Swedbanki turuanalüüsist selgub, et töötleva tööstuse tootmismaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses 2%. Tõusu taga oli aastatagune suur langus ja sellest tulenev madal võrdlusbaas. Tootmismahu kasvu vedas jaanuaris puidutööstus.
Tervikuna olukord töötlevas tööstuses eelmise aasta teisest poolest tänu välisnõudluse kasvule paranes, märgitakse turuülevaates. Aastases võrdluses pöördus tootmismaht tõusule möödunud aasta oktoobris. Võrreldes eelmise aasta suvise põhjaga oli tootmismaht jaanuaris 4% suurem. Samas on tootmismaht 2022. aasta aprilli tipust 20% väiksem.
Kuigi tööstusettevõtete kindlustunne on veel pikaajalisest keskmisest nõrgem, jätkas see aasta esimestel kuudel paranemist. Ettevõtete hinnangul on viimastel kuudel kasvanud uute tellimuste arv, nende seas eksporditellimused, mis moodustavad ligi kaks kolmandikku töötleva tööstuse müügist.
Puidutööstuse väljavaade paraneb
Tootmismaht suurenes jaanuaris aastases võrdluses pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Tootmismahu kasvus oli jaanuaris suurim positiivne mõju puidutoodete tootmisel. Veesõidukite tootmine tegi jaanuaris küll suure tõusu ja mõjutas oluliselt kogu töötleva tööstuse tootmismahtu, kuid see tegevusala ongi väga volatiilne. Suurematest tööstusharudest andis oma osa ka metalltoodete tootmine.
Kuna puidutööstuse tegevusala langus oli eelmise aasta jaanuaris suur, oli kasvu taga paljuski madal võrdlusbaas. Vaatamata sellele on üle pika aja tegu esimese kasvukuuga.
Puidutööstuse tootmismaht on mõjutanu töötleva tööstuse tootmismahtu negatiivselt alates 2022. aasta juunist ehk 31 kuud järjest. Aastases võrdluses on puidutööstuse tootmismahu langus eelmise aasta keskpaigast suures pildis taandunud. Nii oli jaanuariks puidutööstuse tootmismaht eelmise aasta suve põhjast 12% suurem, 2022. aasta kevadel olnud tipust oli tootmismaht aga kolmandiku võrra väiksem.
Puidutööstuse väljavaade, mis sõltub suuresti ekspordist (65% läheb ekspordiks), paraneb intressimäärade langusega. Nii Rootsis kui Soomes peaks nõudlus ehitus- ja kinnisvaraturul intressimäärade langetamise mõjul sel aastal järk-järgult paranema.
Välisnõudlus paraneb, kuid riskid on suurenenud
Välisnõudlus on suurenemas ja pakub Eesti töötlevale tööstusele paremaid ekspordivõimalusi. Meie kahe peamise kaubanduspartneri, Rootsi ja Soome, majandus paraneb sel aastal järk-järgult. Nendesse riikidesse eksporditi eelmisel aastal kokku 30% Eesti päritolu kaupu. Tugevat majanduskasvu ootab Swedbank tänavu Lätis ja Leedus, kuhu läheb ligi kümnendik Eesti päritolu kaupu.
Vaatamata meie kaubanduspartnerite majanduse väljavaate paranemisele sel aastal ja sellest tulenevalt ka positiivsemale välisnõudlusele, on protektsionismist tulenevad riskid maailmas viimastel nädalatel kiiresti suurenenud. USA võimalike kaitsetollide otsene mõju kogu Eesti tööstussektorile pole suur, kuid osadele ettevõtetele võib mõju olla tuntav.
Eelmisel aastal eksportisime USA-sse ligi 5% Eesti päritolu kaupadest. Suurim ekspordiartikkel on mobiilsideseadmed, mis omakorda moodustab kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist alla 2%. Küll aga võivad kaitsetollid mõjutada meie tööstuse eksporti kaubanduspartnerite kaudu, pärssida investeeringuid suurenenud ebakindluse tõttu ja aeglustada maailmamajandust tervikuna.
