• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eestil on vaja tarka tööstust

autor: ANU KALMURAND, Swedbank
mai 2019
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST mai 2019
Swedbank ülevaade. Eestil on vaja tarka tööstust. Toftani saeveski Võrumaal. Foto Kristina Traks

Toftani saeveski Võrumaal. Foto Kristina Traks

Tööstussektor on Eesti majanduse alus, suurim tööandja ja SKP-sse panustaja. Endiselt aga jätkata ei saa: meil on targad inimesed, tark e-riik, aga on vaja ka tarka tööstust.

Ajakirja The Economist ja ABB poolt 2017. a koostatud automatiseerimise valmisoleku indeksis asume valimisse kaasatud 25 riigi seas kõrgel 6. positsioonil. Juba ainuüksi meie lisamine valimisse on suur kompliment, meid võrreldakse näiteks Kanada, Hiina, India, Saksamaa, Vietnami, USA ja Suurbritanniaga. Oleme Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia kõrval 5. Euroopa riik.

Head punktid oleme saanud haridussüsteemi eest – kohustuslik baasharidus, kõrge ülikoolilõpetajate arv, õppetöös kasutatavad tehnoloogilised vahendid loovad eeldused nutikate lahenduste poole liikumisel. Innovaatilisuse poolest oleme Harju keskmised ehk asume 12. kohal. Ka tööjõudu puudutav keskkond on Eestil üle keskmise – jagame Hiina ning USA-ga 7.–10. kohta.

Uuenduste kasutuselevõtus jääb Eesti paljudele alla

Vaatamata heale koondtulemusele automatiseerituse valmisoleku indeksis, on meil selgelt ka puudujääke – nt tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtu osas erasektoris jääme paljudele riikidele alla.

Tabel: Automatiseerimise valmisoleku indeksTehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt on tööstuses populaarne teema: Saksamaalt alguse saanud Industry 4.0 mõtteviis üritab töösturite tähelepanu juhtida olulisele teemale – kuidas kasvatada efektiivsust ja lisandväärtust keskkonnas, kus tööjõud on piiratud, kuid tehnoloogia areneb kiiremini kui kunagi varem.

Eestis on kokku ca 600 000 töökohta, suurim hõivatus on töötlevas tööstuses – 18% kõigist ametitest ehk ca 107 500 inimest. Vastavalt Swedbanki tööstusettevõtete uuringule on suurim tööjõu- ja palgasurve rasketööstusel, elektriseadmete tootjatel, mööbli- ja tekstiilitööstusel, kus tööjõukulude osakaal on ca 20% müügitulust.

Tabel: innovatsioonikeskkond, Swedbank ülevaade, tark tööstusKümne aasta jooksul on palgakasv töötlevas tööstuses olnud iga-aastaselt üle 5%, keskmiselt 6,4% aastas. See trend ei näita ka mingeid raugemise märke. Oleme 2018. aasta keskmise palga edetabelis 28 EL-i riigi seas 17. kohal, meist umbes kolm korda kõrgemat palka teenivad taanlased, rootslased, luksemburglased – kasvuruumi jagub endiselt.

Vaatamata palgasurvele on Eesti automatiseerituse tase madal: tuginedes jaanuaris 2019 valminud RAIT Faktum ja Ariko uuringule „Tootmisprotsesside juhtimise digitaliseerimine tööstuses“ ei ole umbes 35% tööstusettevõtetest üldse oma tootmisprotsesse automatiseerinud, 25% on seda teinud vaid kuni 20% ulatuses (kuni 1/5 tootmisprotsessist on automatiseeritud).

Üle 60% on automatiseerinud oma protsessidest vaid 14% ettevõtetest.

Seda on liiga vähe.

Graafik: Üldine positsioon, Swedbank ülevaade, tark tööstusSamuti oleme DESI-indeksi põhjal keskmisest kehvemas olukorras. DESI-komposiitindeks iseloomustab EL-i riikide digitaliseerituse taset. Meist on mööda läinud selle näitaja põhjal Leedu, Tšehhi, Slovakkia jne (vt joonis lk 20). Meil on riigina väga head eeldused, kuid ometigi ei ole me siiani suutnud olla eesrindlikud tööstuse automatiseerimises-digitaliseerimises. Samuti oleme oma teadusarenduse (TA) poolest kehvas seisus: TA investeeringud elaniku kohta on meil 7 korda väiksemad kui Soomes ja 4 korda väiksemad EL-i keskmisest.

Ettevõtjad nendivad tööjõukulude probleemi ja justkui valmisolekut automatiseerida-digitaliseerida, kuid takistusena tuuakse välja, et töötajad ei ole valmis uusi tehnoloogiaid kasutama, puuduvad oskused ja ka valmisolek ennast täiendada. Ometigi on see ainus viis, kuidas viia ettevõtted järgmisele tasemele efektiivsuse ja konkurentsivõime poolest. Peame otsima takistuste asemel lahendusi. Ainult nii saame end 10 aasta pärast Saksamaa tööstusega võrdväärseteks konkurentideks pidada – tõenäoliselt teises nišis (paindlik tootmine, mitte economies of scale), kuid siiski võiksime olla võrdväärsed oma kasumlikkuse ja efektiivsuse poolest.

Automatiseerimise tulemusena ei vähene mitte ainult tööjõu surve, vaid tõuseb ka üleüldine efektiivsus, sest protsessid muutuvad mõõdetavamaks ja läbipaistvamaks. Kõige suurem risk ettevõtluses on riskide mittevõtmine.

Kui täna investeeringuid ei tee – nii seadmetesse kui inimestesse – ja protsesse ei efektiivista, on meil varsti palgasurve tagajärjel palju kahjumlikke ja pankrotistuvaid ettevõtteid ning sellest olukorrast välja tulla on väga raske.

Probleemiks tööjõu pädevus ja maksupoliitika

Nagu mainitud, on peamine probleem, mida ettevõtjad välja toovad, pädeva tehnoloogiat tundva tööjõu puudumine. Ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele on seatud ebarealistlikud ootused. Ettevõtjad ei leia piisavalt aega ja ressurssi, mida töötajate (ümber)õppele kulutada. Õnneks on meil ka positiivseid eeskujusid – nt Cleveron, kes koostöös Mainoriga õpetab noori tehnolooge oma Viljandi tehases. Selliseid koostööprojekte ja ettevõtete algatusi ongi vaja, et Eesti tööstus aidata järgmisele tasemele.

Loomulikult on lisaks ettevõtetele oluline roll ka riigil, et meie tööstus järgmisele tasemele aidata. MKM-i koostatud tööstuse digimuutuste analüüs tõi välja, et küsitletud 26 ettevõttest vaid 11% leiab, et regulatiivne keskkond toetab nende äritegevust. 89% leiab, et riigipoolne keskkond (sh maksupoliitika) on ebastabiilne ja muutuseid viiakse ellu liiga ootamatult, mis tekitab tuleviku osas ebakindlust. Seetõttu lükkavad mitmed ettevõtjad investeeringuid edasi, mis mõjub aga nende konkurentsivõimele laastavalt. Poliitikud peaksid sügavalt järele mõtlema, kuidas muuta oma otsuste elluviimine sujuvamaks, et ettevõtjate kindlustunnet suurendada.

Vaja investeerida ning ka riske hinnata

Automatiseerimine ei ole odav tegevus. Finantseerimisasutused on siiani harjunud laenu väljastama betooni ning raua tagatisel, panustama n-ö käegakatsutavatesse varadesse. Nii peavad ka finantsasutused muutuma koos ettevõtjatega ning arvestama ettevõtete pidevalt muutuvaid vajadusi.

Suur osa ettevõtte juhtimisest moodustab erinevate riskide hindamine – iga otsuse taga on omad riskid ja võimalused. Lisaks klassikalistele ettevõtlusriskidele on uus tehnoloogiline keskkond tõstatanud uued ohukohad. Üks neist on küberturvalisus: juba ammu ei ole see ainult suurfirmade mure. Ka väiksemate firmade süsteemid on rünnakute sihtmärkideks. Paratamatult käib antud probleem käsikäes automatiseerimise-digitaliseerimisega ja seega nõuab üha enam tähelepanu, sest potentsiaalseks sihtmärgiks muutub kogu tootmisahel. Terve tootmise halvamine pahalase käe läbi võib minna ettevõttele väga kalliks maksma.

Kokkuvõtteks – meil on tööstuses mitmeid eredaid tarku ettevõtteid, kuid see tarkus võiks olla laiapõhjalisem ja levinum. Võiksime murda klaaslaed: leida aja ja ressursi, et õpetada välja IT-oskustega töölisi, võtta investeerimisriski, et muuta end konkurentsivõimelisemaks ja efektiivsemaks ning anda pidevat ja kõvahäälset tagasisidet riigile, mida neilt ootame ja kuidas saaks paremini-kiiremini-kõrgemale.

EL-i riikide digitaliseerituse tase, 2018

Graafik: ELi riikide digitaliseerituse tase, Swedbank ülevaade, Eestil on vaja tarka tööstust

Sildid: Industry 4.0it tööstusesswedbanktark tööstusülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Digimuutused ettevõttes – vältimatu vajadus

Järgmine artikkel

Torm Metall: kümme korda mõõda...

Seotud artiklid

Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Ülevaade

Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata

16/12/2022
Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist. Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs
Ülevaade

Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist

16/12/2022
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Suured muutused energeetikas – meie valikutest sõltub nende mõju

16/12/2022
Järgmine artikkel
Foto: Torm Metall

Torm Metall: kümme korda mõõda...

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!