Aastas registreeritakse üle 5000 tööõnnetuse, sealhulgas on ligi 1200 tööõnnetust, mille tagajärg on töötaja raske kehavigastus. Et kulusid riigilt hajutada, on sotsiaalministeeriumis valmimas plaan muuta tööõnnetuskindlustus tööandjale kohustuslikuks.
„Enamik tööõnnetustega seotud kuludest kannab praegu riik. Näiteks maksab haigushüvitist ning hüvitab ravikulud haigekassa, töövõimetoetust maksab töötukassa ning toitjakaotuspensioni sotsiaalkindlustusamet,“ selgitab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Eva Põldis.
Lisaks riigilt saadavatele hüvitistele on töötajal õigus nõuda ka tööandjalt kahjuhüvitist sissetuleku languse või täiendavate kulude kompenseerimiseks. „Tööandjatelt kahjuhüvitise saamine on aga keeruline ning vaidlused kahjuhüvitise maksmise üle võivad jõuda kohtusse. See võib tähendada pikka ja kulukat kohtuvaidlust olukorras, kus töötaja tervis on tööõnnetuse tõttu kahjustatud ja tema töötamine on raskendatud. Vaidluse keerukuse, aga ka madala teadlikkuse tõttu võivad töötajad ka loobuda kohtusse pöördumisest ja jäävad seetõttu neile vajalikust hüvitisest ilma,“ ütleb Põldis, kelle sõnul tööõnnetuskindlustus lahendaks selle probleemi.
Ministeeriumi plaani kohaselt hüvitaks töötajate tööõnnetuse tõttu tekkinud kulud kindlustusettevõte. „See annab töötajale kindluse, et kui midagi peaks nendega töö käigus juhtuma, siis ei jää nad ise ega nende lähedased hätta,“ kinnitab ametnik.
Tööandjate keskliidu kommunikatsioonijuht Andres Kask toob esile, et ministeeriumi algatus on väga ühekülgne. „Tõsi, iga raske õnnetus on liiast, kuid tööinspektsiooni väljaandes Töökeskkond 2017 märgitakse, et süü tööõnnetuste puhul jaguneb töötaja ja tööandja vahel juhtumiti umbes pooleks.“ Kask märgib, et Centari 2015. aasta uuringus vastas 85% töötavatest püsiva töövõimetusega inimestest, et tööandja on teinud piisavalt, et töökeskkond oleks ohutu ja tervislik, 77% tööga seotud püsiva töövõimetusega inimestest leidis, et oleksid saanud ise töövõimetuse tekkimise vältimiseks midagi ära teha või oleksid pidanud lihtsalt varem end ravima hakkama ning vaid 20% neist, kes on töö tõttu saanud püsiva töövõimetuse, leidsid, et tööandja oleks saanud midagi muuta.
„Samal ajal ei ole õige ka eeldus, et vaid töötajale tekiks rahaline kahju,“ lisab Kask. „Centari uuringust nähtub, et rahaline kaotus on tööandja jaoks kõige suurem (tegemata töö, asenduskulud, haigushüvitised jne). Seega peaks tööõnnetuste kompenseerimise süsteem olema vähemalt solidaarne, et rahaline vastutus ei langeks vaid tööandjale.“
Kavatsus ja tegelikkus
„Tööõnnetuskindlustus annab tööandjale täiendava motivatsiooniallika töökeskkonna parandamiseks, kuna tööandjate kindlustusmakse sõltub sellest, kui ohutu on ettevõtte töökeskkond ning kui palju juhtub selles ettevõttes tööõnnetusi,“ sõnab Põldis, et tööohutusse panustamine toob seega tööandjale otsese rahalise kasu.
Andres Kase sõnul on aga küsitav ministeeriumi kavatsus just nüüd kindlustust laiendada, kus raporteerimine on paranemas ja surmajuhtude arv vähenenud. „Tööinspektsiooni väljaanne Töökeskkond 2017 on välja toonud, et tööõnnetuste arvukuse kasvu taga on tõenäoliselt tööandjate teadlikkuse kasv ja olukord on muutunud paremaks,“ kinnitab Andres Kask.
Ta toob esile, et statistika kohaselt on surmadega lõppenud tööõnnetuste arv aastatega langenud. Näiteks 1997 oli ca kaheksa surmaga lõppenud õnnetust 100 000 töötaja kohta, 2007 kolm ja 2017 vaid 1,4. „Oletame, et riskitaseme ja seeläbi tööõnnetuskindlustusmakse suuruse sõltuvus tegevusalast, kindlustusjuhtumite ja töötajate arvust võib panna juhtumeid varjama ja raporteerimisdistsipliini vähikäigule. Seda võimalust, et avalikkust rohkem teavitada või olemasolevat süsteemi parandada, ei ole väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) alternatiivsete lahendustena miskipärast kaalutud. Ilmselt on kindlustusseltside veenmistöö valitsuserakondades olnud tõhus,“ kommenteerib Kask.
Kulutused ettevõttele
Esialgu ei ole ministeeriumis ette nähtud erisusi: olenemata valdkonnast peavad tööandjad oma töötajad kindlustama. Küll saab kulu olema iga tööandja jaoks erinev. Ministeeriumi kavatsuse kohaselt sõltuks kindlustusmakse suurus sellest, milline on ettevõtte riskitase ehk milline on ettevõtte töökeskkond ja kui palju juhtub ettevõttes tööõnnetusi. Sõltuvalt tegevusalast võib kindlustusmakse jääda vahemikku 6–180 eurot ühe töötaja kohta aastas. Kindlustusmakse oleks tööandjale erisoodustusmaksu vaba. „Meie ettepaneku üks oluline osa on ka teiste tööjõumaksude vähendamine keskmise kindlustusmakse suuruse võrra, selleks et tööandjate maksukoormus keskmiselt ei tõuseks,“ tutvustab Eva Põldis. „Seega nende ettevõtete jaoks, kes on juba loonud ohutu töökeskkonna, ei too tööõnnetuskindlustus kaasa tööjõukulude tõusu, pigem vastupidi.“
Tööandjate keskliit jääb aga arvamusele, et ettevõtetele tähendaks uus süsteem tõenäoliselt kulude kasvu. „Ministeerium küll lubab, et teisi maksukohustusi leevendatakse, aga kavatsusest paistab ikkagi prognoositavate kulude kopsakas kasv. Pealegi, kuidas saab riik garanteerida kuluneutraalsuse, kui lõpliku maksumäära kehtestab kindlustusselts?“ küsib Andres Kask.
40 miljonit eurot on prognoositav kulu tööandjale aastal 2019.
Kokku on TÕKS-i kulud (tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus – toim) tööandjale 2019. aastaks prognoositud 31 mln eurot, 0,24% tööjõukuludest, ja sellele lisanduksid teenustasudena kindlustusseltside tegevuskulud, mis moodustasid 2015. aastal keskmiselt 28% kogutud kindlustuspreemiatest või 45% makstud hüvitistest. „Seega võib 2019 prognoositav kulu tööandjale olla lausa 40 mln eurot,” märgib Kask. VTK-s toodud tegevusalati diferentseeritud kulud tööandjale oleks ainuüksi tööstussektoris kokku 18 mln eurot aastas (139 eurot aastas töötaja kohta korda töötajate arv). Praegu olevat tööõnnetuste otsene kulu riigile ca 9 mln eurot ja ettevõtjale veel ca 1,3 mln eurot aastas. Pluss töötaja asenduskulud ja/või tegemata töö, mis ei kaoks uue süsteemiga kuskile.
Ühiskondliku kokkuleppe ootel
Ministeerium on saatnud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsuse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks sotsiaalpartneritele, ministeeriumitele ning teistele huvitatud osapooltele. See, millal ning millisel kujul täpselt tööõnnetuskindlustus reaalsuseks saab, sõltub Põldise sõnul partnerite tagasisidest.
„Sobivaima lahenduse leidmiseks peame saavutama laia ühiskondliku kokkuleppe, ilma milleta ei ole võimalik ühtegi suurt muudatust ellu viia,“ ütleb ta.
Küsitavused väljatöötamiskavatsuses
Andres Kask, Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonijuht
Miks luuakse uus skeem vaid 0,25–1,5% haigusjuhtude hüvitamiseks?
2015 Rakendusuuringute Keskus CENTARi tehtud uuringu põhjal moodustavad kõik tööga seotud haigusjuhtumid kokku vaid ca 2,5–3% kõigist ajutise töövõimetuse lehtedest. VTK-st nähtub, et konkreetsemalt tööõnnetused moodustasid 2017. a 1,3% kõigist Haigekassast hüvitatud juhtudest ja rasked tööõnnetused seejuures vaid 0,25%. Seetõttu on ilmselt ka kergemate õnnetuste alaraporteerimist, kuna inimene saab hüvitise Haigekassast ja paraneb ikkagi kodus või ei eeldagi õnnetus töölt eemale jäämist ning Tööinspektsiooni raporteerimiseks ei ole piisavalt infot või sisulist põhjust.
Miks pole alternatiive uuritud?
Väljatöötamiskavatsuse koostajad lubavad, et uus kindlustus ei suurendaks tööandja jaoks kulusid. Seega tuleks mingi olemasolev maksutulu riigieelarves ümber mängida ja see raha suunata tööõnnetuskindlustushüvitistele. Seda saaks teha olemasoleva süsteemi sees, kuid olemasoleva süsteemi parandamist ei ole väljatöötamiskavatsuses isegi analüüsitud.
Miks on sihikule võetud just tööl juhtunud õnnetused?
2017 suri liiklusõnnetuses 67 inimest, tulekahjudes 39, alkoholist põhjustatud terviserikkesse 419. Tööõnnetuses vaid 9. Kas siis peaks ka eraisikutele elu- või õnnetusjuhtumi kindlustuse kohustuslikuks tegema, kui tööväliselt on õnnetusi oluliselt rohkem? Paraku Centari uuringut pole VTK-s isegi märgitud, olgugi, et see viidi läbi PRAXISe uuringuga sama projekti raames.
Kas finantsriski täielik maandamine inimese jaoks ei suurenda riskikäitumist?
Näiteks viimane uuring Obamacare’i mõjust viitab osaliselt sellele. Teadmine, et juba väikese õnnetuse puhul on võimalik esimesest haiguspäevast alates hüvitist saada, võib mõnele olla üsnagi motiveeriv alternatiiv töötamisele, eriti kui verevalum või seljavalu on juba niikuinii tekkinud näiteks eelmisel õhtul jalgpallitrennist ja on kange tahtmine koju jääda. Praegune VTK ei võtaks hüvitist täies ulatuses inimeselt ära ka siis, kui tööõnnetus toimus alkoholijoobes.
Väljatöötamiskavatsuses on viidatud OECD riikide osas tehtud uuringule, mille kohaselt diferentseeritud kindlustuspreemiaid kasutavates riikides oli tööõnnetuste hulk isegi suurem.
Veel ebaproportsionaalsusi:
• Töötaja raske tahtlus ei välista, vaid vähendab hüvitist, kuid tööandja kindlustusmakse tõuseb siiski.
• Nähakse ette omavastutuse võimalus, kuigi kindlustusmakseid makstakse endiselt.
• Mitmes valdkonnas on tööõnnetuste vähendamiseks ja hüvitamiseks töötav süsteem olemas (nt turvatöö, laevandus), mis asendataks universaalse süsteemiga, mis ei pruugi töötada. Teatud juhtudel ei pruugi asendamine võimalik olla, kuna ohutusnõuded on lisaks rahvusvahelisel tasandil (laevandus).
• Kui ei kaasne järelevalvet, minnakse sama teed, mis pakendijäätmete vähendamisel – tehakse üha uusi kohustusi ja kulusid, mille maksavad kinni vähesed ausad ettevõtted, kuna järelevalve teiste üle puudub.
Kommentaarid ettevõtetelt
Kindlustus võiks olla kohustuslik tööandjale ja töötajale
Juho Järva
AS Connecto Eesti juhatuse esimees
Meie jaoks ei ole see uus. Valdkond on väga suure riskiastmega ja sellest tulenevalt on kõik meie töötajad kindlustatud. Vabaturutingimustes pean seda mõistlikuks, sest siis on tööandjal motivatsioon, et töökeskkond oleks ohutu ja selle kaudu saab ka kindlustusmakset väiksemaks. Võimalik, et see suunab ka töötajat selle teema üle mõtisklema. Peaksin mõistlikumaks süsteemi, kus nii tööandja kui ka töötaja maksaksid seda kindlustust, see paneks mõlemaid pooli rohkem mõtlema ennetusele ja ohutusele. Näen ohtu, et mida rohkem kindlustusi ja garantiisid on, seda suurem oht on, et mõtlemist ja planeerimist on sellevõrra vähem.
Teoreetiliselt on võimalik nii tööd teha, et ühtegi õnnetust ei juhtu, kuid elu näitab midagi muud. Õnnetusi kahjuks juhtub, kasvõi tõstmiste juures või koorimistööl, kus inimesel on terariistad käes. See on põhjus, miks juba aastaid tagasi selle kindlustuse peale läksime. Kulu mõttes see meie käibe juures tuntavat mõju ei avalda. Kindlasti sõltub see varasematest aastatest ja üldisest olukorrast.
Kohustuslik kindlustus sunnib ka konkurente, kes seni on sellistest kulutustest kõrvale hoidnud, sellele samuti mõtlema.
Kindlustus kehtib 24 tundi
Rein Volt
AQ Lasertool OÜ tegevjuht
Tööõnnetuskindlustus on tootmisettevõtetele hästi omane. AQ Lasertool on kogu Eestis toimetamise aja kindlustanud oma töötajaid vabatahtlikult tööõnnetuste vastu.
Meie kindlustus on 24-tunnine ja kehtib ka kodus ning puhkehetkedel. Kulu kindlustusele ei ole suur, arvestades ettevõtte käibenumbreid, kuid see on vajalik. Elu on näidanud, et võib-olla kaks-kolm taotlust kuus tuleb meil ikka esitada.
Samas tuleb öelda, et pigem juhtub õnnetusi olmetegevuste juures rohkem kui tööpostil. Töö juures on lihtsalt reeglid karmimad kui kodus.
IT-sektoris pole tööõnnetused probleem
Andres Aavik
Flowit tegevjuht
IT-ettevõttena ei ole me teemasse väga süvenenud. Meie sektoris ei ole tööõnnetused probleem, kuid see on normaalne, et inimesed on kindlustatud, isegi kui nad ei tee väga ohtlikku tööd. Hetkel ei kujuta siiski ette, kuidas see kõik reaalselt toimima hakkab.
Meil on üks peaaegu tööõnnetuse laadne asi juhtunud 11 aasta jooksul: inimene kukkus täiesti nõuetele vastava trepi peal.
Mõned ettevõtted reklaamivad juba värvates välja, et pakuvad elukindlustust. Reaalselt on see siiski õnnetusjuhtumi kindlustus. Ma arvan, et see ei oleks probleem ka teistel IT-ettevõtetel. Esialgu on ehk lihtsalt raske õigustada seda kulu, sest IT-s on siiski kõige turvalisem töökeskkond üldse.
Kindlustus vabatahtlikuna sõlmitud
Kaido Kaabel
Aarspak OÜ tegevjuht
Meil on see kindlustus vabatahtlikult juba pikka aega olemas. Mulle tegelikult ei meeldi üldse kohustuslikud asjad ja see võiks ka olla edasi vabatahtlik. Ettevõttes seda vaja ei ole veel olnud, aga ta on igaks juhuks taustal ikkagi olemas. Teeme kõik selleks, et ohutus oleks tagatud ja õnnetusi ei tekiks.