Võiks ju arvata, et saun kui ihuharimise paik on meie esivenemate tarkusest ammu valmis tehtud, ent ometi leidis üks hakkaja Eesti mees võimaluse ka saunamaailmas vaata et pöördelised sündmused esile kutsuda.
Hariduselt soojusenergeetikainsener ja loomult suur saunasõber Andrus Vare hakkas tosinkonna aasta eest pead murdma selle üle, miks iga leiliviskamisega kaasneb üsna ebameeldiv ja tõsine kannatus ning mispärast teda ja paljusid tema tuttavaid pärast korralikku saunaskäiku imelik väsimus valdab. Ta jõudis järeldusele, et see on eelkõige tingitud temperatuuri väga ebaühtlasest kihistumisest saunaruumis. Teavad ju saunaskäijad seda tunnet, et laval istudes varbad külmetavad ja pea kipub keema minema. Ehk et – põranda lähedal on temperatuur +30 ºC ringis, lae all aga küünib 120–130 soojakraadini.
Kui väsimuse ja peavalu põhjus oli kindlaks tehtud, tuli leida lahendus meie saunade põhiprobleemile – kuidas saavutada, et saunaruumis oleks temperatuur ühtlane. Sest nagu ütleb Andrus Vare, on laialt levinud müüt, et saunade leiliruumides püsib ühtlane temperatuur. Tee või tina, ei püsi. Seda enam, et ka ventilatsioon on enamasti puudulikult lahendatud ja see soodustab erineva temperatuuriga õhu kihistumist veelgi.
Iseenesest õhk saunas ei segune
Nii hakkas algul kobamisi, hiljem üha teadlikumalt ja lõpuks teaduslikultki sisu ja kuju võtma sauna sisekliima reguleerimise seade. Nüüdseks on enam kui kümme aastat kestnud arendustöö tulemusel olemas konkreetne seade, mida saab osta ja põhimõtteliselt ükskõik millisesse sauna paigaldada ning mis muudab leili visates keriselt kerkiva tulise aurupahvaka ühtlase temperatuuriga kuumuseks ja hajutab selle kogu ruumi peale laiali. „Ehk annab nii-öelda pika ja ühtlase leili,” iseloomustab Vare.
Lisaks aitab seade õhku segades vähendada süsihappegaasi kogunemist saunaruumi ülemisse ossa. Just sinna, kus asuvad laval istujate pead. Alati pole arvestatud sellega, et väikeses leiliruumis istub korraga palju inimesi, kes hapniku sealt kiiresti ära hingavad. Kui õues on CO2 tase keskmiselt 400 ppm, kontoris või kodus loetakse 800 ppm heaks, 1200 on juba halb, siis Vare saunauuringud näitasid, et leiliruumis on see sageli 2000 ppm ja peale selle. Just süsihappegaas on see, mis paneb saunalistel pea valutama, tekitab uimasust, vahel ka iiveldustunnet ning paneb nii mõnedki leilivõtust üldse loobuma. Nüüd, kui saunavarustusse kuulub nii-öelda õhusegaja, ei pea saunas käimine seisnema enam selles, kes on kangem mees ja rohkem leili välja kannatab, vaid seda saab võtta mõnuga ning keegi ei pea enam leiliviskamise järel küüned lavalaudadesse surutuna kannatama, millal esimene suurem kuumus üle läheb.
Seega kujutab probleemi õhu kihistumine saunaruumis, mis on saunalisi vaevanud juba iidamast-aadamast peale ning selle vastu on astutud erinevate käepäraste ja ka ehitustehniliste vahenditega. Nii vehivad venelased saunas aeg-ajalt vihtadega, sakslased keerutavad käterätti, et õhku liikuma panna ja laealust kuuma õhukihti alumise jahedamaga segada. Soomlased on aga ühtlase leili saamiseks ehitanud leiliruumi maja teise korruse kõrgusele, kütmine toimub ja keris asub aga hoopis kusagil keldris.
Variant on ka kerisekivid spetsiaalsesse tunnelisse paigutada. Ühtlasema leili saamisele aitab kaasa ka kerisekivide suurem maht, mis eriti oluline on elektrikerise puhul. Kuumust andvad tennid, mille temperatuur on
1200 ºC, peavad olema piisavalt kividega kaetud. Muidu hakkavad nad õhku kõrvetama ja sellisest saunast pole siis kellelgi mõnu. Sellised paarisaja kraadini kuumutatud kivid soojendavad õhku märksa paremini kui hõõguvad metallvardad. Vare on kõik need ja veel tosinkond erinevat varianti oma saunadega ja sõna otseses mõttes oma nahal läbi proovinud. Praegust kodusaunagi on ta neli korda ümber ehitanud.
Sauna sisekliima kui teadus
Võrumaalt pärit Vare oli enne Tallinnasse kolimist harjunud käima Haanjamaa suitsusaunas. Viimane on soome saunast mõnevõrra mahedama sisekliimaga, temperatuur on madalam, õhuniiskuse tase kõrgem. Ka pealinna majas oli saun olemas, aga seal ta eriti käia ei armastanud. „Kui oled harjunud varem pehme ja pika leiliga saunaga, siis saingi aru, miks ma linnasaunas käia ei taha. Võtsin seda kui väljakutset – tuleb leida süsteem, et sauna sisekliima oleks ühtlasem ja leil ei tabaks laval istujaid äkilise kõrvetava pahvakuna. Alguses muidugi ainult enda jaoks,” meenutab ta oma uuringute algusaega. „Kui olin oma sauna neli korda ümber ehitanud, jõudsin lõpuks hea leili saladuse jälile. Kõigepealt tuleb soe anda kividele, need omakorda soojendavad õhku. Sestap peakski kütmine, ka puudega kütmine toimuma leiliruumist eemal, minul näiteks sügaval tunnelis, nii et otsest kiirgust leviks võimalikult vähe.”
Vare võttis oma saunaprojekti tõsiselt. Koos Tallinna Tehnikaülikooliga tehti sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta saunaruumis teadustöö. Sisustatud saunalabor seisab praegugi tema maja hoovis ja teatud asjade paika timmimine jätkub. Ettevõtmist toetas ka EAS innovatsiooniosakuga. Lisaks tuli Saunumi kliimaseade Tehnopoli korraldataval Prototroni start-up-ide konkursil 2016. aastal viie parima tootearenduse sekka ja pälvis preemiana 5000 eurot nii-öelda stardiraha.
Õhukihte segamas
Pika ja pehme leili sai Vare katsetustega ja ümberehitustöödega oma saunas lõpuks kätte, aga õhu kihistumise probleem jäi ikka alles ja jalgadeni leil ei jõudnud.
„Uuringud erinevates saunatüüpides näitasid, et ega ventilatsioon, on see siis pragu ukse all, saunalaest välja viidud toru või seina sisse pandud sundventilatsioon aita olulisel määral temperatuuri ja õhu jaotust saunaruumi sees ühtlustada,” kirjeldab Vare. „Sain aru, et õhukihte on tarvis omavahel segada. Alguses proovisin seda tegema panna erinevaid ventilaatoreid, aga iga variandi puhul tekkis saunas kuum tuul, mis pole kaugeltki meeldiv. Pealegi ei pidanud ventilaatorid kuumuses vastu.” Nii, samm-sammult, jõudis Vare seadme prototüübini. See võtab kerisest saunaruumi lae alla tõusnud kuuma õhu, põranda lähedalt aga näiteks uksealusest avast sissepääseva külma õhu, segab need ära ja suunab siis ühtlase voona tagasi ruumi. Proportsioon on rohkem ülevalt, vähem alt, vahekorras kas 70:30 või 60:40. Seda kõike, samuti ventilaatori töö intensiivsust võimaldavad Saunumi seadmed reguleerida. Näiteks kui külma õhku võtta juurde maksimaalselt, on tulemuseks põhimõtteliselt küllaltki leebe temperatuuriga aurusaun.
Kogu süsteemi arendas mees ise välja, kusjuures oma kolm aastat kulus sobiliku ventilaatori leidmiseks ja selle täiustamiseks, et see oleks piisavalt vaikne ja peaks kõrgetes temperatuurides ka korralikult vastu. Häda oligi just selles, et otsiti küll üle ilma, aga kusagilt ei leitud vaikset ventilaatorit, mis oleks samal ajal ka vastupidav ja piisavalt võimas.
Nüüdseks on seade arendatud selliseks, et sobib kasutamiseks igasugust tüüpi saunades, aga selle töö tõhususe eeldus on siiski hea kerise olemasolu. „Kerise headus võrdub minu silmis kivimahuga. Kui räägime elektrikerisest, siis kõik tennid peavad olema kividega korralikult kaetud. Nii kütad kõigepealt üles kivid ja alles siis õhu,” kirjeldab Vare. „Sauna headust näitab muide see, kui kaua kulub selle soojakskütmiseks. Kui saun soojeneb alla 40 minuti, siis võib öelda, et tegemist on kehva saunaga. Näiteks maal ma kütan suitsusauna oma kaheksa tundi. Elektrisauna kütmiseks peaks kuluma ikka ligemale tund.”
Kui seade oli enam-vähem valmis, võttis Vare peamiselt küll tuttavate õhutusel sellele ka kaks patenti. Esimese tööpõhimõttele, teise juba valmislahendusele, mis muuhulgas käsitleb ka seda, et väljasuunatav õhk läheb üle Himaalaja soola pallidest, mis rikastavad õhku soolaioonidega, automaatset leiliviskamist, erinevaid reguleerimisvõimalusi ja disaini. Saadaval on ka puutetundliku ekraaniga reguleeritavad mudelid.
Praegu on Vare välja arendanud kolm sauna sisekliima ühtlustamise seadme turunduslikku varianti. Lihtsaim, kodukasutaja seade Saunum Base, kerisega varustatud ja samuti kodusaunadesse mõeldud variant Saunum Premium ning peamiselt juba n-ö avalikesse saunadesse mõeldud Saunum Professional. Kerised on kahe viimase variandi puhul elektriga köetavad. Üle Eesti on erinevaid seadmeid paigaldatud veerandsaja ringis ja peagi loodab Andrus Vare saada oma tootekataloogid ka jaekaubanduses saunainventariga tegelevatesse poodidesse.
Saun, mida on kaua oodatud
Andres Saun, OÜ SPA Tours haldusjuht
Meie koostöö Andrus Varega sai alguse puhtjuhuslikult. Eesti on väike ja korralikke saunakeskusi vähe. Nüüd võin öelda, et Saunumi kerist Viimsi SPA saunakeskuses katsetada oli õige otsus, kuna haldame kahte saunakeskust 15 saunaga. Andrus oma meeskonnaga ja mina kujundasime meie sauna disaini, mille Viimsi SPA haldusosakond valmis ehitas. Kerise ning automaatika seadistas Andruse meeskond.
Paljud kliendid on öelnud, et seda sauna on nad juba ammu oodanud. Sauna teeb eriliseks ühtlane temperatuur, mis laseb kehal mõnusalt lõdvestuda. Hoiame temperatuuri 80–90 kraadi vahel. Kuna sauna ventilatsioon on korralikult paigas ja temperatuur põrandast laeni ühtlane, siis inimestel on piisavalt õhku ning nad ei taju, et temperatuur üldse nii kõrge on. Selles saunas võib pikalt istuda ja nautida, ilma, et tekiks väsimustunnet.
Kui tavalises leilisaunas viskavad kliendid ise leili ja viivad niiskustaseme kõrgele, siis Saunumi kerisele nöörist tõmmatav vesi on reguleeritud automaatikaseadmetega õigesse proportsiooni. Kerise ventilaatori abil sauna juhitav õhk liigub läbi Himaalaja soolakristallide, mis küllastavad õhku soolaioonidega.
Saunakeskuse klientidelt oleme saanud ainult kiitvaid kommentaare. Ja muuseas on see ka minu lemmiksaun.
