Eesti Maaülikool tõusis tänavu maailma põllumajandus- ja metsandusharidusega ülikoolide seas 37. kohale, kusjuures niivõrd kõrgele kohale ei ole ükski Eesti kõrgkool seni jõudnud.
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symondsi edetabeli 37. koht tõstab Eesti Maaülikooli (EMÜ) nähtavust maailmakaardil, olles vaid koha võrra taga valdkonnas tunnustatud Helsingi ülikoolist. EMÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Risto Metsa sõnul ei tule sellised edetabelikohad iseenesest – tarvis on kõrgetasemelist teadustööd, rahvusvahelist tuntust, aga ka reputatsiooni tööandjate seas.
EMÜ teadustöö on praktilise väärtusega, mistõttu on koostöö erasektoriga tavapärane praktika, alustades loomageneetikast ning lõpetades tehisintellekti rakendamisvõimalustega. Välja võib tuua Valga Puu ja EMÜ ühisprojekti metsaistandike arendamiseks või koostöö Milrem Roboticsiga, kus katsetatakse mehitamata maismaasõidukeid metsa istutamiseks.
„Palju ettevõtluskoostööd seondub põllumajanduse ja metsandusega. Olgu selleks mulla kvaliteedi uurimine ja sobivuse hindamine vastavate põllu- või metsataimede kasvatamisel või keskkonnasäästlik taimekaitse,“ kirjeldab Mets.
Nõudlus metsateadlaste järele on suur
Erasektorit esindava Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on ettevõtjate peamine murekoht kvalifitseeritud töötajate puudus.
„Arvestades vajadust vähemalt magistrikraadiga metsa- ja puiduspetsialistide järele, siis järelkasv on vajalikust väiksem ning magistri- ja doktoriõppesse ei astu piisavalt uusi tudengeid,” märgib EMPL-i arendusnõunik Pille Meier. Näiteks on ettevõtjate jaoks suur väljakutse puidu mehaaniline ja keemiline väärindamine. „Metsanduses saab rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendav innovatsioon tulla investeerimisest teadus- ja arendustegevustesse ja teadlaste kaasamisest.”
Miks ei jõua piisavalt noori metsanduse või põllumajanduse erialadele? Põhjuseid on mitmeid, kuid ühe tegurina toob Meier välja poliitilised tõmbetuuled.
„Kui otsustajad annavad avalikkuses sõnumi, et metsa- ja puiduvaldkond tuleb kokku tõmmata, siis ei pea noored seda perspektiivikaks. Tegelikult on vastupidi – just spetsialistide ja teadlaste abiga saame puitu kui kodumaist taastuvat ressurssi senisest veelgi tõhusamalt väärindada, tagades nii töökohad kui kõrgemast lisandväärtusest tuleneva kasumi jätmise Eestisse,” sõnas ta.
Teadlaste järelkasvu kindlustamiseks toetavad metsa- ja puidutööstuse ettevõtted ülikoole praktikabaaside, stipendiumide ja õppekeskkonnaga ning osalevad õppekavade väljatöötamises. Lisaks panustavad ettevõtjad ülikoolide ja instituutide nõukogude töös.
Teadlasi tuleks kaasata avalikes debattides
Nii tavainimese kui ka riigi tasemel on üks aktuaalsem teadusvaldkond praegu süsinikuringe ja metsade ning põldude võime süsinikku säilitada või lausa siduda.
„EMÜ teadlastel on mitmeid uurimisprojekte, et teha kindlaks, kui kiiresti mingi puuliik süsinikku seob ning millise raie ja metsauuenduse meetodiga saab süsiniku sidumise võimet mõjutada,” kirjeldab Mets. „Teadlased töötavad riigi ja ühiskonna huvides, kuid mõnikord näeme, et avalikes debattides kipuvad tooni andma inimesed, kel puudub erialane ettevalmistus ja teaduslik taust. Ometi on nad oma sõnumite levitamisel võrdlemisi edukad.”
Ta lisab, et nii riigivalitsejatele kui ka ühiskonnale tervikuna on siiski vajalik, et nendeni jõuaks tasakaalustatud info ja teadmised.
„EMÜ-l on pakkuda päris mitmeid kompetentse, millega keegi teine meie väikeses riigis süvitsi ei tegele,” märgib Mets. „Seega sõnum kõigile – enne järelduste tegemist ja otsuste langetamist küsige ka teadlastelt.”
