Eesti energiapoliitika üle otsustajad jõudsid läinud aasta suvel tõdemuseni, et tuumajaam sobib meie energiasüsteemi, aitab täita seatud kliimaeesmärke ning selle rajamiseks tuleb esmalt vastu võtta riiklik tegevuskava.
Jaanuari keskel viis kliimaministeerium suuresti just avalikkuse teavitamiseks läbi tuumaenergia infopäeva, kus tutvustati riiklikke plaane tuumaelektrijaama rajamisel. 8. veebruaril korraldas oma konverentsi ka Eestis tuumajaama arendamist eraettevõtluse poolelt vedav AS Fermi Energia.
Kuna juba 2021. aastal loodud tuumaenergia kasutuselevõtu töörühm leidis läbiviidud uuringule toetudes ja sellest valitsusele raporteerides, et tuumajaama nn väikereaktoris toodetud elekter sobiks Eesti elektrisüsteemi, siis otsustas Riigikogu eelmise aasta suvel sellise jaama rajamist ettevalmistavate tegevustega algust teha ja edasi liikuda. Ennekõike on selleks tarvis hinnata erinevaid riske ja luua seadusandlik regulatsioon.
Uuringutele ja planeeringutele kulub aastaid
Kliimaminister Yoko Alender kinnitab, et kliimaministeeriumis on välja töötamisel tuumaenergia ja -ohutuse seadus, eesmärk on eelnõu saata 2026. aasta keskel saata Riigikogu ette. Esmalt üks põhimõtteline asjaolu, mis on kõigi edasiste toimingute puhul määrav. Nimelt on Eesti seisukohal, et tuumajaama arendab ja rajab erasektor ja erasektorist peab seetõttu tulema ka initsiatiiv sellise jaama rajamiseks. Üldiselt on ka teada, et eriplaneeringu algatamisest on huvitatud juba viimased kuus aastat tuumaenergia alal n-ö maad kuulanud ja eeltööd teinud AS Fermi Energia.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming ütleb tuumaenergia riiklikke eesmärke tutvustades, et põhimõtteliselt toetaks tuumaenergia kasutuselevõtt 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist, pakuks stabiilset elektritootmist, tooks endaga majanduslikku kasu ning looks töökohti. Toomingu sõnul on kõige kriitilisem etapp uuringute ja hangete läbiviimine, lepingute sõlmimine, rahastuse leidmine ja poliitilise huvi säilimine kogu eeltöö jooksul.
Otsust veel pole
„Meil ei ole praegu otsust, et jah, rajame tuumajaama. On poliitilisel tasandil otsus, et võime jaama rajamise ettevalmistavate tegevustega edasi liikuda,” selgitab ta. „Järgmine vajalik otsus on tuumaenergia ja ohutuse seaduse vastuvõtmine. Järgneb tuumaregulaatori loomine, mis on valitsuse pädevuses otsustada, seejärel peab valitsus kinnitama asukoha, jaam peab saama regulaatorilt ehitusloa ja lõpuks ka käitamisloa. Paljud nendest tegevustest tähendavad kindlasti ka avalikkuse kaasamist.”
Praegu koordineerib tegevusi tuumaenergia juhtrühm, kus osalevad paljude ametkondade esindajad. Konkreetsed tegevused lähevad lahti nüüd, pärast seda, kui Fermi Energia esitas 14. jaanuaril majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu (REP) algatamiseks, et rajada 600 MW suuruse võimsusega tuumaelektrijaam. Olgu öeldud, et kõigi rohkem kui 150 MW suuruse võimsusega elektrijaamade rajamine peab läbima REP-i. Praegu on sihiks aatomienergia tootmine nn moodul- või väikereaktoriga tuumajaamas. Üks esimesi selliseid jaamu peaks lähematel aastatel käiku antama Kanadas. Lauale on praegu jäänud kaks võimalikku asukohta – Letipea poolsaar Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas ning Aa küla Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Mõlema valla volikogud on võtnud vastu otsuse eriplaneeringus osalemiseks.
Tuumajaam tagab turule kindla koguse võimsust
Praegu on meil vaja vähemalt 1000 MW ulatuses juhitavat võimsust, 2035. aastal 1200 MW ja aastal 2040 juba umbes 1700 MW. Juhitava võimsuse vajadus on korrelatsioonis elektritarbimise kasvuga – mida rohkem tarbime, seda suurem on juhitava võimsuse vajadus. Tulevikus saadakse see suure tõenäosusega maagaasijaamadest, seega seda probleemi tuumajaam vähemalt otseselt ei lahenda. Küll aga osaliselt.
Nimelt laias laastus poole sellest juhitavast võimsusest moodustab selline elektritootmisvõimsus, mida saab käivitada sisuliselt kohe, 15 minuti jooksul. Teine pool on selline võimsus, mis on saadaval stabiilselt kogu aeg ning just selles osas võiks tuumaenergia olla arvestatav abimees.
Siinkohal tasub veel lisada, et aastaks 2040 peaks kogu Eesti energiatootmine olema CO2 heite vaba ja tuumaenergiat selliseks energiatootmise viisiks üldtunnustatult ka loetakse.
Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga märgib, et isegi, kui me lähiaastatel rajame umbes 500 MW ulatuses uusi gaasijaamu, tekkib 2035. aastal vajadus veel täiendava juhitava võimsuse järele.
„See asjaolu tähendab, et tuumajaam sobitub Eesti energiamaastikule. Seda juhul, kui tehnoloogia on meie jaoks sobiv, on olemas õiguslik raamistik, ühiskond on sellega nõus ja ka investeeringu suurus on vastuvõetav,” räägib Uiga. „Nendes asjaoludes peaks selgus saabuma lähema kolme kuni viie aasta jooksul. Selle aja jooksul ei tule veel konkreetset otsust tuumajaama rajamise kohta. Igatahes on juba praegu selge, et energiatarbimine tulevikus suureneb ning selleks on meil vaja enda puhast energiatootmist, mille sees on ka vajalik kogus juhitavat energiat.”
Arendaja ootab Kanada reaktori käivitamist
Fermi Energia soov on rajada kahe GE Hitachi BWRX-300 moodulreaktoriga tuumajaama, mis kataks Eesti praeguse energiatarbimise minimaalse baaskoormuse.
Pärast REP-i algatamise taotluse esitamist korraldatud tutvustusel ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets, et kuigi taastuvenergia pealetung üha kasvab ja just taastuvenergiast saab tulevikus ilmselt kõigis Balti riikides kõige rohkem kasutatav energialiik, impordime me praegu siiski olulise osa elektrist Soome kaudu Põhjamaadest ning ainuüksi tuule- või päikeseenergia abil me sisseostetavast elektrist ei vabane.
„Maagaasijaamu rajame, aga gaasi hinda me ei kontrolli – sellises jaamas toodetud elekter on juba praegu kallis ning muutub veelgi kallimaks. Sellepärast leian, et kavandatav tuumajaam ja gaasijaamad mahuvad turule kenasti ära, nad ei hakka turul domineerima ega välista taastuvenergia arendamist,” kirjeldab Kallemets Fermi Energia plaane ja eesmärke. „Kui me tahame soodsamat elektri hinda, siis peab olema ka varustuskindlus tagatud ja baaskoormus olemas. Lisaks leiame, et tarbija huvides oleks, kui elektriturul on konkurents võimalikult tihe.”
Ta kinnitab, et Eestis ei alustata enne ehitusloa menetlust, kui Kanada jaam on alustanud kommertslikku energiatootmist ning muu hulgas on välja rehkendatud ka Eestisse kavandatava jaama maksumus. Samuti on viie-kuue aasta pärast näha, kas elektri tarbimine Eestis kasvab prognoositud tempos. Kõik see mõjutab tema sõnul investorite otsuseid.
Fermi Energia keskkonnaküsimuste eest vastutav juhatuse liige Diana Revjako kirjelduse kohaselt on planeeringutaotluses esitatud kaks ala – suurem planeeringuala, kuhu tuleb jaamale vajalik taristu ning konkreetselt see ala, kus hakkab paiknema jaam ise. Senist suhtlemispraktikat kohalike elanikega nimetab Revjako heaks ning kinnitab, et soovitakse leida kohaliku rahva jaoks parimad lahendused, ükskõik, millise asukoha valitsus jaamale valib.
Otsused tuumajaama osas vajavad laiapõhjalist arutelu
Praegu on tuumajaama rajamise osas veel palju lahtisi otsi ning otsus selle kohta peaks selguma võimalikult laiapõhjalise debati käigus. Töögrupi üks ülesanne on võimalike tulude kõrval ka välja rehkendada, kui palju see ettevõtmine ühiskonnale kokkuvõttes maksma läheb, sest üks asi on jaam ise valmis ehitada, teine aga sellega paratamatult kaasas käivad kulud.
Näiteks efektiivsuse arvutused on tehtud eeldusel, et tuumajaam on kogu aeg turul, aga kas seal toodetud elekter alati pääseb turule? Ja mis saab siis, kui ei pääse, sest reaktoreid ei saa näiteks sarnaselt põlevkivijaamaga alla koormata või välja lülitada? Lisanduvad ka avaliku sektori kulud (töörühma raporti järgi umbes 70 miljonit eurot), jäätmete käitlemise kulu, finantsgarantiide olemasolu võimalike kahjude likvideerimiseks jmt.
Planeeritav 300 MW keevaveereaktor vajab teenindamiseks sadakond inimest, kavandatav jaam seega paarisaja ringis. Eeldatav elektritootmise täishind koos kapitalikuludega on 95 eurot/MWh, tuleviku omahind Soome näitete põhjal otsustades võiks olla 20–25 eurot/MWh.
Kümme aastat oma tuumajaamani
- Asukohavalik saab toimuda riikliku eriplaneeringu menetluse kaudu. Selle esimeses etapis tuleb kõigile võimalikele asukohtadele teha eeluuring ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Teises etapis tehakse detailsed uuringud juba konkreetses asukohas.
- Tuumaenergia tootmist ja kasutamist reguleeriv seadusloome. Eelnõu jõuab Riigikokku 2026. aasta suvel.
- Haridus- ja teadusministeeriumi juhtimisel koostatakse tegevuskava pädevuste arendamiseks, tööjõu planeerimiseks ja tuvastatud puudujääkide leevendamiseks eesmärgiga välja töötada tuumaenergia- ja ohutuse seadus (TEOS).
- Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ja keskkonnaameti juhtimisel koostatakse tuumaregulaatori põhimäärus ja regulaatori värbamisplaan, esitada eelarveprognoosid ja rakendada tuumaregulaator tööle 2027. aasta alguses.
- Asukoha valik, eriplaneeringu koostamine ja menetlemine – kestvus umbes viis aastat.
- Ehitusloa ja käitamisloa taotlemise protsess ja vajalikud toimingud – umbes viis aastat.
- Ideaalis võiks tuumajaam hakata elektrit tootma kõige varem kümne, realistlikumalt 15 aasta pärast.
