Põhjamaad panevad energiakoostöös seljad kokku

Põhjamaade tihe energiakoostöö jätkub: ühised eesmärgid on sõnastatud nii elektriturgu, taastuvenergiat kui teadusuuringuid puudutavates teemades.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu kiitis hiljuti heaks uue energiapoliitika koostööprogrammi aastateks 2018–2021. Prioriteetideks on jätkuvalt Põhjala ühine elektriturg, taastuvenergia, energiatõhusus ning rohkem teadusuuringuid. Paljuski tulid suunised uue koostööprogrammi väljatöötamiseks Nokia endiselt juhilt Jorma Ollilalt, kes koostas regiooni strateegilise ülevaate.

Nagu öeldud, on Põhjamaade energiakoostöö oluliseks osaks ühine elektriturg ning riikidevaheline koostöö taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas. Norra ning Rootsi on välja töötanud ühtse sertifikaadituru taastuvenergia tootmise edendamiseks. Sertifikaaditurg küll järk-järgult sulgub, kuid see kiirendas omas ajas taastuvenergialahenduste laiemat kasutuselevõttu. Ühiselt keskendutakse ka heade ideede ja parimate praktikate jagamisele: niisugune heal tahtel ja usaldusel põhinev koostöö on ka kuluefektiivne. Põhjamaad ja Balti riigid on taastuvenergialahenduste kasutuselevõtus Euroopa eesrindlikumad, saame kasutada hüdro-, tuule-, biomassi-, päikese- ja maasoojusenergiat. Meie eelised ongi seotud taastuvate energiaallikate suure osakaaluga ja võimalusega kasutada erinevaid taastuvenergiaallikaid.

Samuti tasub esile tõsta Põhjamaade elektriturgu, mille osaks Baltimaad on. Tulevikus muutub üha olulisemaks naabrite abistamine ja elektrivarustuse tagamine olukorras, mil taastuvenergia toodang on madal (tuul ei puhu ja päike ei paista). Seega on naabrite omavaheline side üha olulisem. Euroopa Energialiidu uued eesmärgid on ühine katsumus ja võimalus uuteks arenguteks kõigile Põhjamaadele ja Balti riikidele.

Piirkondlik koostöö

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö (Nordic Baltic 8) on suuresti kantud EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna eesmärkidest. Tallinnas 27.–28. septembril toimuv konverents ”Kuidas saavutada Euroopa energialiidu uued eesmärgid?” on sellise koostöö suurepärane näide. Viimastel aastatel oleme prioriteedina näinud ka Balti energiaturgude integreerimise kava. Siinkohal keskenduti peamiselt energia infrastruktuuri arendamisele ja Baltikumi turudisaini kujundamisele. Samuti on pööratud tähelepanu Baltimaade elektrituru ühendamisele Euroopaga.

Praeguseks oleme lõpetanud koostöö BASREC-i (Balti riikide piirkondliku energiakoostöö) raames, kuna enamus sealseid teemasid on juba teiste koostööformaatidega kaetud, aga ka see koostöö oli ühes etapis oluline. Täna mõjutab koostööd ja otsuseid EL-i ühine elektriturg ja sellest tulenev poliitika: ühtne EL-i energiapoliiitka ei tähenda, et see peab rakenduma kõikides riikides samamoodi, igal riigil peaks olema võimalus seda kohandada. Hea valitsemistava on sellegipoolest võtmesõna.

Taastuvenergia arengusuunad

Võib arvata, et taastuvenergia teeb edaspidigi uusi läbimurdeid ning Põhjamaade tasandil on Oslos asuval Põhjamaade Energiauuringute Keskusel loodud spetsiaalne teadus- ja arendusprogramm, kuhu kaasatakse ka Balti riigid.

Siinkohal on oluline ka BENTE-projekt: Balti energiatehnoloogia stsenaariumid 2018 (BENTE) on Eesti, Läti ja Leedu energiasüsteemide analüüs. Millised on võimalikud arengud ja nende mõju järgnevatel aastakümnetel? Mis oleks vaja teha, et Balti riigid täidaksid oma kliima- ja energiaalaseid eesmärke 2030. aastal ja mis toob kaasa 2 °C tõusu?

Hea kombinatsioon taastuvenergiallikatest tagab piirkonnas energiajulgeoleku ja nt meretuulepargid on jõudsalt arenev suund. Suund on sinnapoole, et taastuv-energialahendused toimiksid riiklike toetusteta.