Käivad jutud, et energeetikavaldkonna spetsialist võib teenida lausa 17 000 eurot kuus. Aga kui keeruline on selles valdkonnas tööd leida?
Tegelikult polegi jutud energeetikast kui hästi tasuvast valdkonnast, pelgalt kuulujutud. Statistikaameti andmeil on palgavahe IT- ja energeetikasektori vahel praeguseks juba üsna väikeseks kahanenud. Nimelt ütleb statistika, et selle aasta esimeses kvartalis oli energeetikavaldkonnas keskmine brutopalk 2435 eurot.
Reigo Kebja on Enefit Greeni koostootmise valdkonna juht. 32-aastane Reigo on omal ajal võitnud Rakett 69 saate ning nüüd Positronil jagamas kogemusi, millises suunas on liikumas energeetika nii meil kui ka laias maailmas ning vastab ka küsimusele, kas selles valdkonnas on keeruline töökohta leida ja millised eeldused selleks peaksid täidetud olema.
Küsimustele vastab Reigo Kebja.
Millised teemad on praegu energeetikavaldkonnas päevakorral?
Kuna Rakett 69 saate võitmine on palju tuult tiibadesse andnud, siis võin kinnitada, et säärane kogemus avab osalejatele tulevikus nii mõnegi ukse.
Tänapäeval areneb energeetikavaldkond Eestis päris mitmes suunas ning pakub eeskätt noortele tohutult palju uusi võimalusi. No ja eks see ole ka loogiline, sest elektritarbimine kasvab ju igapäevaselt. Meil on elektriautod, elektrirongid ja ka kodune elektritarbimine on kasvutrendis.
Selleks, et katta aina kasvavat nõudlust taastuvelektri järele, arendab Enefit Green uusi tootmisüksusi, et kasvatada 2026. aastaks taastuvelektri tootmisvõimsust neli korda. Lisaks palju räägitud päikese- ja tuuleparkidele uurime ja arendame salvestustehnoloogiaid.
Juba praegu oleme võimelised roheenergiat salvestama terveks päevaks, varem oli see võimalik vaid minutiteks. Selline lahendus on meil Ruhnu saarel neli aastat edukalt töös olnud ja elanikele roheenergiat pakkunud.
Kui inimene, kes on näiteks aastaid või aastakümneid olnud mõnes teises valdkonnas, siis kui keeruline on tal energeetikavaldkonda siseneda?
See sõltub paljuski inimese enda ambitsioonidest ja varasemast kogemusest, sest valdkond on laiahaardeline. Energeetikaga on ju tegu juba siis, kui on vaja lambipirni vahetada. Aga sisuliselt võib öelda, et kõige kiirem võimalus valdkonnas jalg n-ö ukse vahele saada, võtab aega keskeltläbi paar-kolm kuud. Selle ajaga on võimalus inimesel pääseda välitöödele, näiteks abitöölisena elektriliine hooldama.
Kui aga huvi on saada valdkonna spetsialistiks või mõnele juhtivale positsioonile, tuleb veidi rohkem kannatust varuda. Vajaliku pädevuse omandamine võtab aega üldiselt kolm kuni neli aastat. Selle ajaga saab end koolitada kutseliseks inseneriks.
Valdkonna hea eripära on see, et tööpuudust ei paista kunagi tulevat, sest pidevalt arendatakse välja uusi energialahendusi. Uute lahenduste puhul on aga alati vaja pädevaid inimesi, kes suudavad innovatsiooni ellu viia.
Kuidas sa oma kogemuse põhjal arvad, kas energeetika pakub üldiselt noortele huvi?
Saab julgelt väita, et noori on nii Enefit Greenis kui ka üldse energeetikasektoris palju. Nagu mainitud, siis energeetikavaldkond on läbi tegemas suuri muutusi ning valdkonnas vajatakse inimesi, kes kohanevad nende muutustega kiiresti. Isegi kui momendil kontoris ringi vaadata, võin öelda, et pea pooled minu töökaaslastest on umbes 30-aastased. Seega – energeetika on noorte päralt.
Oskad hinnata, milline on Eestis palgalagi energeetikas ja kas see on võrreldav näiteks IT-sektoriga?
IT-valdkonnaga on palgad üsna lähestikku. Kuigi keskmine palk on IT-sektoris mõnevõrra kõrgem, siis avalikult on ju teada energeetikavaldkonna tippjuhtide töötasud, mis minu parimal teadmisel jäävad üle 10 000 euro. (Eesti Energia juhatuse esimehe palk on ca 17 000 eurot ja juhatuse liikme palk 13 000 eurot – toim).
Milline on sinu eriala lisandväärtus ühiskonnale?
Energeetikas tegutsevate inimeste töö mõju on hästi pikaajaline. Ühe elluviidud projekti eluiga on umbes 30–40 aastat. Sellel perioodil vajab loodud lahendus nutikaid insenere, kes seda opereerivad. Täna tehtud tööst sõltub see, kui kättesaadav või kättesaamatu on energia ja lõppude-lõpuks sõltub sellest elektri hind. Kui teeme praegu oma tööd hästi, siis on tulevikus lihtsam püsida konkurentsis, luua töökohti ja tagada majanduskasv. Reigo Kebja esineb 22.–23.09 toimuval Positronil.
