Kuigi avalikkuses räägitakse äsja ametisse astunud valitsuse võimuleppe puhul pigem maksude tõusust ja inimeste toimetulekust sellega seoses, sisaldab koalitsioonileping ka mitmeid punkte, mis otse või kaude puudutavad ka tööstussektori lähiaastate tulevikku.
Kõige üldisem, mis puudutab mitte ainult tööstuse, vaid kogu majanduse ja ühiskonnaelu korralduse tulevikku, on muidugi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ette võetud rohereform. See sunnib ettevõtteid säästlikkusele, kohustab neid saastamist vähendama, nõuab senisest efektiivsemate tootmisprotsesside juurutamist jmt. Mis omakorda tähendab ettevõtete jaoks investeeringuid. Just rohepöörde elluviimist tuuakse koalitsioonileppes ka üheks „maksutulude ümbervaatamise” põhjuseks.
Maksutõusud mõjuvad ka ettevõtetele
Tuleb nentida, et võimuleppes, nagu selle koostajad tegelikult isegi tõdevad, on palju ruumi pühendatud riigieelarve tasakaalustamise poole püüdlemisele, riigikaitsele, eestikeelsele haridusele ja hinnatõusude leevendamisele. Mitmete maksude planeeritav tõus on praegu avalikkuses peamiseks kõneaineks ja selles osas on ka plaanid kõige konkreetsemad. Samas puuduvad nende mõjuanalüüsid, eriti see, millist mõju avaldab näiteks alampalga kiire kergitamine, käibemaksu tõstmine või automaksu tekitamine ettevõtetele.
Tööstussektori tulevikuvisiooni maalimisel on koalitsioonipartnerid olnud napisõnalised. Küll on võimuleppes küllaltki palju ruumi pühendatud energeetika väljavaadetele. Ent jällegi – konkreetsust tähtaegade ja mingite otsuste maksumuse kohta napib.
Kohati on võimuleppe sõnastus üldine ja mitmeid klausleid võib tõlgendada nii ja naa. Toome siinkohal välja mõned olulisemad punktid uue valitsusliidu programmist, mis moel või teisel mõjutavad ka tööstusettevõtteid.
Võimuleppe postulaadid õhutavad alalhoidlikkusele
Energeetika
- Taastuvenergeetikat määratletakse kui ülekaalukalt avalikku huvi, sealjuures määratakse kriteeriumid nende projektide valikuks ja kiirendatud ning lihtsustatud korras ehitamiseks.
- Prügi põletamine energia saamiseks väheneb, jäätmed tuleb suunata pigem taaskasutusse.
- Prioriteet seatakse elamute ja muude hoonete renoveerimisele ja soojapidavuse parandamisele.
- Suurendatakse energia varustuskindlust, arendatakse välja ilmastikukindlad võrgud, energiakasutust hakatakse targalt juhtima ja sõnastatakse energeetika nn pikk vaade.
- 2023. aasta jooksul otsustatakse analüüside põhjal, millest lähtuda energiasüsteemi järgnevate kümnendite valikutes.
- Tuumaenergeetika töörühma raporti alusel langetatakse otsus, kas ja millises rollis võiks Eesti energeetikaportfellis olla tuumaenergia.
- Soodustatakse rohevesiniktehnoloogia arengut, samuti geotermaalenergia uuringuid ning jääksoojuse, reo- ja merevee soojuse kasutamist kütteks ja jahutuseks.
- Elektrilevi eraldatakse Eesti Energiast.
- Põlevkivi kaevandamine lüüakse lahku Eesti Energiast ja luuakse eraldi äriühing, mis tagab võrdse ligipääsu põlevkiviressursile kõikidele turuosalistele kulupõhise hinnaga.
- Toetust saavad kogukonnad, maaomanikud ja ettevõtted hajutatud energiatootmisprojektide, sh mikrovõrkude väljaarendamisel, samuti toetatakse energiaühistute loomist.
- Kodutarbijad ja korteriühistud saavad elektritootjana võrguliitumise fikseeritud hinnaga 30 kW ulatuses.
- Eesti ühendatakse mandri-Euroopa võrku hiljemalt aastaks 2025.
- Aastaks 2027 korraldatakse avalik konkurss juhitava võimsusreservi hankimiseks.
Tööstus
- Riik toetab Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi.
- Võimuliit peab oluliseks puidukeemia arendamist tööstuslikult tasandil.
- Toetatakse Eesti ja EL-i jaoks oluliste maavarade kasutuselevõtu uurimist.
- Tööstusettevõtted saavad riiklikku tuge energiaüleminekul ja ressursitõhususe parandamisel.
- Soovitakse tagada kodumaise toidu varustuskindlus ja määratleda toidu varustuskindlus kui elutähtis teenus.
Metsandus
- Majandusmetsade tagavara ei tohi väheneda. Selle saavutamiseks muudetakse 2023. aasta sügiseks vastavalt ka metsaseadust.
- Koostatakse metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas kliimaeesmärkidega.
- Metsade majandamine ja puidu väärindamine peab tervikuna tagama, et metsandusvaldkond on süsiniku siduja.
- Eesti puit tuleb väärindada maksimaalselt ja lõpptooted peavad olema maksimaalse süsiniku sidumisvõimega.
- Kõik metsandusega seotud andmed peavad olema digitaalsed, avalikud ja seotud teiste riiklike andmebaasidega (PPA, transpordiamet, EMTA jne).
- Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade regulatsioon saab kirjeldatud seaduses.
- Hakatakse katsetama riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonna- ning püsimetsana KAH-aladel.
- Lõpetatakse puidu põletamine tööstuslikus elektritootmises ja ei toetata energeetilise puidu eksporti. Kohalikes koostootmisjaamades biomassi kasutamine jätkub.
Keskkond
- Eesti majandusmudel peab saama kliimaneutraalseks ja kestlikuks aastaks 2050.
- Võetakse vastu kliimaseadus ja luuakse kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselgus ja investeerimiskindlus.
- Uusi põlevkivikaevandusi ei avata, selle asemel eelistatakse olemasolevate kaevanduste lõpuni kasutamist.
- Suurendatakse põlevkivi kaevandamisjääkide ja kõrvalsaaduste jm materjali ringlussevõttu mh läbi riigihangete.
- Eesmärk on vähendada süsinikuheidet transpordis, hoonete rajamisel ja loodusvarade kasutamisel.
- Luuakse maa- ja ruumiamet (MaRu), mis peab aitama kaasa senisest parema elukeskkonna loomisele maapiirkondades ja linnades, vähendada sundliikumisi, linnastumist ja autostumist.
- Maksustatakse pakendite ja plasti kasutamist.
- Vaadatakse üle keskkonna- ja ressursitasud ja maksustatakse raadamine.
Majanduspoliitika
- Suurendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi, andes neile võimaluse leida uusi maksutulusid.
- Hoitakse konkurentsivõimelist maksukeskkonda ja riigieelarvesse kogutakse rohkem tulu tarbimiselt ning saastamiselt.
- Viiakse ellu nn andmete ühekordse esitamise printsiip.
- Seatakse eesmärk, et 2% kõigist riigihangetest peab olema suunatud innovatiivsete lahenduste saamisele.
- Võimuliidu soov on, et 2023. aasta mais sõlmitakse kolmepoolne hea tahte kokkulepe ametiühingute ja tööandjatega, et alampalk jõuaks 60%ni mediaanpalgast 2027. aastaks ning alampalk kasvaks keskmisest palgast kiiremini.
- Parandatakse ettevõtete investeerimisvõimet uutesse rohe- ja digilahendustesse.
- Lubatakse süsteemselt tegeleda Eesti ettevõtetele kapitali kättesaadavusega, sh soodustada pensionifondide raha investeerimist Eesti majandusse, et parandada rahvusliku kapitali akumulatsiooni ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
- Konkurentsiameti ja TTJA rahastamismudelit muudetakse nii, et turuosalised osaleksid järelevalve finantseerimises.
Teadus
- Eesti majanduse innovatsioonivõimet parandatakse läbi teadus- ja arendustegevuse kindla rahastamise.
- Koostöös ettevõtjate ja teadusasutustega käivitatakse rakendusuuringute keskus, rakendusuuringute programmi rahastus suureneb vastavalt riiklikele fookusvaldkondadele.
- Valitsus lubab investeerida teadus- ja arendustegevusse (TA) vähemalt 1% SKP-st ja seada eesmärgiks, et erasektori TA kulud on vähemalt 2% SKP-st.
Allikas: Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 valitsusliidu programm aastateks 2023–2027
