Taastuvenergia on kõige kiiremini arenev valdkond energiatootmises. Tehnoloogia areng ja odavnemine muudab taastuvatest allikatest elektritootmise üha võimalikumaks ja kättesaadavamaks.
Ja kuigi suurem osa tänasest taastuvenergia toodangust tuleb tuulest, on ka päikeseenergial suur tulevik, usub Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik.
Päikeseelekter on tulnud selleks, et jääda. Kui veel aastaid tagasi oli tegemist uudse lahendusega meie piirkonnas, siis viimaste aastate arengud on sillutanud jõudsalt teed ka päikeseenergia tootmisviisi võidukäiguks. Sellele on palju kaasa aidanud riiklikud subsiidiumid. Nimelt lõppes Eestis mullu senine taastuvenergia toetusskeem, kus kuni ühe MW suurused päikesejaamad saavad 12 aasta jooksul toetust 53,7 eurot MWh kohta. Innar Kaasik kinnitab, et just see andis esimest korda võimaluse ja julguse ehitada ka Eestis välja esimesed mastaapsemad päikesepargid läbi mille omandada kogemusi ja tõestada, et päikeseenergia tootmine sobib ka siinsesse piirkonda.
Kuni 50 kW suurustele jaamadele kehtib sellelaadne toetusskeem veel 2020. aasta lõpuni. „See on sobilik eelkõige keskmise tarbimisega tootmislahendustele, mis annab võimaluse mõelda päikesepaneelide paigaldamisele näiteks suuremate kaupluste, väiksemate farmide ja erinevate väiksemate tööstusettevõtete vaates. Just paljud sellised kliendid on juba meie poole ka pöördunud ning hetkel tegelemegi Enefit Greenis muuhulgas ka paljude selliste päikeselahenduste projektidega,“ ütleb Kaasik.
Päikeseenergia näol ei ole täna enam tegemist eksklusiivse tootega üksikutele innovaatoritele, vaid pigem aina kättesaadavama lahendusega kõigile, kes mõtlevad ühtviisi nii enda elektrienergia tarbimise efektiivistamisele kui ka keskkonnahoidlikkusele.
Päikeseenergialahendused on üha kättesaadavamad
Päikeseelekter võimaldab erinevaid lahendusi ja ärimudeleid. Seda kinnitab ka Enefit Greeni juhatuse liige. „Ka meie päikeseenergia portfell on laialdane,“ sõnab Kaasik. Enefit Greeni kaks suurt peaaegu megavatise võimsusega päikesejaama Paldiskis ja Ida-Virumaal toodavad elektrit otse võrku. Sarnased pargid 19 MW mahus on firmal ka Poolas. Veel on ettevõte rajanud päikesejaamad oma Iru ja Paide elektrijaamade kõrvale, mille toodangut tarbivad jaamade kaugküttevõrgu pumbad ja abiseadmed ning meeskonnaruumid. Lisaks neile asub juba praegu ligi paarkümmend jaama koguvõimsusega 5 MW Eesti Energia äriklientide juures, aidates katta nii klientide elektritarbimist.
Seejuures on Kaasiku sõnul ettevõte töötanud tarbija juures asuvatele jaamadele välja kaks erinevat paketti. Esimesel juhul ehitatakse kliendile tema firma vajadustele vastav päikesejaam, mis jääb kuuluma kliendile. Teisel juhul teeb investeeringu Enefit Green, ehitab jaama kliendi vabale pinnale valmis ning hoolitseb seejärel elektri tootmise ja sellega seonduva eest. Nii puudub kliendil investeeringuvajadus ja ka hooldustegevus koos rikete likvideerimisega kuulub Enefit Greenile ning jooksvalt tuleb tasuda vaid toodetava elektri eest kokkulepitud tariifi alusel.
Huvi pakettide vastu kasvab. Kliendid on muutunud palju teadlikumaks, enam ei tulda küsima, mis asi see on ja kui pikk on tasuvusaeg. Pigem teavad inimesed juba üsna täpselt, mida tahavad.
Üheks oluliseks päikeseenergia võidukäigu põhjuseks on olnud tehnoloogia kiire areng ja selle üha odavamaks muutumine.
Päikesepaneelide turul valitsevad hetkel kahte sorti paneelid – monokristallilised ja polükristallilised. Nendest esimesi, monokristallilisi päikesepaneele peetakse efektiivsemateks, kuid samal ajal on nende tootmine ka kulukam ja hinnad maailmaturul seetõttu kallimad. Paneelis kasutatakse kristallilist räni, mis on toodetud suurte tahvlitena. Hiljem lõigatakse need päikesepaneeli suurusteks ja valmib üks suur element. Metallribadest elektrijuhid laotatakse üle elemendi, et püüda elemendist vabanevaid elektrone. Monokristallilise paneeli kasutegur jääb umbes 20% juurde.
Monokristallilised lahendused aina populaarsemad
Polükristallilised päikesepaneelid on sellest aga veel madalama efektiivsusega – kasutegur jääb umbes 17% juurde ning seetõttu on need ka veidi odavamad. Polükristallilistes päikesepaneelides kasutatakse mitmeid väiksemaid kristallilise räni elemente, mis on omavahel ühendatud (ühe suure elemendi asemel).
Innar Kaasiku hinnangul on mõlemad lahendused sobilikud, kuid järjest enam eelistatakse monokristallilisi lahendusi. „Tehnoloogilises vaates on 2019. aasta hinnamuudatused päikesepaneelide turul näidanud monokristallide võidukäiku,“ kommenteerib Kaasik. „Tänu nendele on võimalik saavutada suurem efektiivsus, seejuures alginvesteeringus oluliselt kaotamata.“
Taastuvenergia tehnoloogilise arengu poolelt omab Eesti tegelikult ainulaadset näidet Ruhnu saare iseseisva energialahenduse näol, mis loodi 2018. aastal just Enefit Greeni poolt. „Tegu on täiusliku kombinatsiooniga päikeseenergia ja salvestustehnoloogia, tuuleenergia ja biodiisli omavahelisest sünergiast, millega tagatakse saarel senisest puhtam energiatootmine,“ selgitab Kaasik. „Tänu sellele on Ruhnu saarel jäänud õhku paiskamata 163 tonni CO2-te.“ Omandatud ainulaadse kogemuse pinnalt on Enefit Green välja töötamas koostöös ühe Eesti kliendiga ka sobilikku salvestuslahendust, kus päeval päikesepaneelidest toodetud elektrienergiat oleks võimalik kasutada öötundidel või rakendada seda akupangast hetkeliselt näiteks elektrivõrgu avarii korral.
Järgmine suur arenguhüpe päikeseenergias
Väga suur potentsiaal peitub just nimelt nendes samades energiasalvestites, mille hind on samamoodi muutumas järjest vastuvõetavamaks. Tõenäoliselt pole kaugel ka aeg, mil salvestid muutuvad populaarseks ja lausa massiliseks. Kaasiku hinnangul võiks see moment saabuda umbes 3–5 aasta pärast.
Teine selge arenguhüpe saab olema suurem digitaliseerituse rakendamine. Kaasik tunnistab, et digitaliseerimine on seni vähe kasutust leidnud ja pigem on digitaalandmeid kasutatud vaid visuaalseks tootmistulemuse kuvamiseks või ajalooliseks võrdluseks.
„Soovime aga ka siin suuremalt ära kasutada juba eelnevalt tuuleelektrijaamadest ning koostootmiselektrijaamadest saadud kogemuse näol omandatud teadmised,“ ütleb Kaasik. „Plaanis on siduda kõik Enefit Greeni rajatud päikeseelektrijaamad ühisesse infotehnoloogilisse lahendusse.“ Tema sõnul on selle eesmärgiks võrrelda algselt projekteerimisel ette nähtud tootlikkust tegeliku tootlikkusega, misläbi saab jooksvalt ja pidevalt monitoorida, et rajatud tootmislahendused töötaksid maksimaalse võimekusega. Ka rikked ja kõrvalekalded saaksid võrdlusandmete näol seeläbi kiirelt välja toodud ning seejärel ka kiirelt ka likvideeritud. Seega tööd päikeseenergia edasiarendamise ja efektiivistamise vallas on veel omajagu.
Päikeseenergia lahenduste pakkujate turg kihab
Päikeseenergia võidukäiguga seoses on turule tekkinud väga palju pakkujaid. Seda kinnitab ka Kaasik ja lisab, et sellest tulenevalt on nendeni jõudnud kliendikogemuste ja tagasiside kirjeldused ka väga seinast-seina. Klientidel tasub teha alati hea eeltöö, veendumaks pakutava lahenduse töökindluses, terviklikkuses ja vastavuses nii tellitu kui projektiga.
„Oleme võtnud Enefit Greenis seisukoha, et meie pakkumus klientidele peab alati sisaldama lisaks paneelide paigaldamisele ja tööle saamisele ka kogu vajalikku dokumentatsiooni, sealhulgas kohaliku omavalituse ja võrguettevõtetega asjaajamisest kuni paigaldise kasutusloani välja. Olenemata sellest, kas klient ostab meilt päikeseelektrijaama toote kui võtmed kätte lahenduse või siis pikaajalise elektrienergia ostulepinguga. Vaid nii saame olla kindlad, et töö on tehtud hästi ja projekt on viidud lõpule ning sellest võidavad nii klient kui meie,“ räägib Innar Kaasik.
