Digitehnoloogiad arenevad sedavõrd pöörases tempos, et nendest ei jää puutumata ükski valdkond. Digimuutustega kaasaminek ei ole enam valik, vaid vältimatu vajadus. Kui jääda paigale, jookseb eest ära nii aeg kui konkurent.
Lühenditest nagu VR, AI, IoT, Big Data on saanud teemad, millega ettevõtted peavad üha sagedamini kokku puutuma ja veelgi enam, mida tuleb ka oskuslikult juhtida. Nagu muudelgi puhkudel, on asjade tähtsuse järjekorda panemine aina olulisem.
Aasta tagasi startis TalTechis uus õppekava – Digimuutused ettevõttes – IT-sektoriväliste ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele. Õppekava suunitlus oli konkreetne: aidata paremini ohjata ja suunata digitehnoloogiatest ajendatud muutuseid. Et valida õiget suunda, on vaja olla kursis tehnoloogiatega, mis muudavad vanu ärimudeleid ja sünnitavad uusi. Samuti on oluline mõista, millised globaalsed trendid mõjutavad ettevõtteid pikemas ajavaates ja milliseid otsuseid peab täna tegema, et nendeks valmis olla.
Üle 30 õppija
Tegemist ei ole õppekavaga, mis pretendeerinuks nt programmeerijaoskuste andmisele, pigem oli eesmärk anda teadmine ja sellega koos ka oskus ettevõtet strateegiliselt arendada ning olla IT-teenuste tellijana kompetentsem. Teisisõnu, olla teadlik, mida on võimalik küsida, ning oskus hinnata erinevate alternatiivide plusse ja miinuseid.
Lisaks praktilistele teadmistele on omaette väärtus ka kogemuste vahetamine. „Siia on kogunenud era- ja avaliku sektori tipp- ja keskastme juhid ja see info, mis me omavahel vahetame, on juba omaette väärtus,“ möönab Elroni juhtima asunud Merike Saks.
Digitaliseerimine on vahend
Digitaliseerimise vajadusest on ettevõtted aru saadud, kuid paljudel on üsna pikk tee veel ees, rääkimata sellest, et tuleb teha valikud, millega tegeleda.
„On väga oluline, et eesmärki ning vahendit ei aetaks segamini: digitaliseerimine on vahend eesmärgi täitmiseks,“ rõhutab Saku Metall Allhanke Tehase tootmise infosüsteemide arendusjuht Riho Vask. „Tootmises tekib igapäevaselt väga palju andmeid. On oluline, et ettevõte andmetega üldse tegeleks, kasvõi elementaarsel tasemel. Ettevõtteülene analüüs on juba järgmine tase, kus erinevad süsteemid on omavahel liidestatud ning info jookseb reaalajas.“
Järgneb kolme Eesti ettevõtte lugu. Oma kogemust avavad Elronist Merike Saks, Baltika juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik ning Saku Metall Allhanke Tehase tootmise infosüsteemide arendusjuht Riho Vask.
Elroni juht Merike Saks – riigiaparaadist rongi tüürima
Toona majandusministeeriumi kantslerina 1-aastast õppeprogrammi Digimuutused ettevõttes alustanud Merike Saks tõdeb, et valik õppekava kasuks langes pigem isiklikust huvist teema vastu. „Ühelt poolt tekkis huvi, kuhu tehnoloogiline areng meid viib, teisalt on aastane ajaperiood töötava inimese jaoks ka hoomatav,“ selgitab Saks konkursile minekut.
Teatud asju ei ole võimalik suures riigisüsteemis kiiresti teha. „Minu mõte toona riigiteenistujana oli üritada aru saada, kuidas traditsioonilist avalikku haldust panna uude keskkonda, mis on kiires muutumises. Teisalt oli huvi andmekaitseteema vastu, kus nõuded kohati piiravad andmevahetust erinevate infosüsteemide vahel,“ selgitab Saks. Samuti on riigisektor IT-ettevõtetele suur tellija, kelle pädevusest sõltub palju: „Riik tellib suures mahus infosüsteeme, maksab raha, kõik osapooled tahavad head, aga harva tuleb midagi hästi välja. Minu jaoks oli küsimus, kas sellest nn rumala tellija sündroomist oleks kuidagi võimalik üle saada.“
Elroni juhtima
Täna on Merike Saks Elroni juhatuse esimees. Riigistruktuur ja eraettevõte on väga erineva toimimisloogikaga, kuid ka siin on tellijal väga oluline roll. Otsuste tegemise aluseks on info: „Nii erasektoril kui riigil on väga palju andmeid – infot kogutakse, uuritakse, kuid tulemusi ei osata sageli kasutada,“ toob Saks välja probleemi. Nii on vaja ka tulevikus IT-kesksesse juhtimismudelisse inimesi, kes andmeid tõlgendaksid. Ühelt poolt ei saa kõike automatiseerida, elul on omad eripärad. Teisalt, kui ka teatud tüüpi tööd kaovad ära ja masinad võtavad need üle, siis samal ajal on vaja nende tööd jälgida. Tekivad juurde uued loomingulisemad tööd, mida enne ette ei kujutanud.
Infosüsteemid äri teenistuses
Tarkvaralahendused võiksid toetada ettevõtte toimimist. „Elronisse tulles olid kõikvõimalikud probleemid laua peal, millest loengus räägiti: infosüsteemide ühildumine, tervikpildi tekitamine erinevate osakondade tööst, ühe ettevõtte/arendaja külge kinnitumine,“ loetleb Saks teemasid. Erinevalt suurest riigiaparaadist on Elroni puhul kõik räägitu praktikas kiiresti rakendatav. „Oskad paremini ettevõtte protsessid ja infosüsteemid kokku panna, valida suuna,“ sõnab Saks.
Elronil on palju kliente, kes liiguvad punktist punkti. Nii tekib ka palju andmeid, mida on vaja analüüsida. „Sarnaselt teiste ettevõtetega peame pingutama, et viia osa protsesse automatiseerituks. Meie rongides alustasid tööd piletimasinad, mis on uus teema nii klientidele kui klienditeenindajatele. Masinate kasutuselevõtmine lihtsamate tegevuste juures on lihtsalt paratamatus,“ möönab Saks.
Küll on õnnestumiseks oluline lahenduse lihtsus ja kasutajasõbralikkus. Kriitiline on ka ootuste juhtimine nii klientide kui ettevõtte poole pealt. „Arenduste käigus tekivad alati esmased tõrked, kohanemiseks on vaja aega. Oluline on tagasisidet koguda ning panna parandamist vajavad arendused õigesse järjekorda. Täna on pudelikael pigem selles, kas jõutakse kõiki arendusi teha soovitud tempos,“ nendib Saks.
Riho Vask: teadmised kui salarelv
Saku Metall Allhanke Tehase tootmise infosüsteemide arendusjuht Riho Vask möönab, et tänapäeva maailm läheb edasi sedavõrd kiiresti, et ajaga kaasas käimiseks on vaja kogu aeg õppida. „Aega on väga raske leida ja see oli hea võimalus kiiresti ning kompaktselt teema kohta teadmisi saada,“ põhjendab Vask programmiga liitumist.
Digiteema murrab olenemata tegevusalast sisse kõikidesse ettevõtmistesse. „Teemast arusaamine annab mõistmise, millised lahendusviisid on olemas. See annab omakorda võimaluse asju ise paremini juhtida ja suunata,“ selgitab Vask. „Kui teema jääb kaugeks, kirjutab töö teostaja reeglid ette ja tellijal jääb üle möönda, et ju nii peab olema. Kui on oma nägemus, saad aru, et on olemas ka alternatiivid, mida kaaluda.“
Andmeanalüüsi ABC
Seega on laiema pildi nägemine ja teadliku tellija rolli väljakandmine justkui edu pant. „Äriarhitektuuri tundmine aitab suuremat pilti enda käes hoida või luua kaugemat visiooni, kuhu tahetakse jõuda,“ sõnab Vask. Medali teisel poolel on teadmine, kuidas soovitud suunda liikuma hakata. „Alati ei peagi suurelt alustama, võib peale hakata ka pisikestest asjadest, mis äriliselt kõige kiiremini kasu toovad. Oluline on aru saada, millisel tasandil on vaja muutusi ellu viia, nt kas võti peitub struktuurimuutustes või tarkvaraarendustes. Oluline on oma visiooni juhtida, et arendused oleksid äri teenistuses. Muidu võib juhtuda, et ettevõte arendab kellegi teise visiooni. Nii peaks ettevõttel olema kindel teadmine, et see, mida teed, on ka see, mida tahad ja on vaja teha.“
Andmeid koguneb tootmisettevõttel väga palju. „Kõige elementaarsemal tasemel andmete analüüs on homses maailmas baasoskus, et üldse hakkama saada. See pole enam IT-ettevõtete pärusmaa, vaid seda peaks valdama kõik juhtimisega kokkupuutuvad inimesed. Kulutades 5 minutit analüüsimiseks, võid joosta õigemas suunas,“ kinnitab Vask.
Probleemide nägemine juhtimis- ja rohujuuretasandil võib olla, ja reeglina ongi, erinev. „Nii on oluline tõsta ettevõtte üleüldist digitaalset teadlikkust, et probleemidest arusaamine oleks sarnasem ja saaks jõuda kompromissideni. See annab ka teadmise, mida võiks kindlasti teha ja kus võib mingid sammud vahele jätta,“ rõhutab Vask digitaalse kirjaoskuse olulisust.
Mõõda mitu korda
Ka IT-valdkonnas kehtib vana reegel: mitu korda mõõda, üks kord lõika. „Kui on vaja mingi konkreetne ärivajadus lahendada ja püüad teemast ette tõtata, võib tekkida olukord, kus piltlikult öeldes kaob tellija tagant ära ehk see, mida lahendasid, polnud tegelikult see, mida vaja oli,“ kirjeldab Vask ohukohta.
Digitaliseerimine pole tükitöö, vaid üks asi viib teiseni ning see koosneb paljudest väiksematest tegevustest, millele seab piiri piltlikult öeldes vaid taevas. „Alati tuleb meeles pidada, et robot arvutab hästi, kuid ei oska kiiresti kohaneda uute olukordadega. Kui tegemist pole suure seeriatootmisega, jäävad inimesed paratamatult tootmise juurde, kuna robotite pidev ümberseadistamine võtab tänases olukorras veel liiga palju aega,“ möönab Vask.
Kui tehnilised probleemid on pea alati lahendatavad, siis inimestega tuleb reeglina rohkem vaeva näha. „Kui töötajad ei tule sinu mõttega kaasa, tekib suur risk, et oled teinud midagi, millele sul pole piltlikult öeldes ostjat. Et IT-arendustes võimalusi näha ja nendega kaasa minema, on kõikidel ettevõtte tasanditel vaja julgustada inimesi kastist välja mõtlema.“
Maigi Pärnik-Pernik: ärimudeli muutmine
Baltika juhatuse liige ning finantsdirektor Maigi Pärnik-Perniku jaoks oli TalTechi uue õppekavaga liitumine heade juhuste kokkulangemine. „Baltika oli kaks aastat tagasi muutnud kogu oma strateegiat ja ärimudelit. Olime valinud revolutsioonilisema, innovatsiooni ja uudseimaid digitaliseerimise lahendusi sisaldava suuna, mis viiks mitu hüpet ülespoole,“ selgitab Pärnik-Pernik. „Maailmas toimuvad trendide muutused täna ülimalt kiiresti. See on eksponentsiaalselt kiirendanud ka kogu väliskeskkonna muutuste mõju ning eeldab ettevõtetelt veegi suuremat reageerimiskiirust.“
Baltika suunamuutus
Kokku on Baltikal üle maailma 120 tootmispartnerit, Eesti tootmine oli siiani üks 15–20st võtmepartnerist. Seega on tellimuste juhtimine olnud eraldivõetuna ettevõtte jaoks üks kriitilisemaid suundi.
Digitehnoloogiatega kursisolemine on oluline vahend muutustega kaasaminekuks ja nende juhtimiseks. „Laias laastus mõjutab see sisuliselt iga ärimudeli komponenti, millest osad on kriitilisemad kui teised. Täna on turul väga tihe konkurents, innovatsioon toimub sellise tempo ja keerukusega, et ellujäämiseks on hädavajalik aru saada, millised on kriitilised valdkonnad, kuhu viia sisse nii palju efektiivsust ja reageerimisvalmidust kui võimalik. Teisalt on vaja ka teadmist, milline sinu äri peaks olema ja kuidas muudatusi ellu viia.“
Maigi Pärnik-Pernik möönab, et järgneva 5 aasta jooksul hakkab tõenäoliselt toimuma oluliselt enam muudatusi kui viimase 15 aastal jooksul kokku. „Ettevõttel on väga keeruline aru saada, kus ta on 5 aasta pärast. Tempo, millega muutused toimuvad, on väga kiire,“ möönab ta ja lisab, et muutustega kaasaminemine eeldab ka lahendusi, mida 5 aastat tagasi ehk veel ei olnudki.
Paindlikkus ja kiirus
„Meie jaoks kõige olulisem on muutuda paindlikumaks ja reageerivamaks kliendivajaduse ja nõudluse muutusele. See on päris suur väljakuse: moderniseerida kogu tootearendusprotsess, andmeanalüütika, kliendisuhted, kommunikatsioon, müügiplatvormid,“ loetleb Pärnik-Pernik.
„Võtmetähtsusega on ettevõtte oskus seada prioriteete, lisaks olla üldiselt kursis, milliseid võimalusi digitaliseerimise vahendid üldse loovad,“ sõnab Pärnik-Pernik ja lisab, et parimate praktikate või lahenduste otsimiseks peab täna kindlasti Eestist välja vaatama.
„Baltikas soovisime tootearendusprotsessis võtta kasutusele 3D-lahenduse. Oleme partneri valikul läbi käinud Aasia ja Euroopa portaalid, otsinud uuemaid ja innovaatilisi tehnoloogiaid, samuti kaardistanud traditsioonilisema taustaga pakkujaid,“ soovitab Pärnik-Pernik aega varuda ja enda jaoks mõtestada, mida otsid. „Väljakutseid on kindlasti palju, tänapäeva maailma haare ja globaliseerumine on nii valdav, et ei saa mõelda ainult Eesti kontekstis.“
Seega on digitaalne kirjaoskus juhtimistasandil see miski, milleta enam läbi ei saa, olgu selleks strateegiliste suundade valik või igapäevane töö. „Kindlasti on erinevaid ettevõtteid ning lähenemisi, aga ilma juhtimistöölauata, kuhu jookseb info ja analüütika, ei ole võimalik enam ajaga kaasas käia.“
