• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Eesti tööturu tulevikku suunavad robotid ja automatiseerimine

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
mai 2025
Kategooria: Tööjõud, TööstusEST mai 2025
Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko. Foto: erakogu

Hiljuti Maailma Majandusfoorumi avaldatud tööturu tulevikuraporti jaoks küsitletud Eesti ettevõtetest 58% leiab, et nende valdkonda muudavad tulevikus robotid ja automatiseerimine.

Baltikumi kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul on aina suurem automatiseerimine Eesti jaoks tulevikus oluline konkurentsieelis.

Robotid toetavad töötajaid, mitte ei asenda neid

Maailma Majandusfoorumi iga-aastases aruandes „Future of Jobs“ tuuakse välja, et aastaks 2030 mõjutavad riigi tööturgu mitmed tegurid: kasvav elatustase, vananev ühiskond ja kahanev rahvaarv. Lausa 79% Eesti ettevõtetest märgib, et vajalike oskustega talentide puudus takistab tulevikus nende äri arengut — see on märkimisväärselt kõrgem kui maailma keskmine, mis on 63%.

„Automatiseerimise vajadus Eestis kasvab meeletu kiirusega, sest see ei ole enam valik, vaid hädavajadus. Peamine põhjus on lihtsalt füüsiline tööjõupuudus vananeval tööturul, kus ettevõtted peavad ellu jääma,“ kinnitab Martšenko. „Ka kõrge inflatsioon sunnib protsesse tõhustama, kulusid vähendama ja kliendikogemust parandama — just seda võimaldavad erinevad automatiseeritud lahendused. Positiivne on ka see, et üha rohkem ettevõtteid mõistab, et tehnoloogia aitab töötajatel keskenduda suuremat väärtust loovatele ülesannetele.“

Ta lisab, et muutuvad ka ostjate ootused. Inimesed soovivad kiirust, mugavust ja kontrolli — ning just seda võimaldavad automatiseeritud lahendused.

Enamik ettevõtteid plaanib töötajate ümberõpet

Kuigi Eesti ettevõtted investeerivad ka praegu töötajate IKT-alasesse koolitusse, plaanib Maailma Majandusfoorumi andmetel 86% ettevõtetest lähiaastatel suunata lisavahendeid töötajate ümberõppesse ja kvalifikatsiooni tõstmisse.

„Meie võistleme talentide pärast mitte ainult teiste Eesti või lähiriikide tehnoloogiaettevõtetega, vaid ka globaalsete tegijatega,“ kinnitab Anton Martšenko. „Hästi tasustatud tehnoloogiavaldkonna spetsialistid teenivad Eestis juba väga head palka. See näitab, et Eesti on juba täna oluline riik tehnoloogia arendamisel.“

Tema sõnul on hetkel ühed kiiremini arenevad valdkonnad finantstehnoloogia (fintech), tervisetehnoloogia (healthtech) ja jaekaubandustehnoloogia (retailtech). Näiteks StrongPointi loodud iseteeninduskassad ja kauba väljastuskapid on arendatud Baltikumis ja konkurents parimate spetsialistide kaasamiseks on väga tihe.

Milliste robotitega me peagi kokku puutume?

Jaekaubandustehnoloogia ettevõtted otsivad pidevalt viise, kuidas kaupmehi uute lahendustega toetada. Praegu valmistab ettevõte ette mitmeid nutikaid lahendusi.

„Üks olulisemaid on automaatsed laod. Need võimaldavad kaupmeestel tellimusi palju kiiremini ja täpsemalt komplekteerida,“ selgitab Martšenko. „Seega seniste poes või laos liikuvate töötajate asemel näeme tulevikus seal roboteid.” Tema sõnul on järgmine suur samm kassapidajata autonoomsed kauplused. Mõni selline juba Eestis tegutseb, kuid neid tuleb juurde — eriti kohtades, kus on vaja piiratud sortimendiga müügikohti, näiteks ööpäevaringselt avatud poed, samuti tanklad või tudengilinnakud.

„Arendame ka uut põlvkonda iseteeninduskassasid tehisintellektiga. Nendes on integreeritud AI-abiline, mis suudab ära tunda puuviljad, köögiviljad või saiakesed, et neid ei peaks nimekirjast otsima,“ räägib Anton Martšenko.

Sildid: automatiseerimineEesti tööstusinfotehnoloogiarobot
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Lauri Eensalu: lahendused peavad olema terviklikud ja toetama äri kasvu

Järgmine artikkel

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu
Ülevaade

Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

10/03/2026
Järgmine artikkel
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.