• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Linery Heizomat

Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali

autor: Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Eestisse investeerimiseks ei ole toetavat signaali. Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

Eesti on EL-i ja senisest selgemalt nüüd ka tsiviliseeritud maailma ääremaa – terroristliku Venemaa naabriks olemine tähendab muude asjaolude kõrval suuremaid riske siia investeerimisel ning kõrgemat riskipreemiat.

See omakorda tähendab, et peame pingutama teistest riikidest veelgi enam, et investeeringuid just siia tehtaks. Peame suutma luua siin eelise. Pingutama riigina teistest rohkem. See on reaalsus, millega peame arvestama.

Nii peab riik siia investeerimise soodustamiseks olema ettenägelik, täitma hoolsuskohustust ning tegema teadlikke otsuseid. Ei saa lubada vigu, sest korra kaotatu tagasiloomine võib olla liiga kallis. Riik ja valitsus peavad olema vajalike otsuste tegemisel kiired, sest kaotatud aeg toob majanduskahju.

Milliseid signaale saadab Eesti riiklik poliitika praegu potentsiaalsele investorile?

Investoritel pole rahapaigutuse tegemiseks õiguskindlust

Eesti ettevõtjad on üldiselt turuusku, hästi kohanevad, ettevaatavad, ja teevad teadlikke investeerimisotsuseid. Kuid sellest konkurentsivõimelisena püsimiseks ei piisa. Kui tururiske saab Eesti ettevõtja mõistlikult hinnata, siis regulatiivsete riskide hindamine on muutunud kui mitte võimatuks, siis mõttetuks

Regulatsioonid, mis võivad investeeringute tootlust vähendada või muuta need lausa väärtusetuks, tekivad ootamatult isegi Riigikogule. Näiteks EL-i eesmärk 55 mammutpaketi eelnõude osas: siin hakatakse alles kokku arvutama selle erinevate osade negatiivset mõju Eesti majandusele. Kuid otsused on juba tehtud. Ja see on alles 2030 perspektiiv. Näiteks EL-i 2050. aasta kliimaeesmärgist lähtudes ootab ees veelgi üllatusterohkem regulatsioonide „musta kasti“ periood.

Lisame niigi ebakindlasse regulatiivsesse keskkonda näiteks ühe kuuga poliitiku mõttest kehtivasse õigusakti jõudnud energiaettevõtete „liigkasumi“ maksustamise meetme, mis solidaarsuse sildi all ilma suurema kärata vastu võeti. Selline praktika ei anna kindlust investeerida, kui igal hetkel võib regulaator oma suva järgi, kehtivat õigust rikkudes, kohaldada uusi makse ja vähendada investeeringute tootlikkust.

Solidaarsuse sildi all EL-i aluslepingute rikkumine on rahva esindamise uus ebakvaliteetsuse tase. Eriti kahjulik on selliste otsuste signaal potentsiaalsetele investoritele, et elektritootmisesse on riskantne investeerida. Ja seda olukorras, kus kogu Euroopa vajab hädasti uusi elektritootmise võimsusi.

Riigi tekitatud kriisis ei saa Eesti ettevõtjad riigile loota

Eesti pikaajaline energiapoliitika on viinud meid tulemusteni, kus Eesti tarbijatele ja tootjatele on elektri hind kõrgem kui Põhjamaades. Probleem oli kohal enne, kui Venemaa algatatud sõda seda süvendas.

Kriiside ajal vajavad ettevõtjad tegevusperspektiivi säilitamiseks riigilt ennekõike olukorra stabiliseerimist ja signaali, et kriisi põhjustest, seostest ja mõjust on saadud aru ning reageeritakse proportsionaalselt. Elektri kõrge hinna küüsis olles on riigi käitumine näidanud, et ettevõtjate peamise sisendkulu – elektri, hinnaleevenduse osas lahendusi ei pakuta. Sellel aastal maksab Eesti tarbija elektrienergia eest ca üks miljard eurot rohkem kui eelmisel aastal.

Olgu, Eesti ei saagi üleöö tootmisvõimsuste defitsiiti lahendada ning Eesti ainuvõimuses ei ole Eesti hinnapiirkonnas elektrihinnas olulise kulu – CO2 maksukulu – piiramine, ent Eesti ettevõtjate toetamine on võimalik ja kiiresti tehtav. Seda enam, et meie naaberriigid oma ettevõtjaid ju toetavad.

See tähendab, et kui Eesti jätab elektrihinna kulukomponendile proportsionaalselt reageerimata, siis halveneb siinsete ettevõtete konkurentsipositsioon veelgi. Muu hulgas saab tarbija kaela kõrgemad kohalike toidutoodete hinnad ja Eesti tooted asendatakse välismaistega, mille hind märksa konkurentsivõimelisem.

Puudub tahe teha vajalikke, kuid poliitiliselt keerulisi otsuseid

Oleme väike, avatud majandusega riik. Seda enam ei saa me lubada, et anname riskide juhtimise teiste kätte. Ei tohi jätta end EL-i suurriikide meelevalda, kes meid ära kasutavad. Kliimapoliitika, millel LULUCF-i näitel on otsesed negatiivsed tagajärjed Eesti majandusele, on sellise ebaõigluse ehe näide.

Ebaõiglane on EL-i intensiivne ja majanduskahju toov sekkumine, kus kliimaeesmärkide täitmiseks nõutakse Eesti majanduse ümberkorraldamist puhtalt sellepärast, et Eesti on üks metsarikkamaid riike Euroopas. Jättes tähelepanuta, et oleme enda kasvuhoonegaaside heidet vähendanud enim võrreldes 1990. aastaga.

Objektiivselt puudub vajadus hakata Eesti majandust ümber korraldama EL-i kliimaambitsioonide täitmiseks. Lõppeks tähendab see seda, et Eesti täidab EL-is odava ääremaa rolli, kus kliimaeesmärkide täitmine on kõige odavam. Sellega kaasnev majanduskahju jääb Eesti rahva kanda.

Eestil on viimane aeg päriselt hakata meie majanduselu juhtima.

Sildid: energeetikaenergiakriisenergiapoliitikaEuroopa Liitkliimapoliitikarohepöörevälisinvesteeringud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Suvise hinnahüppe kutsus esile erakordne puudujääk elektriturul

Järgmine artikkel

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

Seotud artiklid

Vasakult: Ivo Palu, Timo Tatar, Danel Türk ning moderaator Anet Marii Paumets. Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Haridus

Energia trilemma tulevikus

02/05/2023
Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale. Investeerimistoetused peavad Ida-Virumaal andma aseainet seni seal domineerinud põlevkivitööstusele. Foto: Scanpix/Rauno Volmar
Rohepööre

Õiglane roheüleminek keskendub raha jagades Ida-Virumaale

02/05/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Järgmine artikkel
Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele. Kiviõli põlevkivikeemia tehas vajab Euroopa Liidus seatud kliimaeesmärkide tõttu uuenduslikku lähenemist põlevkivikeemiale. Seda nähakse dikarboksüülhapete tootmises. Foto: Kiviõli Keemiatööstus

Ida-Virumaa otsib aseainet põlevkivitööstusele

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2023

Sisuturundus

Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023
iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!