Eile kohtunud ettevõtjate rakendusuuringute nõukojas arutati nii ASi Metrosert loodud rakendusuuringute keskuse (RUK) kui ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses toimiva rakendusuuringute programmi (RUP) esmaseid tulemusi. Mõlemad algatused keskenduvad ettevõtete vajadustest lähtuvatele rakendusuuringutele eesmärgiga aidata tõsta ettevõtetes lisandväärtust.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on vajalik tõsta ettevõtete teadus- ja arendusvõimekust ja eelmisel suvel loodud rakendusuuringute keskus on selleks oluline platvorm. „Konkurentsivõime kasvatamiseks tuleb keskenduda kõrgema lisandväärtusega tootmisele, mille alus on teadus- ja arendustegevuse tulemuste jõudmine praktilisse kasutusse. Sellist keskust, mis aitaks ettevõtetel oma teadussaavutusi testida ja skaleerida, teha katsetusi ja arendada protsesse enne masstootmiseni jõudmist, Eestil varem polnud. Nüüd pakub see koht tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga arenguvaldkondadele. Esimese valdkonnana käivitatigi biorafineerimine, mille jaoks suunasime äsja viis miljonit eurot,“ kommenteeris minister.
Rakendusuuringute keskuse olulisust kinnitas ka TalTechi teadusprorektor Tiit Lukk: „Koostöös Metroserdi rakendusuuringute keskusega saame biorafineerimise vallas seljad kokku pannes aidata ülikoolis väljatöötatud lahendusi katsetada mugavalt lähedal. Näiteks testida TalTechi laborites uuritavate biotehnoloogiliste ensüümide tootmise skaleerimist või puidusuhkrutest toiduaine- ja keemiatööstuse komponentide tootmist inseneeritud rakuvabrikuid kasutades. Loodetavasti tekib sellest ka hea sünergia mitte ainultteaduskoostöö vallas vaid avab ka võimalused hargettevõtete loomiseks, millest saaks kasu terve eesti tärkav biomajandus.“
Rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine
Rakendusuuringute programmi kahe esimese vooru projektid lõppesid 2023. a detsembriks, nende hulgas valmis näiteks Chemi-Pharmis Covid viiruse vastane ninasprei BioBlock, Rantelonis arendati tehisarupõhist droonituvastuse ja -tõrje tehnoloogia süsteemi. Better Medicine’is loodi tehisaru, mis aitab radioloogil analüüsida kompuutertomograafia pilte, et hoida kokku aega vähijuhtumine analüüsimisel. Cyberneticas arendati rahvusvahelisele turule mereliikluse jälgimise toodet, mis parandab olukorrateadlikkust integreerides seni eraldiseisnud mereseire süsteemid ühtseks infosüsteemiks. Programmi toel oli võimalik innovatsiooni panustada ka kriisiaastatel, kui majanduslik seis seda muidu poleks võimaldanud. Tänu sellele jõuti uute toodete ja teenuste lansseerimiseni, mis võib suurendada ka rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Nõukoja liikmed tõstsid esile, et teadus- ja arendustegevustes on üheks suurimaks kitsaskohaks aga puudus protsessiinseneridest tööstuses, mis saab lähiajal ka väga tõsiseks takistuseks kõrgema lisandväärtusega toodete arendamiseks ja turule toomiseks.
Rakendusuuringud ja nõustamine
Rakendusuuringute keskus (RUK) loodi 2023. aastal AS-is Metrosert rakendusuuringute divisjonina, millega lisandus ettevõtte tegevustele viis uut valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Esimesena käivitub täies mahus neist biorafineerimise suund, milleks valitsus suunas sel aastal 5 miljonit eurot. RUKi eesmärk on pakkuda rakendusuuringute alaseid teenuseid ettevõtete teadusmahukate toodete ja teenuste arendamiseks.
Rakendusuuringute programm alustas Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuses 2021. aastal ja programmi eesmärk on rahastada ja nõustada ettevõtete teadusmahukaid projekte, selle aja jooksul on toimunud 828 pikaajalisemat ja sisulisemat nõustamist, rahastatud kokku 173 projekti, mille kogumaht koos erasektori investeeringuga on 183 miljonit eurot.
Rakendusuuringute nõukoda juhib majandus-ja tööstusminister ning see koosneb 12 liikmest, kellest enamus on ettevõtjate esindajad. Nõukoja ülesanne on nõustada MKM teadus ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamise küsimustes, mis keskenduvad rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse võimekuse loomiseks ja arendamiseks vajalike tingimuste tagamisele.
