Kui viimastel aastatel on maailmas ja majanduses toimunu tõttu tuju pigem morn olnud, siis alanud aasta annab mitu põhjust, miks tuju võiks sel aastal parem olla.
Eesti majanduskasv saab sel aastal kauaoodatud hoo sisse. Seda veavad nii välisturgude kosumine, kui ka tulumaksureform, mis jätab palgapäeval rohkem raha kätte. Lisaks aeglustuv hinnatõus, madalamad laenuintressid ja tugev tööturg.
Kauaoodatud majanduskasv saab hoo sisse
Ebakindlus geopoliitikas ja maailmamajanduses pole küll kusagile kadunud ning paraku tuleb meil heitlikkuse ja ootamatustega harjuda. Sellest hoolimata on hakanud meie majandus taastuma ning saab sel aastal arvestatava hoo sisse. See ei ole liigse optimismi küüsi langenud inimese väide, sest usk majanduse helgemasse tulevikku on põhjendatud – kõik näitajad ja prognoosid viitavad sellele.
Pangad prognoosivad, et majandus kasvab sel aastal 2–3% ja on selles vahemikus ka järgnevatel aastatel. Kommertspankade majandusekspertide sõnul on Eesti inimeste ja ettevõtete kindlustunne tasapisi paranemas. Kasvav kindlustunne on eelduseks investeeringute tegemisele ja tarbimiskindluse kasvule. Kui on nõudlust, on vaja juurde ka rohkem töökäsi.
Tänavust majanduskasvu toetavad peamiselt tulumaksumuudatused ja riigi suuremad investeeringud majandusse, st julgeolekusse, teedesse ja ühendustesse, inimeste sissetulekute kasvu. Näiteks teedesse suuname sel ja järgnevatel aastatel juurde täiendavalt sadu miljoneid eurosid, mis aitab kiiremini põhimaanteed ehitada neljarealiseks ning kruusateed viia tolmuvaba katte alla.
Majandusele on positiivse mõjuga pea kahekordselt alanenud intressimäärad, mis vähendavad laenumakseid ning aeglustuv hinnatõus, mis jääb sel aastal alla 3%. Tundub ehk uskumatu, aga ka energia muutub soodsamaks. Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot MWh eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra MWh kohta. Järjepidev riigi investeerimine taastuvenergeetikasse aitab elektri hinda veel rohkem vähendada.
Aeglustuv hinnatõus kasvatab ostujõudu
Alates 1. jaanuarist taastus ühetaoline tulumaksusüsteem. Eksperdid on välja toonud tulumaksureformi selge rolli ja mõju majanduskasvu soodustamisel ja ostujõu kasvatamisel. Jätsime ära ka selleks aastaks kavandatud tulumaksu tõusu. Seega jääb inimestelt ja ettevõtetelt madalamate maksudega kogumata ca 780 miljonit eurot. See annab hapnikku ettevõtjatele ja rohkem kindlust tarbijatele.
Hinnatõus ei meeldi üldjuhul kellelegi, mistõttu on hea, et järgnevatel aastatel see oluliselt aeglustub. Viimasest finantskriisist alates ehk viimase viieteist aasta jooksul on Eestis hinnad tõusnud keskmiselt 4 protsenti aastas. Tänavu langeb Eesti Panga prognoosi järgi hinnatõus 2,9%-ni ja tuleval aastal 2,4%-ni. Sealjuures palgakasv on tänavu 5,4% ja järgmisel aastal 5%.
Hinnatõusuga on see lugu, et liiga kiire kasv ei ole hea, aga samas pikemaajaliselt ei ole ka hindade langus ehk deflatsioon ühiskonnale kasulik. Majandusteadlased on jõudnud konsensusele, et umbes kaheportsendiline aastane inflatsioon on kõige mõistlikum. Ühest küljest hoiab majanduse liikumas, teisalt ei kulutata liiga kiiresti säästude väärtust.
Ka pessimistidel on põhjust olla optimistlik
Praegused arengud viitavad, et just sellisele tasemele peakski meie hinnatõus langema ning seeläbi jätkuma nii ostujõu kasv kui ka üldine eluolu paranemine. Kui kõik need tegurid ja ka paljud muud meie majandusele positiivselt mõjuvad tegevused valemisse ritta panna, saab päris kena tulemuse, mis võiks ka kõige suuremale pessimistile korraks puhkust anda.
Lubame endil olla üle pika aja optimistlikud – kasulik nii meie kui ka majanduse tervisele. Mõlemad ju elavad organismid.
