• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Thermory Loo tehase termohoone. Foto: Marko Kajandu

    Eesti puidueksport 2025: innovaatiline, uusi nišše loov, valmis eriprojektideks

    Kiibikeskuse asutanud konsortsiumi liikmed. Foto: EIS

    Kiibikeskuse käivitamine tähendab olulist sammu Eesti tehnoloogiafirmadele

    Jäätmematerjalide taaskasutusele on suunatud ka Kuusakoski algatatud noorte keskkonnaprogramm Rohejaht, milles tänavu osales üle Eesti enam kui 15 400 inimest. Foto: Vallo Kruuser

    Ringmajandusele üleminek vajab ühist visiooni ja terviklikku ökosüsteemi

    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

autor: TÕNIS VARE, EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT
detsember 2020
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2020
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Eesti peab sisulisemalt ja tugevamalt kaitsma oma huve Euroopa Liidu tasandil, näiteks päevakajalise Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ETS) muutmisel.

Muret teeb ka Euroopa Liidu regulatsioonide siseriiklik kitsendamine. Selle puhul saab näiteks tuua õiglase ülemineku fondi määruse (välistatakse tegevusi, mille mõjul heitmed vähenevad oluliselt; seatakse maksimaalse toetuse piiranguid). Samuti riigile eraldatud CO2 kvoodi enampakkumise tuludest mahukate üksikprojektide välistamise. Kõik see vähendab Eesti (energeetika)ettevõtete konkurentsivõimet, eriti eksportivate ettevõtete oma.
Meil tuleb mõista tööstuse vajadusi, sest just tööstussektor aitas riigil kriisi üle elada. Samuti tuleb selgemalt arendada äärmiselt vajalikku tööstuspoliitikat. Jalgratast ei ole vaja leiutada, tuleb järgida konkurentriikide või lähiriikide tegevusi ja otsuseid, et olla samaväärses konkurentsipositsioonis. Meil on vaja eelkõige tööstusministrit, aga mitte väliskaubandus- ja IT-ministrit.

Euroopa Liidu 2021‒2027 eelarveperioodi rahastus tuleb suunata sinna, kuhu see on EL-i poolt ette nähtud või mis tekitab ka reaalset eesmärgistatud ja vajalikke muutusi majanduses, sest neil otsustel on märkimisväärne mõju järgmise viie kuni kümne aasta perspektiivis. Sisuliselt on küsimus Eesti tööstuse ja majanduse konkurentsivõime säilimises!

Kaasata tuleb pädevaid inimesi, kuivõrd poliitilised otsused ei ole alati mõistlikud, mida on praegu ka näha, sest otsused on kantud poliitilise profiidi lõikamise soovist. Samuti tuleb selgemalt ja eesmärgipärasemalt riigi tasandil koordineerida nii rohepöörde kui ka uue perioodi EL-i rahastuse protsessi, sest järjekordselt on tekkinud erinevad silotornid ja parem käsi ei tea, mida vasak teeb (näiteks õiglase ülemineku protsessi juhtimise koordineerimisel).

Välisinvesteeringute saabumise kolm eeldust

Välisinvesteeringute riiki toomiseks on vaja kolme põhieeldust. Esiteks konkurentsivõimelist maksusüsteemi, mis koosneb konkurentsivõimelistest maksumääradest, konkurentriikidega samaväärsest keskkonnatasude kulust ja maksuerandite lubamisest, sest selle tulemusel on tekkiv lisandväärtus suurem kui kogutav maks.Ühetaoline maksusüsteem ei ole juba ammu EL-is asi, mille üle uhkust tunda.

Teiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu ehk selgepiirilisemat riigi haridustellimust vastavalt ühiskonna vajadustele ja kolmandaks soodsaid energiahindu tootmis­sisendina. Riik peab mõistma, et kui neid eeldusi ei suudeta täita, siis on meie majandusstruktuurile mõju avaldavate välisinvesteeringute saabumine kas raskendatud või suisa olematu. Vaja on investeeringuid, mille mõju oleks majandusstruktuuri läbiv. Teisisõnu ‒ ainult tööjõumaksud ei tekita samaväärset mõju kui laialdaste väärtus-, tootmis- ja tarneahelate olemasolu Eestis.

Kas meid võib oodata ees elektri defitsiit?

Veel üks oluline teema ‒ Eesti varustuskindluse ja energiajulgeoleku tagamine. Süsteemihaldur ei soovi paljudel juhtudel võtta süsteemiteenuseid turult, vaid korraldab neid ise, seejuures korralikult põhjendamata, miks süsteemiteenuseid ei saa turuosalistelt osta. Samuti on raske aru saada varustuskindluse standardi kehtestamise sisust ja äkki ilmunud turutingimustel juhitavate tootmisvõimsuste olemasolust (1000 MW) kuni 2030. aastani.

Kas varustuskindluse tagamine on pikemas perspektiivis Eestis probleem, mida süsteemihaldur tahab avalikkuse ees pisendada?

On võimalik, et desünkroniseerimisega kaasneb Balti riikide elektrisüsteemi saarestumine ja sunniviisiline elektrienergia tarbimise vähendamine ehk elektrienergia defitsiidi tekkimine, mille majanduslikud kahjud võivad olla hoomamatud. Energiajulgeoleku seisukohast oleme muutunud elektrienergiat eksportivast riigist elektrienergiat importivaks riigiks ja astunud vastu seaduspärasusele, et oma juhitavaid tootmisvõimsusi omavas riigis on elektri hind eelduslikult alati soodsam.

Sildid: arvamusEesti tööstusenergeetikaEuroopa Liitrohelepetööstuspoliitika
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

Järgmine artikkel

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

Seotud artiklid

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Tuumajaam. Foto: Pixabay
Energeetika

Tänased otsused energiapoliitikas jäävad meid mõjutama aastateks

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid. Foto: Pixabay
Energeetika

Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

19/02/2025
Järgmine artikkel
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

Värske ajakiri number

TööstusEST mai 2025
TööstusEST märts 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.