Kuigi keemiatööstus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, muretsevad ettevõtjad konkurentsivõime pärast, nendib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi koostatud sektori ülevaade.
Eestis tegutseb üle saja keemiatööstuse ettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Eesti keemiatööstuse ainulaadne osa on põlevkivil põhinev tööstus, samas suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus.
Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmismahu kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne.
Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta maailmaturu hindadest ja seetõttu on raske hinnata, kas täiendavate õlitehaste ja rafineerimistehase ehitamise plaanid täituvad või mitte. Sektoris tervikuna lähiaastatel olulist hõive suurenemist oodata pole. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisel. Efektiivsust on vaja tõsta, kuna tootmissisendid kallinevad, lisaks tõusevad keskkonnahoiuga seotud kulutused.
Põlevkiviõli vedas kasvu
Keemiatööstus andis 2018. aastal ligi viiendiku võrra rohkem toodangut kui aasta varem. Sarnaselt eelnevale aastale vedas kasvu põhiliselt põlevkiviõlitööstus, mida toetas suhteliselt kõrge nafta hind. Põlevkiviõli tootmismaht oli rekordiline, kasvades aastaga kolmandiku võrra. Ka keemiatoodete tootmine liikus kasvujoonel (toodang kasvas seitse protsenti). Farmaatsiatööstuses jäi toodangu maht veidi alla 2017. aasta taseme. Müük suurenes kõigis keemiatööstuse allharudes tootmise mahust kiiremini, peamine põhjus selle taga oli hinnatõus. Müügi ja tootmismahu erinevusi võib põhjustada ka varude muutus, kui müüakse varasemat toodangut.
Keemiatoodete tootmises kasvasid tootjahinnad 2018. aastal ligi viis protsenti. Põlevkiviõli hindade muutus kajastus naftatoodete ekspordihindades, mis tõusid aastaga üle 15 protsendi. Õlitööstuse müük kasvas aastaga poole võrra, keemiatööstuses kümnendiku jagu. Ka farmaatsiatööstuse müük suurenes vaatamata tootmismahu langusele (5 protsenti).Väliskaubanduse andmed näitasid 2018. aastal Eesti päritolu keemiatoodete ekspordi hüppelist kasvu (umbes 70%). Põhiline osa sellest oli aga tõenäoliselt seotud kütuste töötlemise või segamisega.
Teiseks suuremaks panustajaks ekspordi kasvu oli põlevkiviõli, kus eksport nii koguseliselt kui ka rahalises väärtuses kasvas aastaga mitukümmend protsenti. Muudest suurenenud müügiga eksporttoodetest võib välja tuua veel bensoehappe, kosmeetika- ja nahahooldusvahendid. Rahaliselt vähenes kõige rohkem ehitusmastiksite jmt müük. Naftatoodete, õlide jmt müük kergitas hüppeliselt eksporti Singapuri ja mitmesse teise peamisesse ekspordi sihtriiki. Põlevkiviõli müüdi rohkem Saudi Araabiasse, Taani, USAsse, Belgiasse, Suurbritanniasse. Ekspordi kasvu USAsse toetasid ka ehitusmastiksid, bensoehape ja haruldased muldmetallid. Eksport Hollandisse kukkus tulenevalt põlevkiviõli müügi liikumisest läbi teiste riikide. Müügi languse taga Venemaal olid ehitusmastiksid, tihendussegud jmt.
Tööjõukulu kasv
Vaatamata tootmismahtude kiirele kasvule põlevkiviõli ja keemiatoodete tootmises ei toonud see kaasa töökohtade arvu suurenemist. Hõivatute arv oli peaaegu sama suur kui aasta varem, töötundide arv isegi vähenes. Farmaatsiatööstuse ettevõtetes kasvas hõivatute arv vähesel määral. Tööjõukulud suurenesid siiski kõigis keemiatööstuse allharudes. Keemiatoodete tootmises kasvasid palgad suuremates ettevõtetes kaheksa protsenti. Tänu tugevale müügile paranesid aga tunduvalt tootlikkuse näitajad. Õlitööstus jõudis taas kasumisse, keemia- ning farmaatsiatoodete tootjate kasumlikkus paranes.
Keemiatoodete tootjate investeeringud kasvasid esialgsetel andmetel umbes 40 prosenti võrreldes 2017. aastaga. Teiste allharude puhul olid mitme kvartali andmed puudu, kuid olemasolevate andmete põhjal võib eeldada, et investeeringud kasvasid ka nendel tegevusaladel. Keemiatoodete tootmises läks kolmveerand investeeringutest masinatesse ja seadmetesse ning sinna suunati 30 protsenti rohkem vahendeid kui aasta varem. Samuti kasvasid oluliselt ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine.
Ettevõtjate hinnangud 2018. aasta majandusolukorrale olid positiivsemad kui eelneval aastal. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlustele vastanud keemiatoodete tootjate vastused peegeldasid nõudluse kasvu. Samas tunnetati, et konkurentsivõime on vähenenud nii EL-i kui ka muudel turgudel. Töötajate osas nähti survet töökohtade vähendamiseks. Tööjõupuudust ei märkinud ükski vastanu toodangu kasvu piirava tegurina. Tänavuse aasta alguses püsis keemiatoodete tootjate kindlustunde indikaator kõrgel tasemel. Nõudlus ja selle väljavaated olid head. Ka esimeste kuude statistika näitas jätkuvat toodangu mahu kasvu kõigis keemiatööstuse allharudes.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
