Eestis napib tootmisettevõtetele vajalike oskustega keemiainsenere. Eestist polegi sageli õiget spetsialisti võtta, mistõttu tuleb vaadata riigist välja, tihti ka üle EL-i piiri. Riigi elamislubade piirarv on aga väike ja selle kavandav muutmine ähvardab olukorra veel segasemaks ajada.
Nagu selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusest, ei tunne keemiatööstuse ettevõtjad, et tööjõupuudus takistaks neil toodangumahu suurendamist. Kapitalimahukas sektoris lihtsalt pole kuigi palju töökäsi vaja, et rohkem toota. Siiski ei tähenda see seda, nagu oleks keemiatööstus Eestit vaevavast tööjõupuudusest puutumata jäänud.
Viru Keemia Grupi personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe loetleb eri insenerivaldkondi, mille esindajatest tema tööandja tihti puudust tunneb: automaatika, energeetika (nii soojustehnika kui ka elektroenergeetika), mehaanika, keemiatehnoloogia. Inimesi oleks seega vaja vaat et igal insenerialal. Nii ongi kaheksa tütarettevõttega kontsern juba 2015. aastast toonud endale tööjõudu välismaalt sisse.
Töötajat keeruline hoida
Allikmäe toob näiteks keemiatehnoloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis saab küll keemiat õppida, kuid keemiatehnoloogi väljaõppeks kulub pärast selle hariduse omandamist ikkagi kolm-neli aastat. Samas asub Peterburis tehnoloogiainstituut, kus omal ajal õppis ka Mendelejev, mis koolitab täpselt neid inimesi, kes VKG-l vaja. „Venemaa on nii suur maa, et nad võivadki seal õpetada naftakeemiaseadmete mehaanikat,“ ütleb Allikmäe.
Nii läksid VKG esindajad instituuti oma firmat tutvustama ja leidsid endale selle eelviimaselt kursuselt kuus tudengit suveks kaheks kuuks praktikale. Nendest neli tahtsid pärast kooli lõpetamist VKG-sse tööle tulla. Ja siis kerkis loomulikult elamislubade küsimus.
Eestis on pikaajalise elamisloa saajate arv piiratud, kokku annab riik neid välja veidi üle 1300 aastas. Iseenesest võiks ju inimene tulla tööle ka lühiajaliselt, kuni 12 kuuks. Seejärel peaks ta kolm kuud Eestist eemal viibima ja võiks taas 12 kuuks naasta. Selge on loomulikult see, et sellisel moel töötajat pikemat aega hoida – ja ka korralikult tööle rakendada – on päris keeruline. Näiteks VKG-le ei sobi säärane korraldus juba sellepärast, et enne palgalise iseseisvale tööle lubamist peab ta läbi tegema neljakuulise väljaõppe.
Elamislubade taotlemine läbi politsei- ja piirivalveameti on üksjagu keeruline ja teavet kodulehelt keeruline leida. Nii avastas Allikmäe juhuslikult, et avaldusi saab tegelikult esitada juba detsembris – kodulehel selline teave puudus. Eestis lühiajalise tööloaga viibinud ukrainlastest abielupaar tuli aga läkitada pikaajalise elamisloa avaldust esitama Kärdlasse, sest teistes büroodes lihtsalt polnud vabu aegu. Vähemalt kiidavad erinevad ettevõtjad kui ühest suust ameti töötajate mõistvat suhtumist.
Piirmäära alla ei kuulu küll need, keda liigitatakse tippspetsialistideks, kuid selleks tuleks neile maksta kahekordset Eesti keskmist palka – värskelt ülikooli lõpetanu esimesel töökohal tundub enamikel erialadel 2800 eurot ilmselt paljuvõitu.
Piirarv täitub kiiresti
Järgmisest aastast on siseministeeriumil küll kavas jagada aastakvoot laiali kahe poolaasta peale. Allikmäe sellest leevendust ei looda.
„Kui õun pooleks lõigata, ei saa me mitte kaks õuna, vaid kaks õunapoolt,“ ütleb ta. Ta kahtlustab, et esimese poolaasta piirarv täitub lihtsalt samamoodi jaanuaris ja teise poolaasta oma juulis.
Jagamine ei aita
Allikmäes tekitab ka skepsist siseministeeriumi plaan jagada tuleva aasta elamislubade piirarv kaheks: üks teatud sektoritele, teine aga kaaluka riikliku huvi puhuks (vt kõrvallugu). Viimasel otstarbel elamisloa saamiseks oleks siis vaja kas valitsuse või mõne valdkonna ministri toetust. „Kas nüüd hakatakse elamislubasid jagama selle järgi, kes ilusamini kirjutada oskab ja kes kellega paremini läbi saab?“ ironiseerib Allikmäe, pidades kavandavat korda lihtsalt täiendava bürokraatia tekitamiseks.
„Minu jaoks on töötlev tööstus see, mille töökohti on Eestis enim vaja,“ ütleb ta. „Ida-Virumaale IT-ettevõtted ei tule.“
Hea teada
Kellele lähevad tööload?
Siseministeeriumis septembri algul valminud määruse eelnõu järgi oleks järgmisel aastal võimalik jagada kokku 1314 tähtajalist elamisluba, neist pooled esimesel ja pooled teisel poolaastal. Esimesel poolaastal läheks seitse ja teisel kuus elamisluba inimestele, kes tahavad Eestis tegeleda ettevõtlusega, kummalgi poolaastal kaks aga välislepingu alusel. Kui mulluse korra jaguneksid kõik ülejäänud elamisload lihtsalt töötamise otstarbe alusel, siis nüüd on need jagatud kaheks: töötamiseks ja kaaluka riikliku huvi korral. Praegu on küll välismaalaste seaduses kirjas, et need, kes saavad elamisloa kaaluka riikliku huvi tõttu, ei tohi Eestis töötada, kuid see nõue on kavas tühistada.
