ITL: Koolid vajavad reaalainete õpetajatest superstaare

„On loogiline, et need töötajad jõuavad nii IKT, finants- kui ka tööstus- ja inseneeria ettevõtetesse. Sealne palgatase ületab hetkel õpetaja palka.“ Sellest olukorrast tulenevalt teeb ITL ettepaneku, et Riigikogu võiks otsida võimalusi 2019. aasta riigieelarve menetluse käigus reaalainete ja tehnoloogiat rakendavate õpetajate palkade kiiremaks tõstmiseks.

„Hindame kõrgelt kõigi õpetajate panust ja anname endale aru, et selline õpetajate palkade eristamine võib tunduda ebaõiglane. Kuid tööjõudu tuleb arendada reaalsest turuvajadusest lähtuvalt,“ ütleb ITL-i president Ivo Suursoo. „Õppeaasta algus paneb tulevikule mõtlema. Kindel on see, et ilma reaalainete õpetajatest superstaarideta ei suuda me tuua tuleviku tööjõuturule noori, kes tehnoloogia rakendamisega tõstavad ettevõtetes tootlikust. Ilma tootlikkust tõstmata oleme ostujõu lõksus samal tasemel, kus me viimased 10 aastat oleme olnud. Palgad suurenevad, aga ostujõud EL-i keskmise suhtes oluliselt mitte.“

IKT spetsialistide puudus

Eesti IT-sektor on korduvalt esile toonud muret, et riigis on juba praegu puudu 7000 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskustega spetsialisti läbi kõigi majandusharude. „Kõrgema lisandväärtusega majandus ja tulemuslikum ühiskond nõuab tehnoloogia rakendamisvõimekusega põlvkonda igal elualal, mitte üksnes inseneeria ja IKT vallas,“ ütleb Ivo Suursoo. „Tehnoloogia oskused peavad saama iga taseme ja valdkonna hariduse orgaaniliseks osaks. Tänapäeval ei peaks olema võimalik saada ühegi haridustaseme ega kooli lõputunnistust ilma vastava taseme tehnoloogia baas- ja erialaseid oskusi omandamata. Selleks on vaja, et koolides jaguks häid reaal- ja tehnoloogiaainete õpetajaid.“

ITL-i presidendi sõnul võikski Eesti rahvas olla ettevõtlik laulev tehnoloogiarahvas, kes on oma väiksusest üle tänu kõikidel elualadel rakendatavale tehnoloogiale ning targa tööjõu arendamisele ja kaasamisele.