• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra

    Swedbanki tööstusuuring 2025: töötlev tööstus seab kursi kasvule

    Eelmine LIGNA mess toimus 2023. aastal . Foto: www.ligna.de

    LIGNA 2025 fookuses puidutööstus

    Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Foto: Pixabay

    Senisest rohkem ettevõtjaid saab toetust jäätmete ringlussevõtuks

    Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock

    Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

    Droon. Foto: EIS

    Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetab kaitsevaldkonna rakendusuuringuid 5 miljoni euroga

    SEB juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen. Foto: SEB pank

    Uus rahastamisvõimalus väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50_2025

Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali

autor: Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali. Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

Eesti on EL-i ja senisest selgemalt nüüd ka tsiviliseeritud maailma ääremaa – terroristliku Venemaa naabriks olemine tähendab muude asjaolude kõrval suuremaid riske siia investeerimisel ning kõrgemat riskipreemiat.

See omakorda tähendab, et peame pingutama teistest riikidest veelgi enam, et investeeringuid just siia tehtaks. Peame suutma luua siin eelise. Pingutama riigina teistest rohkem. See on reaalsus, millega peame arvestama.

Nii peab riik siia investeerimise soodustamiseks olema ettenägelik, täitma hoolsuskohustust ning tegema teadlikke otsuseid. Ei saa lubada vigu, sest korra kaotatu tagasiloomine võib olla liiga kallis. Riik ja valitsus peavad olema vajalike otsuste tegemisel kiired, sest kaotatud aeg toob majanduskahju.

Milliseid signaale saadab Eesti riiklik poliitika praegu potentsiaalsele investorile?

Investoritel pole rahapaigutuse tegemiseks õiguskindlust

Eesti ettevõtjad on üldiselt turuusku, hästi kohanevad, ettevaatavad, ja teevad teadlikke investeerimisotsuseid. Kuid sellest konkurentsivõimelisena püsimiseks ei piisa. Kui tururiske saab Eesti ettevõtja mõistlikult hinnata, siis regulatiivsete riskide hindamine on muutunud kui mitte võimatuks, siis mõttetuks

Regulatsioonid, mis võivad investeeringute tootlust vähendada või muuta need lausa väärtusetuks, tekivad ootamatult isegi Riigikogule. Näiteks EL-i eesmärk 55 mammutpaketi eelnõude osas: siin hakatakse alles kokku arvutama selle erinevate osade negatiivset mõju Eesti majandusele. Kuid otsused on juba tehtud. Ja see on alles 2030 perspektiiv. Näiteks EL-i 2050. aasta kliimaeesmärgist lähtudes ootab ees veelgi üllatusterohkem regulatsioonide „musta kasti“ periood.

Lisame niigi ebakindlasse regulatiivsesse keskkonda näiteks ühe kuuga poliitiku mõttest kehtivasse õigusakti jõudnud energiaettevõtete „liigkasumi“ maksustamise meetme, mis solidaarsuse sildi all ilma suurema kärata vastu võeti. Selline praktika ei anna kindlust investeerida, kui igal hetkel võib regulaator oma suva järgi, kehtivat õigust rikkudes, kohaldada uusi makse ja vähendada investeeringute tootlikkust.

Solidaarsuse sildi all EL-i aluslepingute rikkumine on rahva esindamise uus ebakvaliteetsuse tase. Eriti kahjulik on selliste otsuste signaal potentsiaalsetele investoritele, et elektritootmisesse on riskantne investeerida. Ja seda olukorras, kus kogu Euroopa vajab hädasti uusi elektritootmise võimsusi.

Riigi tekitatud kriisis ei saa Eesti ettevõtjad riigile loota

Eesti pikaajaline energiapoliitika on viinud meid tulemusteni, kus Eesti tarbijatele ja tootjatele on elektri hind kõrgem kui Põhjamaades. Probleem oli kohal enne, kui Venemaa algatatud sõda seda süvendas.

Kriiside ajal vajavad ettevõtjad tegevusperspektiivi säilitamiseks riigilt ennekõike olukorra stabiliseerimist ja signaali, et kriisi põhjustest, seostest ja mõjust on saadud aru ning reageeritakse proportsionaalselt. Elektri kõrge hinna küüsis olles on riigi käitumine näidanud, et ettevõtjate peamise sisendkulu – elektri, hinnaleevenduse osas lahendusi ei pakuta. Sellel aastal maksab Eesti tarbija elektrienergia eest ca üks miljard eurot rohkem kui eelmisel aastal.

Olgu, Eesti ei saagi üleöö tootmisvõimsuste defitsiiti lahendada ning Eesti ainuvõimuses ei ole Eesti hinnapiirkonnas elektrihinnas olulise kulu – CO2 maksukulu – piiramine, ent Eesti ettevõtjate toetamine on võimalik ja kiiresti tehtav. Seda enam, et meie naaberriigid oma ettevõtjaid ju toetavad.

See tähendab, et kui Eesti jätab elektrihinna kulukomponendile proportsionaalselt reageerimata, siis halveneb siinsete ettevõtete konkurentsipositsioon veelgi. Muu hulgas saab tarbija kaela kõrgemad kohalike toidutoodete hinnad ja Eesti tooted asendatakse välismaistega, mille hind märksa konkurentsivõimelisem.

Puudub tahe teha vajalikke, kuid poliitiliselt keerulisi otsuseid

Oleme väike, avatud majandusega riik. Seda enam ei saa me lubada, et anname riskide juhtimise teiste kätte. Ei tohi jätta end EL-i suurriikide meelevalda, kes meid ära kasutavad. Kliimapoliitika, millel LULUCF-i näitel on otsesed negatiivsed tagajärjed Eesti majandusele, on sellise ebaõigluse ehe näide.

Ebaõiglane on EL-i intensiivne ja majanduskahju toov sekkumine, kus kliimaeesmärkide täitmiseks nõutakse Eesti majanduse ümberkorraldamist puhtalt sellepärast, et Eesti on üks metsarikkamaid riike Euroopas. Jättes tähelepanuta, et oleme enda kasvuhoonegaaside heidet vähendanud enim võrreldes 1990. aastaga.

Objektiivselt puudub vajadus hakata Eesti majandust ümber korraldama EL-i kliimaambitsioonide täitmiseks. Lõppeks tähendab see seda, et Eesti täidab EL-is odava ääremaa rolli, kus kliimaeesmärkide täitmine on kõige odavam. Sellega kaasnev majanduskahju jääb Eesti rahva kanda.

Eestil on viimane aeg päriselt hakata meie majanduselu juhtima.

Sildid: energeetikaenergiakriisenergiapoliitikaEuroopa Liitkliimapoliitikarohepöörevälisinvesteeringud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Suvise hinnahüppe kutsus esile erakordne puudujääk elektriturul

Järgmine artikkel

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

Seotud artiklid

Päikesepaneelide paigaldamine. Foto: Shutterstock
Energeetika

Elektrilevi võrgus on 22 825 elektritootjat

24/04/2025
Tuumajaam. Foto: Pixabay
Energeetika

Tänased otsused energiapoliitikas jäävad meid mõjutama aastateks

12/03/2025
OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis. Foto: TalTech
Teadus

Galerii: OECD Nuclear Energy Agency peadirektor William D. Magwood tehnikaülikoolis

12/03/2025
Rohetiiger soovitab tuuleparkide arendamiseks välja kuulutada tehnoloogianeutraalsed oksjonid. Foto: Pixabay
Energeetika

Rohetiigri teekaart seab Eesti energiamajandusele ambitsioonika sihi

19/02/2025
Järgmine artikkel
Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele. Kiviõli põlevkivikeemia tehas vajab Euroopa Liidus seatud kliimaeesmärkide tõttu uuenduslikku lähenemist põlevkivikeemiale. Seda nähakse dikarboksüülhapete tootmises. Foto: Kiviõli Keemiatööstus

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

Ajakirja eelmised numbrid siin

TööstusEST märts 2025
tööstusest veebruar 2025

Sisuturundus

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

Tööriistad, mis teevad naabrimehe kadedaks

02/01/2025
Weiheng tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

Tööstusaku – lisatulu võimalus ja konkurentsieelis ettevõttele

16/12/2024
Bauroc RENOVE on mõeldud tellistest või looduskivist välisseinte soojustamiseks seestpoolt juhul, kui maja fassaad tuleb säilitada ja seinte väljastpoolt soojustamine ei ole lubatud. Foto: Bauroc

Ajaloolise maja seestpoolt soojustamiseks on lahendused olemas

27/11/2024
Sievi turvajalanõud Cobra GT Roller. Foto: Sievin Jalkine

Sievi: Eesti turul hinnatakse tööjalatsi kvaliteeti

12/11/2024
Teknos FR Facade'i tulekindel värvisüsteem võimaldab kasutada puitmaterjali ehitistel, kus see senini polnud tuleohutuse tõttu võimalik. Foto: Teknos

Uus tulekindel värvisüsteem lubab kasutada puitu ehitustel, kus see seni polnud võimalik

28/10/2024
urmet

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed DIGINNO digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.