• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Eksportijate murekoht: kõrged intressid teevad laenamise kalliks

autor: Taavi Raudsaar, Eesti Panga ökonomist
märts 2024
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST märts 2024
Eksportijate murekoht: kõrged intressid teevad laenamise kalliks. Taavi Raudsaar Eesti Panga ökonomist. Foto: Eesti Pank

Taavi Raudsaar Eesti Panga ökonomist. Foto: Eesti Pank

Ettevõtete hinnang laenukeskkonnale on kesine, kuna intressimäärad on tõusnud ja majanduse olukord nõrk.

Hinnang laenukeskkonnale peegeldab majandussektorite käekäiku: enim on halvenenud transpordi ja tööstusettevõtete hinnang, samuti on endiselt negatiivsed ehitusettevõtted.

Ehkki Eesti ettevõtete hinnang oma rahastamisvõimalustele on kõigele vaatamata ikkagi ligikaudu sama hea kui Euroopa ettevõtetel, on siinsete ettevõtete hinnang pankade valmisolekule laenu pakkuda halvenenud kõige rohkem.

See on osaliselt seletatav sellega, et ujuva intressimääraga laenulepingute laialdase kasutuse tõttu on baasintressimäärade tõusu mõju olnud Eestis märksa vahetum ja kiirem kui paljudes teistes euroala riikides.

Nii on intressimäärade senine tõus pea täielikult Eesti laenuvõtjate kuludesse juba üle kandunud. Samas paljudes teistes riikides seisab see veel ees.

Intressid on Eestis euroala kõrgeimate seas

Euroala teiste riikidega võrreldes kõrged laenuintressimäärad on eelkõige probleem Eesti eksportivatele ettevõtetele. Sarnaste laenutoodete puhul on laenuintressimäärad Eestis olnud viimastel aastatel ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgemad kui euroalal keskmiselt.

Eesti nominaalne majandus- ja hinnakasv on viimasel ajal olnud valdavalt kiirem kui ülejäänud euroalal, mistõttu on laenurahaga finantseeritavate projektide nominaaltootlus samuti kõrgem, reaalintressimäärad üldjuhul madalamad ja laenu seega kergem tagasi maksta.

Pangad suudavad ka kalli laenu maha müüa

Ekspordile suunatud ettevõtete konkurentsi seisukohalt vaadatuna võib probleem olla siiski suurem, sest Eesti ettevõtetel tuleb välisturgudel võistelda sageli ka selliste firmadega, kellel on rahastamiskulude mõttes tihtipeale eelis.

Ehkki laenude intressimäärad on meil kõrged, pole majapidamiste ja ettevõtete laenude kättesaadavus Eestis teiste riikidega võrreldes halb. Sellele viitavad läbiviidud küsitluste andmed ja võrreldes euroalaga kiirem võetud laenude kasv.

Pankade head võimet laenu pakkuda toetavad nende kõrge kasumlikkus, tugev kapitaliseeritus ja suhteliselt väikene probleemlaenude maht.

Laenustandardeid ja -tingimusi karmistati 2022. aastal, kuid vaatamata Eestis pikaks veninud majanduslangusele, 2023. aastal neid täiendavalt ei muudetud. Ettevõtete tagasilükatud laenutaotluste osakaal mullu pisut küll suurenes võrreldes tunamullusega, aga eluasemelaenude puhul sai varasemast rohkem taotlejaid hoopis jaatava vastuse.

Laenuvajadus ettevõtete seas on suur

Asjaolu, et intressimäärade tipp on tõenäoliselt saavutatud ja aastases ettevaates oodatakse intressimäärade mõningast alanemist, võib julgustada ettevõtteid ja majapidamisi tegema rohkem investeeringuid ning kaasama uut oma- ja võlakapitali.

Majandusväljavaate ebamäärasus ning hindade ja intressimäärade kiire kasv jättis paljud ettevõtted ja majapidamised investeerimis- ja laenuotsuseid tehes eelmisel aastal äraootavale seisukohale ning laenukasv kahanes. Hinnakasvu aeglustumine ja intressimäära tõusude lõppemine taastab kindlustunnet. Eesti Panga detsembriprognoosi järgi kasvab ettevõtete ja majapidamiste laenujääk lähiaastatel 5–6%.

ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Teadlane dilemma ees – kas teha teadust või siseneda ärimaailma

Järgmine artikkel

Vesinikuauto alustab ellujäämisvõistlust akuautoga

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.
Arvamus

Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

10/03/2026
Järgmine artikkel
Sügisel Tallinnas toimunud rohetehnoloogiate messil NEXPO Ove Oll (vasakul) ja Tarmo Kärsna. Foto: Ain Alvela

Vesinikuauto alustab ellujäämisvõistlust akuautoga

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.