• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

    Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

    Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

    Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

    Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock

    Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

    Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock

    Biokütuste kasutamine peab suurenema

    Taastuvelekter ja börs

    Taastuvelekter ja börs

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist

    Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Suvise hinnahüppe kutsus esile erakordne puudujääk elektriturul

autor: Ingrid Arus, Nord Pooli Balti turu juht
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Nord Pool logo

Kuigi räägime reeglina vaid päev-ette turuformaadist, siis tegelikult koosneb elektriturg pikaajalisest finantsturust, millele järgnevad lühiajalised päev-ette ja päevasisene turg ning lõpuks tunnisisene bilansiturg.

Finantsturgudel kauplemine annab kauplejatele võimaluse maandada oma pikaajaliste lepingute hinnariske. Päev-ette elektriturg on kõige tähtsam turg, kus arvutatakse elektrienergia järgmise päeva iga tunni hind. Päevasisene turg ehk jätkuturg on koht, kus turuosalistel on võimalus oma puudujäävat elektrienergiat osta või siis ülejäävat osa müüa. Seda reeglina selleks, et oma portfelli tasakaalus hoida. Bilansiturg on süsteemihaldurite poolt korraldatud turg, mis annab võimaluse süsteeme bilansis hoida.

Nord Pooli töökorraldus

Ingrid Arus, Nord Pooli Balti turu juht
Ingrid Arus, Nord Pooli Balti turu juht

Päev-ette ja päevasisese elektrituru teenust Euroopas pakub kokku 16 elektribörsi, sh Nord Pool, mis pakub teenust 16. Euroopa riigis, ka Balti riikides, kus Nord Pool on ainuke teenusepakkuja. Kõik protseduurid, mida elektribörsidena järgime, tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest. Elektribörsid teevad koostööd, aga ka konkureerivad üksteisega.

Kõige enam tähelepanu saanud turg on üle-euroopaline ühendatud päev-ette turg (SDAC). SDAC-i eesmärgiks on luua üks ja ühine üle-euroopaline süsteemidevaheline päev-ette turg. Turg toimib päevas ühe oksjoni raames, kus sobitatakse ostu- ja müügipakkumised igas piirkonnas igaks tunniks ning samal ajal jaotatakse süsteemidevahelised turule antud ülekandevõimsused.

Samm-sammult hinnaarvutus

Oksjon algab hommikul, kuid osalised saavad pakkumisi sisestada ka kuni kaks nädalat ette. Need on näha vaid pakkujale endale. Kell 12.00 CET kauplemisplatvorm suletakse. Kõik elektribörsid saadavad kogu info üle-euroopalisele platvormile, kuhu saadavad oma vabad võimsused ka kõik Euroopas tegutsevad süsteemihaldurid.

Nüüd algab hindade arvutus vastavalt kokkulepitud valemile (PCR Euphemia), mis kestab 17 minutit. Tulemused vaadatakse üle ja saadetakse elektribörsidele tagasi, samuti saadetakse info ülekandevõimsuste jaotuse kohta süsteemihalduritele. Kell 13.45 avaldatakse tulemused hindade ja ülekandevõimsuste kohta elektribörside ja süsteemihaldurite veebilehtedel.

Nord Pool börs

Pakkumisi saab teha alates miinimumhinnast, mis on –500 eurost kuni maksimaalse hinnani 4000 eurot. Seejuures võib üks turuosaline jagada oma pakkumise kuni kahesajaks erinevaks astmeks. Turule tehtud müügipakkumised peavad järgima tootja muutuvkulusid. Elektribörsidel on oma järelevalveüksused, kes igapäevaselt jälgivad, kuidas pakkumisi esitatakse. Samuti teostavad järelevalvet nii üle-euroopaline regulaatorite ühendus ACER kui ka riigi regulaatorid. Ühe oksjoni raames korraldatud hinnaarvutus on tähtis, kuna see tagab samal ajal kõigile turuosalistele võrdse juurdepääsu nii pakkumistele kui ülekandevõimsustele.

Vastavalt Euroopas kokkulepitud muutuvkulupõhisele hinnastamismudelile määrab hinna kindlal tunnil selles piirkonnas viimane saadaolev müügipakkumine, mis katab ära selle piirkonna nõudlusvajaduse. Siia on sisse arvestatud ka naaberpiirkondadest sisenev elektrienergia, mis saadaval madalama hinnaga, kui viimane piirkonnapakkumine.

Enne aga, kui hakata mingeid põhimõttelisi muudatusi tegema, peaksime aru saama, mis on elektrihinna tõusu taga ja mida me saaksime ise muuta, et hind oleks taskukohasem.

Perfekt Strom energiaturgudel

Kui mõelda tagasi suvele 2021, siis meil olid teada need tegurid, mis võivad hindu tõsta – taastuvale energiale üleminek ning söe- ja tuumajaamade sulgemise kokkulepped, CO2 tasu tõus, hindade volatiilsuse suurenemine tulenevalt taastuvenergia kiirest lisandumisest elektrivõrkudesse. Sel hetkel aga ei osatud ette näha tegureid, mis on lisaks eeltoodule hindu mitmekordseks tõstnud – gaasihindade tõus, Venemaa invasioon Ukrainasse, Prantsusmaa ajalooliselt madal toodang tuumajaamadest – 54st reaktorist 32 hoolduses, kuumalained ja põud Euroopas, Lõuna-Norra rekordmadal hüdrobilanss, meetmed erinevates riikides hinnašoki leevendamiseks. Balti riikide ja Soome puhul peab märkima ka Venemaa impordi lõppemist, mis tuleb asendada oma toodanguga. Lootus on Olkiluoto 3 tuumajaamal, kuid tehniliste põhjuste tõttu pole jaama veel tööle saadud. Viimaste kuude jooksul on näha küll positiivsemaid arenguid, kuid ikkagi on selge, et eelolev talv saab energiaturgudel olema raske.

Positiivse poole pealt väärib märkimist Euroopa gaasivarude praegune kõrge tase, LNG suurenenud import, veetaseme tõus Norras, tarbimise kokkuhoid, riikide otsused selleks talveks käivitada nii tuuma- kui söejaamad.

Muutuvkulupõhine hinnamudel

Siiani üle kahekümne aasta hästi toiminud hinnamudel on viimasel ajal saanud palju kriitikat. Kuni selleni, et arvatakse, justkui elektriturg enam ei toimi. Põhiline, millega rahul ei olda, on oodatust tunduvalt kõrgem hind.

Muutuvkulupõhise hinnastamisemudeli puhul on elektriturg tegelikult alasti. Kui hind on madal, siis on sel perioodil turul palju madala muutuvkuluga tootmist, mis katab ära kogu nõudluse. Sarnane olukord oli nii meil kui Skandinaavias enne 2021. aastat, kus hinnad olid ajalooliselt madalad, seda eelkõige väga kõrge hüdro- ja tuuleenergia tootmise tõttu.

Madalast hinnast tulenevalt loobuti investeeringutest uutesse võimsustesse, mis asendaksid suletud kõrge muutuvkuluga jaamade toodangu. Jaamad aga suleti, kas siis poliitilistel otsustel või seetõttu, et kulud olid liiga kõrged, et neid turule pääsemata n-ö igaks juhuks töös hoida.

Pööre elektriturul toimus eelmise aasta suvel, kui erinevate tegurite tõttu vähenes madala muutuvkuluga tootmine märkimisväärselt, samas majandus toibus koroonakriisis vaevlemisest kiiremini, kui prognoositi. Selle aasta alguses lisandunud gaasikriis on avaldanud oodatust suuremat mõju elektrienergia hinnale.

Kas vajame muutusi?

Praegu on nii EL-is kui ka riigiti sekkutud elektrituru toimimisse, kuid eelkõige puudutavad meetmed tarbijate abistamist energia eest tasumisel.

Meie arvates on lahendus selles, kui mistahes meetmed aitavad kiirendatult turule tuua uut taastuvenergiavõimsust või vähendavad tarbimist. Seda eelkõige tiputundide ajal, mil võib tekkida tootmise puudujääk. Hinnastamismudeli muutmine, millest palju on räägitud, kumbagi neist kahest eesmärgist meie arvates ei täida.

Hea teada

Elektriturg tahab stabiilsust

– Elektriturgu tuleks kaitsta lühiajaliste meetmete eest, millel on negatiivne ja kestev pikaajaline mõju.

– Hinnasignaal läbi muutuvkulupõhise hinnastamismudeli on tähtis ja sama mudelit peaksime kasutama ka edaspidi. Sekkumine enne hinnasignaali võib seada ohtu varustuskindluse ja süvendada kriisi Euroopas.

– Esimeses järjekorras peaksime tegelema põhjustega, mitte tagajärjega – tõusvad elektrihinnad viitavad ilmsetele algpõhjustele, milleks on:

  • üldine energiavarustuse puudus;
  • hüppeliselt tõusvad gaasihinnad;
  • rohepööre (stabiilse ja paindliku baaskoormuse järkjärguline kaotamine ja selle asendamine vahelduvate taastuvate energiaallikatega – see põhjustab hindade volatiilsust);
  • Euroopa, eriti Saksamaa, peab saama Venemaast energiasõltumatuks;
  • piiratud ülekandevõimsus ja paindumatu nõudlus.

– Uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse investeerimine pole kunagi olnud tulusam kui praegu ning poliitikakujundajad peavad kehtestama etteaimatavad raamistikud, mis meelitavad ligi investeeringuid ja lühendavad projektide teostusaegu.

Allikas: Nord Pool

Sildid: energiabörsenergiapoliitikaenergiaturgEuroopa LiitNord Pool
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Elektribörsi toimimine ja korraldus – kas vajame muutusi?

Järgmine artikkel

Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali

Seotud artiklid

Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Biokütuste kasutamine peab suurenema. Foto: Shutterstock
Keskkond

Biokütuste kasutamine peab suurenema

16/12/2022
Järgmine artikkel
Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali. Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali

Ajakirja eelmine number siin

TööstuseEST detsember 2022

Sisuturundus

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022
Kaasaegne ERP - puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises. Foto: Fujitsu Estonia

Kaasaegne ERP – puuduv pusletükk tootmise uuele tasemele viimises

07/10/2022
Waldec2

Waldec – teie töötleva tööstuse partner alates aastast 1989

10/12/2021
GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

24/11/2021

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine EAS edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!