rajamine on suur investeering, mida mõjutavad erinevad tegurid – kohaliku kogukonna ootused, keskkonnaküsimused, infrastruktuur jne. Toetusmeetmed on muidugi tervitatavad, kuid asukoha otsus tuleb teha lähtudes tervikust.”
Kuigi kavandatav VKG biotoodete tootmiskompleks kvalifitseerub ÕÜF-i projektiks, ei taotle ettevõte sealt toetust. Fondi ajakava näeb ette, et investeering peab olema tehtud 30. aprilliks 2026, kuid VKG projekt ei valmi enne 2027. aastat.
Teine takistav faktor on maksimaalne toetussumma, mis on 12–15 miljonit eurot. „Miljardi euro suurusjärgus projektidele tähendab see vahemikku 1,2–1,5% ning sel ei ole ergutavat mõju,” leiab VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid. „Fond on mõeldud ennekõike väikeprojektidele.”
Olulise takistusena toob Raid välja, et tööstuse rajamiseks vajalik keskkonnamõju hindamine on fondi tingimuste jaoks liiga pikk protsess.
„Toetuse saamiseks peab projekt olema arendatud enam-vähem eskiisprojekti tasemele, et taotluses oleks võimalik esitada kõik vajalikud andmed,” selgitab ta. „Seega ei ole põhimõtteliselt võimalik saada toetust suurele, põlevkivitööstuse mastaabis investeeringule.” Lauri Raidi meelest puudub Eestil selgelt sõnastatud õiglase ülemineku poliitika.
Tarvis sõnastada kindel plaan
Sergejev leiab, et küsimus investeeringute puhul on selles, mida pidada suureks. Tema hinnangul kvalifitseerub näiteks NEO Performance Materials magnetite tehas oma 100 miljoni eurose rahvusvahelisele kapitalile toetuva kogumahuga ning 300 uue töökohaga ainult tehases kindlasti suurinvesteeringuks
„Loodan, et esimene edulugu kinnitab ka teistele meie ettevõtetele, et igas mahus investeeringud on võimalikud,” ütleb ta. „Tean, et häid ÕÜF-i raamistikku sobivaid ideid neil on.”
Ka Annela Anger-Kraavi leiab, et õiglane üleminek ja selle teostus on valitsuse tasandil suuresti veel läbi mõtlemata.
„On sõnakõlksud ja lubadused, mis vähegi võiks erinevate valijate silmis punkte tuua. Päris lahendused on keerulised, aga nendega ei taha keegi tegeleda,” ütleb ta. „Teoreetiliselt on arusaamine suurema plaani vajadusest ka Eestisse jõudnud, mingit sisulist plaani seni paraku ei ole. Tegelikult peab kogu riik õiglaselt üle minema.”
Mõtlema peab Kraavi sõnul kogu tööstuste peale, mitte ainult sellele osale, kuhu Euroopa toetusi tuleb. Raha tuleb kasutada tööstuse jaoks uute, kliimasõbralikumate tegevuste tekitamiseks.
„Ida-Virumaa tervikuna kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminek on kompleksne tegevus ning nõuab eraldi seiret ja mõtestamist,” lisab Sergejev, kinnitades, et sellega ka tegeletakse. „Plaane tuleb arutada ka nende inimestega, kes praegu kaevandavad põlevkivi,” jätkab Kraavi. „Ja see ei tohi olla kaasamine linnukese pärast. Inimestel, kes on tööd kaotamas, peab tekkima kindlustunne.”
Tuleviku osas puudub selgus
Praegu on käimas EL-i rahastatud teadusprojekt CINTRAN, mille Eesti uurimisrühma veab Annela Anger-Kraavi.
Projekt loob baasteadmised õiglaseks üleminekuks Ida-Virumaal, osa sellest on ka kogemuste vahetamine Euroopa Liidu teiste õiglast üleminekut plaanivate regioonidega.
„Tegime kümme pikka intervjuud ja nägime, et nii ettevõtted kui inimesed tunnevad jõuetust,” avab Kraavi uuritut. „Aga seda tunnet ei tohi olla, kui sa tahad, et roheüleminek toimiks. Inimesed peavad sellest aru saama ja kaasa tulema. Praegu on neil küll selline tunne, et lahendustest justkui räägitakse, aga midagi ei tehta. Ka ajakirjanduse analüüsist tuleb sama välja – me tegelikult ei kaasa inimesi.”
Õiglast üleminekut on Kraavi sõnul vaja, et inimesed ei jääks rataste vahele. Ta selgitab, et keskkonnaõiguses on tuntud ettevaatusprintsiip, mis ütleb, et kui sul on kasvõi mingi kahtlus, et võib kehvasti minna, tuleb reageerida, isegi siis, kui on mingi tõenäosus, et ei pruugi nii halvasti minna.
„Maailm ei kuku kokku aastaks 2030 ega 2050, kui ta just poliitiliselt kokku ei varise. Aga raskemaks läheb. Meil siin ehk mitte niivõrd kui lõuna pool. Meie oleme küllaltki õnnelikus kohas. Võib muidugi juhtuda, et kliimamuutused ei toogi lõppeks kaasa nii hirmsaid tagajärgi, kui praegu arvatakse,” avaldab Annela Anger-Kraavi lootust. „Aga mis oleks halba selles, kui meil olekski tulevikus puhtam keskkond ja parem vaimne tervis?”
Hea teada
Ida-Virumaa saab rahasüsti
- Õiglane üleminek on üks kuuest Euroopa Liidu 2021–2027 eelarveperioodi toetuse kasutamise eesmärgist.
- Kavandatud eelarve on 153 miljonit eurot, millest plaanitakse toetada aastatel 2022–2026 vähemalt 20 suurprojekti ja 1000 uue töökoha loomist Ida-Virumaal.
- Toetuse maksimaalne summa sõltub projekti kogumahust, tegevustest ja kavandatud tulemustest ning jääb reeglina vahemikku 500 000 kuni 19 miljonit eurot.
Allikas: EL-i Õiglase Ülemineku Fond
