AS-i Valdek arendusjuht Viljar Valdek on seda meelt, et kõige paremaid tulemusi innovatsiooni juurutamisel annab töötajate kaasamine ja vahetu kontakt nendega. Kuigi levinud on uskumus, et innovatsiooni eest ettevõttes vastutab juht, on Valdek vastupidisel arvamusel.
„Kõige esimene, kelle elu sa pead tööl paremaks tegema, on töötaja oma. Tema peab aru sama, et kõik mida teeme parandab ka tema enda tööd ja alles siis tulevad muud prioriteedid,“ selgitab Viljar Valdek. „Kui läheme esmalt juhtkonna tasandile ja ainult nõuame tulemusi, siis me ei saa kvaliteeti ja kollektiivis hakkab vastutöötamine. Meie deviisiks peaks olema – peame saavutama tulemuse, mitte me ei taha tulemust – siin on oluline vahe,“ lisab ta.
Muutused viivad ellu töötajad
Valdekus on pikalt tegeletud innovatsiooni ja uudsete lahenduste juurutamisega. Enim tekitab muutuste planeerimisel küsimusi, kuidas kaasata töötajaid protsessidesse ja millised on muutuste juhtimise väljakutsed. Arendusjuhi sõnul aitab siin ainult vahetu suhtlus, mitte midagi muud.
Innovatsiooni rakendamisel ja kasumlikkuse tõstmisel on oluline tegur töötajate arvu optimeerimine. Kuid millest alustada? Kas kaardistada eelnevalt töökohtadel tehtavad tööprotsessid ja nii selgitada välja vajadus innovaatiliste lahenduste järele või tegutseda muul moel?
„Peame inimeste oskusi paremini rakendama kasu toovatesse tegevustesse,“ kinnitab Viljar Valdek. „See on mõtteviisi alus. Alles seejärel saab vaadata, millised on innovaatilised võimalused probleemide lahendamisel.“
Valdeku sõnul on neil sarnaste tootmisettevõtetega võrreldes vähem töötajaid, kuid tootlikkus on kõrgem.
Lihtsad lahendused on abiks
„Ega meil ole eraldi eesmärki, et töötajaid peaks tingimata olema vähem. Pigem püüame ennetada sellise olukorra tekkimist, et võtame muudkui uusi töötajaid juurde, ent mingil hetkel peame hakkama tegelema personali vähendamisega,“ kirjeldab ta oma suhtumist värbamisse. „Eesmärgiks pole panna töötajaid rohkem tööd tegema, vaid targemalt tööd teha. Esmalt tasub üle vaadata, mis on inimeste rollid ja millist tööd nad teevad. Jälgida tuleb, et inimene oleks keskendunud rohkem tulu toovatele tegevustele. Kui tema tööülesannetest on rohkem, kui üle poole mittetulutoovad tegevused, siis tuleb sellele komplekselt läheneda ja vaadata, millised oleks innovaatilised digitaalsed lahendused.“
Ta lisab, et tihtipeale pole küsimus automatiseerimises või digitaliseerimises, vaid väga elementaarsetes, lihtsates lahendustes. Näitena toob Valdek rohkem kui kümne aasta taguse olukorra, kui ettevõttes loobuti tootmises pabertöökäskudest, kuna jooniste ja töökäskude printimine oli ajamahukas ning toodete pidev muutumine sai probleemseks teguriks.
Eesmärki peab hoidma
Muutuste läbiviimisel võib takistuseks saada hirm ebaõnnestumise ees. „Muidugi ei saa ühtki muutust läbi viia lihtsalt tunde pealt. Usk on kõige ebamäärasem asi, millest lähtuda. Äri tegemine eeldab sageli x-faktori ehk tundmatute asjadega tegelemist,“ tõdeb Valdek. Selleks, et olla edukas, pead tegema mõningaid asju teistmoodi. Võib-olla me tegelemegi uudsete lahenduste otsimisega seetõttu, et kui teed nii, nagu ülejäänud, või kuidas on varasemalt välja kujunenud, siis juba oledki teiste järel sörkija. See ei tähenda, et iga tehtud samm on õige – vahel peadki komistama. Aga õpime läbi kogemuste. Seega on kaks olulist asja – vahetu suhtlus, mida tuleb pidada, ja kogemused, mis viivad järgmiste muutusteni.“
Siselogistika on paljude tootmisettevõtete väljakutse, kus kogu protsessis võib peituda palju pudelikaelasid. Viljar Valdeku sõnul on hea alustuseks vaadata, millised tööprotsessid sisaldavad vähe tulutoovaid tegevusi.
„Kindlasti pole minu eesmärk öelda, et lansseerige need tegevused täiesti nulli. Pigem peab mitte tulutoov tegevus võimendama tulutoovat protsessi selle ulatuses,“ räägib ta. „Oluline on proovida logistika maksimaalselt efektiivseks teha, kaasates uudseid tehnoloogiaid.
Meie ettevõtte näitel võiks välja tuua QR-koodi tootesiltidel, mis väljastatakse automaatselt süsteemi poolt, kui toimub protsesside raporteerimine. See on otsene siduvus päris maailma ja digimaailma vahel.“
Nii on Viljar Valdek seda meelt, et headest asjadest saab nii aru, kui nende rakendamine käib n-ö iseenesest – annad vaid lahenduse kätte ja see võetakse kiirelt omaks. AS-il Valdek on pikaldased kogemused digitaliseerimise vallas. Juba aastal 2012 osteti ERPtarkvara, millele edasised arendused saab rajada.
„Kahjuks juba esimesel aastal tekkisid kitsaskohad, mille peamisteks märksõnadeks said info liikumine ja paindlikkus,“ meenutab Valdek. „2013. aastal astusime tugeva sammu enda platvormi loomise suunas. Selle eesmärk oli siduda kõik tootmisüksused ning mis annaks võimaluse luua digitaalseid rakendusi seal, kus ERP-süsteemi võimekus oli piiratud. Paberivaba tootmine on siiani meie üks prioriteete. See on see, kuidas digimaailm ja pärismaailm oleksid vahetult integreeritud.“
Info vahetamine senisest kiirem
Tänane digitaalne võimekus tähendab seda, et AS-il Valdek on digitaalne tootmisjuhtimine ja monitooring ning ettevõte ei pea otseseid tööülesandeid muul viisil edastama ega jälgima. Kõik osapooled saavad neile vajaliku informatsiooni kätte otse ja vahetult. Ettevõttes on praegu üle 60 aktiivse liidestatud digitaalseadme. Teiseks liigub kogu tooteinfo QR-koodiga.
Üks põhiprobleeme on siselogistikas ja vaheladudes ladustamine. Suurim vaheladu, mis asub kahe peamise osakonna vahel ja kus on igapäevaselt suurusjärgus 700–1000 tootepartiid. Korraga liigub vahelaost välja 300–500 partiid. Probleem on ajakulu, mis kulub toodete positsioneerimisele ja jälgitavusele.
Ettevõttes arendatakse AIRE demoprojekti
AS-i Valdek tootmises tekitasid muresid QR-koodi valesti paigutamine, kahjustatud tootekleebised jms – kõik see, mis takistas töötajatel tooteinfot välja lugeda. Murede lahendamiseks kasutati TalTechi juures tegutseva tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE spetsialiste.
„Kõik sai alguse 2020. aastal, mil viisime läbi demoprojekti. Seda tegime vanas tootmishoones väga piiratud oludes, kus katsetasime oma hüpoteesi. Jälgisime aluseliigutajate teekonda, mitte aluseid ise. Katsetus oli väga edukas ja tekkis veendumus, et see aitab lahendada probleemi, sest sellel on paindlik funktsionaalsus,“ iseloomustab ettevõetud protsessi projektijuht Juhan-Peep Ernits.
„Tekkis visioon targa lao loomisest, kuhu kaasata masinnägemise tehnoloogia, mis võimaldab kaamerate abil toodete jälgimist ja positsioneerimist. Lisaks saime teadmisi järgmisteks sammudeks ja aimu ka kitsaskohtadest.“ Projekt jagunes kaheks. Vaja oli luua lahendus, kuidas digi- ja pärismaailma omavahel siduda, selle kohta saab öelda ka digitaalne kaksik. Tänaseks on Valdekus loodud rakendus, mis telefoni ja kaamera kuvatõmmiste toel suudab genereerida 3D-maailma, mis omab reaalmaailma koordinaate. Ehk iga pikselkaamera pildid on projekteeritud põrandale. See eesmärk on saavutatud 80–90% ulatuses.
Teine eesmärk oli luua testkeskkond, kus katsetada erinevaid tehnoloogiaid ja olukordi, tulemusi omakorda valideerida ning kõrvutada. „Praeguseks saame öelda, et meil on kõik komponendid olemas, aga ühtseks tervikuks pole neid veel loodud,“ on Viljar Valdek optimistlik. „Koostöö AIRE ja TalTechiga jätkub, palju on tehtud, palju veel teha. Tegeleme AI kasutuselevõtuga, automatiseerimisega ning püüame leida võimalusi, kuidas meie digiplatvorm seda kõike saab toetada.“
Kommentaar: Projektiga on veel tööd, aga küllap saame valmis
Juhan-Peep Ernits,TalTechi projektijuht
Kuigi projekti lõpptähtaeg on juunis 2024, vajavad veel mõned asjad tegemist, sest tegu on kogu maailmas üsnagi unikaalse projektiga.
Projekti teeb keeruliseks asjaolu, et peame tuvastama ja jälgima objekte, kaubaaluseid, mis sisaldavad kogu aeg uute toodete detaile ja muutuvad pidevalt. Seetõttu ei ole sama lihtne treenida aluste tuvastajat, kui näiteks inimeste ja autode tuvastajat, mis töötavad tänapäeval juba väga täpselt.
Lõime projekti vältel Valdeku lao digitaalse kaksiku, mida kasutame sügavatel võrkudel tuginevate mudelite treenimiseks lisaks reaalsest maailmast saadud märgendatud andmetele. Lisaks on meil füüsikareeglitele tuginev filtreerimislahendus, mis aitab välja filtreerida füüsikaliselt võimatuid olukordi.
Praegu tegeleme aktiivselt komponentide integratsiooniga ja oleme optimistlikud, et projekti lõpuks pakutud lahendus demonstreerib tehismõistuse tehnoloogia rakendatavust AS-i Valdek stsenaariumis nõutava täpsusega.
