Keemiatööstuse ees seisab terve rida väljakutseid, mis esmajoones seisnevad küsimuses, kuidas vähendada taastumatute allikate kasutamist.
Nüüdisaja keemia isadeks on nimetatud tervet rida mehi – sünniaasta järgi reastatuna on need Robert Boyle, Antoine-Laurent de Lavoisier, John Dalton ja Jöns Jacob Berzelius.
Vaevalt aga suudaks neist keegi uskuda oma silmi, kui näeks meie praegust keemiatööstust, mille käive ulatus 2016. aastal 3,36 triljoni euroni.
Euroopa ja Aasia
Olulist rolli selles mängivad ka Euroopa tootjad. EL-is valminud kemikaalide müük jõudis 2016. aastal 507 miljardi euro ehk ligi 18 protsendini maailma toodangust. EL-is tegutses üle 28 000 keemiatööstuse ettevõtte, milles töötas peaaegu sama palju inimesi kui on Eestis elanikke – üle 1,1 miljoni. Nende kapitalikulud olid 21,7 miljardit ja investeeringud teadus- ja arendustegevusse 9,1 miljardit eurot. Väga suur osa maailma keemiatööstusest on kogunenud suurematesse riikidesse. Ülemöödunud aastal ulatus 30 suurema keemiatööstusega riigi müük kokku 3,1 triljoni euroni.
Maailma keemiatööstuse raskuskese suundub seejuures aga aina enam Aasiasse. Hiina keemiatööstus tegi ülemaailmse müügi edetabelis hüppe 1,331 triljoni euroni, mis annab peaaegu 40 protsenti maailma käibest. Kolmekümnest suuremast kemikaale tootvast riigist tervelt 12 asuvad Aasias. Nende 1,916 triljoni eurone müügitulu moodustas 57 protsenti maailma kemikaalide käibest.
Käesoleval sajandil on keemiatööstustel väga palju väljakutseid, mida tuleb ületada, selleks et säästva tootmisega aidata ühiskonnal parandada oma elatustaset. Nendest suurim on mooduste leidmine, kuidas vähendada meie sõltuvust taastumatutest ressurssidest.
Teine väljakutse on keemiatööstuse sõltuvuse vähendamine taastumatutest allikatest energia tootmisel.
Lihtsaim viis seda teha on leida võimalusi, kuidas käitada keemiatehaseid madalamatel temperatuuridel katalüsaatoritega. EL-is on energia tarbimine toodanguühiku kohta alates 1994. aastast vähenenud umbes 55 protsenti ja USA-s alates 1990. aastast umbes 22 protsenti. Sellest tulenevalt on ka CO2 heide võrreldes sama ajaga langenud.
Uued tehnoloogiad
Uued tehnoloogiad nanomaterjalide tootmiseks on ka keemiatööstussesse jõudmas. Oluline on tagada, et nende materjalide tootmine oleks ohutu, samas ka majanduslikult kasulik.
Sünteetiline bioloogia on uus ning kiiresti arenev teadusharu, mis võimaldab matemaatilisi mudeleid rakendades disainida uusi bioloogilisi organisme ning seeläbi toota erinevaid kasulikke kemikaale. Biotehnoloogiliselt on tulevikus võimalik toota pea kõiki kemikaale, ka naftast pärinevaid.
